Ajaveebid

Ilus luuletus lendavast lohemaost.

Vene poeet Afanassi Fet (1820-1892) Andres Ehini tõlkes

Madu

Siis, kui langeb õhtukaste
rohumaale kaela,
ennäe mustakulmset leske-
kammib, peseb kaela.

Lesel läbi hämaruse
silm käib taevaradu.
Juba loogeldes sealt tuleb
pikk ja ergav madu.

Tulemühal teeb ta tiiru
ümber lese õue.
Maandub õlekatusele,
volksab korstnapõue.

Mustakulmuline naine
akna suleb ruttu.
Juba kostab tagakambrist
suudlusi ja juttu.

Praeguseaegsete võistluspurilennukite aerodünaamiline väärtus ulatub 15 m tiivaulatuse klassis 50 ligi ja piiranguta klassis 65 ligi. Tervikuna heade lennuomadustega purilennuki konstrueerimine on aga märksa keerukam ülesanne, kui kõrge lauglemisväärtuse saavutamine. Seda seetõttu, et pika vahemaa läbilendamiseks peab purilennuk olema suuteline termikas tõhusalt kõrgust koguma ja samahästi läbima termiliste tõusude vahesid suurel kiirusel. Seega edukas konstruktsioon eeldab tasakaalu ja kompromisse heade tõusuomaduste ja laia lauglemistingimuste skaala vastandlike nõudmiste vahel. Tõhusaks tõusuks peab purilennuk olema võimeline tegema väikese horisontaalkiirusega ja väikese vajumiskiirusega kitsaid ringe omades samal ajal suurt tõstejõutegurit. Sellistes tingimustes moodustab tiiva induktiivtakistus suurima osa purilennuki kogutakistusest. Teisest küljest, termikatõusude vaheline lend eeldab suurt kiirust ja väikest tõstejõutegurit ja seega moodustab purilennuki kogutakistusest suurima osa tiiva rindtakistus.
Purilennukite võimekuse edasiseks parendamiseks hakati 1980-te teisel poolel konstrueerima purilennukitele winglette, kusjuures eesmärgiks oli vähendada tiiva induktiivtakistust rohkem, kui lisanduva wingletiga kaasneb rindtakistust. Kuna õhuvoolu kiiruse kasvades väheneb tiiva induktiivtakistus ja kasvab rindtakistus, siis vastuvõetava kompromissi saavutamine sõltub ennekõike lennus kasutatavate kiiruste vahemikust. Seega wingleti kasutegur on suurim väikesel kiirusel ja väheneb kiiruse kasvades üpris järsult, seetõttu võib winglet osutuda ka üpris kriitiliseks asjaoluks, kui ta ei tööta nii, kui oli soovitud. Et tõhustada tõusu väikesel kiirusel, peab winglet omama tiiva suhtes põhjendatult kõrget tõstejõutegurit, suurel kiirusel saab aga otsustavaks madal rindtakistustegur.
Kuna winglet töötab tiivast mõnevõrra erinevalt, tuleb konstrueerimisel selle tõhususe tagamiseks määratleda täpselt toimimistingimused ning vastastikmõjud konkreetse tiivaga. Kuna wingleti põhitöö tuleb teha tõusus, põhjustab wl-i varisemine purilennuki võimekuse olulise halvenemise. Sel hetkel, kui purilennuki tiib jõuab varisemiseni, peab winglet omama maksimaalset tõstejõutegurit. Teisest küljest, kuna õhutakistus kasvab kiiruse suurenedes ruutprogressioonis, halvendab wl-i profiili suur takistustegur järsult purilennuki võimekust suurel kiirusel. Seda, kuivõrd wingleti kasutamise tõhusus ületab kadusid suurtel kiirustel, tuleb analüüsida pika vahemaa läbilennu taustal.
Tingituna tiiva indutseeritud õhuvoolust, on wl-i kasutatav tõstejõutegurite vahemik väiksem, kui tiival. Wl-i vähima takistusega kohtumisnurkade piirkond peab olema sobitatud samaaegseks toimimiseks tiiva vähima takistuse kohtumisnurkadega. Väikesel kiirusel ei tohi wl variseda enne tiiba. Wingleti tõstejõuteguri ja tiiva suhe on igas kombinatsioonis ainulaadne ja seega nõuab iga kombinatsioon erilise wl-i profiili kujundamist. Wl-i konstrueerimiseks vajalik teave sõltub wl-i kujust, mis omakorda sõltub wl-i profiili aerodünaamilistest näitajatest. Seega on wl-i kujundamine soovitud tulemusele vastavaks järkjärgulist astmelist lähenemist nõudev töö. Hoolimata kaasaegsete võistluspurilennukite sarnasusest, ei pruugi ühele purilennukile väikese eelise andnud wl teisele sobida. Väikesed kompromissid tõhususe arvel võimaldavad ühe wl-i kasutamist erinevatel purilennukitel.
Üks wingleti konstrueerimise põhiraskus seisneb tema kasutusvajaduses laias Re arvu vahemikus. Wl-i kitsus ja väike kiirus viivad ta eriti madala Re arvu alasse. Teisest küljest vaatamata ka suhteliselt suurele rindtakistustegurile on wl mõõtmetelt niivõrd väike, et tema osatakistus on vähemäärav. Erinevalt tiivaprofiilist ei oma wl-i profiilil väändemoment tähtsust.

(P.S.Kuna winglet on selgelt võõrsõna, siis oleks huvitav, kui pakutaks sellele mingeid maakeelseid vasteid. Matti pakkus soomlaste mugandust "vinklet", ise mõtlesin sõnale "otstiib", kuid see on pisut kohmakam ning ma pole kindel, et see juba midagi muud ei tähenda.)

Kuidas teha välku.(Mart Kuurme)

Miks välku lööb ja müristab

Äikesepilve lähenemisel pagevad suvitajad rannalt, jätavad töö katki põllumehed ja ruttavad katuse alla tennisemängijad. Kuigi äike avaldub kõige otsesemalt valgus- ja heliefektidena välgu ja müristamise näol, saab see kõik alguse elektrilaengutest, täpsemalt erinimeliste laengutega osakeste paiknemisest pilve erinevatesse osadesse.

Tuletame meelde, millised on need protsessid, mis loovad sedavõrd pingelise olukorra, et õhk järsku välku lööma ja müristama hakkab.

Maapind ja umbes 50 kilomeetri kõrguselt algav ionosfäär moodustavad hiiglasliku kondensaatori. Viimase omapära seisneb aga selles, et kuigi kogulaeng on seal null, võib kummalegi tema kattele (antud juhul on kateteks maapind ja ionosfäär) koguneda nimetamisväärselt suur elektrilaeng. Need laengud tekitavad elektrivälja. Kuna õhus leidub vabu elektriliselt laetud osakesi, kulgeb Maa poole elektrivool, mille tugevus hea ilmaga on üheruutmeetrises mõttelises õhutorus 10 astmes -12 amprit. Arvestades maapinna kogupindala, saame selge ilmaga Maa atmosfääris kulgeva voolu tugevuseks 1800 amprit!

Seejuures on voolutugevus kogu umbes 50 kilomeetri kõrguses “õhutorus” ühesugune. Samal ajal elektriväli, mis selle voolu tekitab, väheneb maapinnast eemaldumisel pidevalt. Kuidas seda seletada? Asi on selles, et kõrgemal leidub rohkem ioone, mille suunatud liikumine õhus kulgev elektrivool ju ongi. Ühikulise ristlõikepindalaga õhutorus kulgeva voolu tugevust nimetakse voolutiheduseks (j = I/S) ja selle kohta käib valem j = σE, kus σ on siin elektrijuhtivus ja E elektriväljatugevus. Seega on mõistetav, miks juhtivuse ja väljatugevuse korrutis on muutumatu!

Selge, pilvitu ilmaga on elektrivälja tugevus maapinna lähedal umbes 100 V/m, äikese korral on väli muidugi palju kordi tugevam.

Võib leida koguni kolm kondensaatorit: ühe kateteks (plaatideks) on maapind ja ionosfäär, teise kateteks pilve alumine osa ja maapind, kolmanda kateteks pilve alumine ja ülemine osa.

Vaatleme lähemalt pilve ja pilvealust maapinna osa. Miks on pilve alumine osa laetud negatiivselt ja ülemine positiivselt? Just see on küsimus, millele ei oska praegu vist keegi üheselt vastata. Jääb loota, et järgnevalt pakutud mudel usutav tundub.

Pilve sees toimub pidev liikumine: lisaks aineosakeste korrapäratule siblimisele, mis kunagi ei lakka, liigub niiske õhk üles, moodustunud vihmapiisad aga alla. Võtame vaatluse alla ühe langeva veepiisa. Veepiisa alumine osa on positiivse laenguga, aga ülemine negatiivse laenguga. Selle kohta öeldakse, et ta on polariseeritud. Miks? Sellepärast, et elektriväli mõjutab iga laetud osakest elektrijõuga, mille suund oleneb osakese laengu märgist. Positiivsele laengule mõjub jõud elektrivälja suunas, negatiivsele elektrivälja suunaga vastassuunas. Mis väljast me antud juhul räägime? Eks ikka ionosfääri ja maapinna vahelisest, mille suund on ülalt alla, maapinna poole. See elektriväli põhjustabki tilgas olevate laetud osakeste ümberpaiknemise ja laadub tilga ülaosa negatiivselt, alumine positiivselt. Kujutame nüüd ette, et selline langev polariseeritud veetilk kohtab oma teel ioone, millest osa on positiivsed, osa negatiivsed. Neist positiivsed tõukab tilk endast eemale (positiivsed laengud tõukuvad), negatiivsed aga tõmbuvad tilga positiivse esiosa poole ja kompenseerivad selle laengu. Seega muutub veetilk tervikuna negatiivseks. Need positiivsed ioonid, mille veepiisk oma positiivse “ninaga” kõrvale tõukas, haaratakse ülespoole suunduva õhuga kaasa ning laevad pilve ülaosa positiivselt. Säärane mudel on küll ilus, aga saavutatud efekt jääb ikkagi sada korda nõrgemaks sellest, mis on vajalik tegeliku olukorra selgitamiseks. Põhilist rolli mängib nähtus nimega termoelektriline emissioon. Nimelt leidub alati iga keha pinna läheduses vabu elektrone, mille soojusliikumise energia on osutunud piisavaks, et rebida end aatomite ikkest vabaks ja tunda end koos teiste saatusekaaslastega vabana keha pinna läheduses moodustunud elektronpilves. Kui lähedusse satub teine, samuti elektronpilvega ümbritsetud keha, mis elektrone tugevamini tõmbab kui eelmine, omandab see uus keha negatiivse, vana aga positiivse laengu. Pilves nii juhtubki – jääkristallid tõmbavad elektrone tugevamini kui veepiisad. Seetõttu koguneb pilve ülaossa, kus on külm ja seetõttu palju jääd, positiivne laeng, pilve alaossa, kus leidub palju veepiisku, aga negatiivne laeng.

Nii või teisiti – laeng koguneb, elektriväli tugevneb ja pinge tõuseb. Kui väli on nii tugev, et teineteisest ühe meetri kaugusel olevate punktide vahel ulatub pinge juba 100 000 voldini, algavadki protsessid, mis välgu ja müristamiseni viivad.

Piksenoole elulugu

Räägime välgust pilve ja maapinna vahel

Elektrilahendus atmosfääris võib toimuda nii pilve ülemise ja alumise, kahe pilve kui ka Maa ja pilve vahel. Edasi vaatleme just viimast juhtumit.

Olgu öeldud, et kui pilve alumine serv on maapinnast kilomeetri-paari kõrgusel, siis on pinge maapinna ja pilve vahel juba miljon volti! Meenutame, et ionosfääri ja maapinna vahel on vaid umbes 400 000-voldine pinge.

Tasub teada, et kuigi sädelahendus ehk välk kestab vaid umbes ühe kümnendiksekundi, koosneb see mitmest umbes tuhandiksekundisest vooluimpulsist, mis järgnevad üksteisele umbes sajandiksekundiste vaheaegadega.

Vaatleme lahendust kahes etapis: lahenduskanali tekkimine ja voolu kulgemine piki tekkinud kanalit. Selle viimasega kaasnevad ka valgus- ja heliefektid – välk ja müristamine.

Kanali teke algab, kui pilve alaosast Maa poole suunduvad elektronid saavutavad nii suure kiiruse ja kineetilise energia, et nad suudavad õhu molekulidega kokku põrgates neist uusi elektrone välja lüüa. Need omakorda ioniseerivad järgmisi molekule. Tekib laviin – iseseisev gaaslahendus. See, umbes kümne miljoni kilomeetrise tunnikiirusega Maa poole kihutav laviin, mida ka liidriks kutsutakse, peatub umbes 50 meetri läbimisel 50 mikrosekundiks. Kogunud jõudu, teeb ta uue 50-meetrise hüppe ja peatub korraks jälle. Hüpped ei tarvitse seejuures toimud samas suunas. Nii hüpates läheneb liider Maale. Mida lähemal maapinnale, seda suurema jõuga tõmbab ta enda poole maapinnal paiknevaid positiivseid laenguid. Need ronivad nii kõrgele kui võimalik (sellepärast ei tohigi äikeselise ilmaga teravike läheduses viibida). Kui liider on jõudnud talle vastu tõttava positiivse laengu – striimeri – juurde, algab teine etapp: ioonidest moodustunud kanalit pidi hakkab kulgema vool Maast pilve. See vool on tugev (suurusjärgus 100 000 amprit). Seega kulgeb äikese puhul vool hoopis maapinnalt pilve, mitte pilvest maapinnale, nagu sageli arvatakse. See vool ongi üks teguritest, üks halva ilma vooludest, mis ei lase maakeral hea ilma voolude tulemusena oma laengust ilma jääda.

Piksenoole elulugu

1. Elektronid liiguvad siksakitades Maa poole.

2. Elektronide negatiivne laeng tõmbab maapinnast positiivseid laenguid enda poole.

3. Kahe laengukanali kohtumisel tekib tugev vool.

4. Positiivse laengu pilve poole liikumisel tekib välk.

Kuidas saab alguse kõuekärgatus?

1. Välguvool kuumutab kanalis olevat õhku.Kanalis olev õhk paisub.

2. Paisuv õhk jahtub ja tõmbub kokku.

3. Õhu vahelduv paisumine ja kokkutõmbumine põhjustabki helilaine tekkimise, mida kuuleme müristamisena.

Just selle ülespoole suunduva tugeva vooluga kaasnevad välk ja müristamine. Nii nagu elektrilambis, vabaneb salvestunud elektrienergia valgusena ja soojusena. Soojenemisel aga kehad paisuvad. Õhukanal, kus tugev vool kulgeb, soojeneb umbes 10 000 kraadini, paisub väga kiiresti, surudes ümbritsevat õhku hirmsa jõuga laiali. Paisudes aga kulutab ta energiat ja jahtub ning tõmbub taas kokku. Õhuvõnkeid meie kõrv aga helina tajubki. Valgus, mis läbib sekundis 300 000 kilomeetrit, jõuab silma peaaegu momentaanselt. Seevastu lööklaine, mille vaheldumisi paisuv ja kokkutõmbuv õhk tekitab, läbib sekundis vaid ühe kolmandiku kilomeetrist. Seetõttu tasubki hetkel, kui välku märkad, hakata sekundeid lugema. Sekundite arv jagatud kolmega, annab kauguse, kus välku lõi.

MART KUURME (1948) on Tallinna Reaalkooli füüsikaõpetaja, pedagoogikamagister.

Purilenduril pea otsast

http://www.news.com.au/story/0,23599,21284383-2,00.html

Austraalias toimunud purilennuõnnetuse kirjeldus siis. Peab vaatama, et meil kumbagi raja otsa keegi mingeid traataedu rajama ei hakka.

Üht-teist lennunduslehekülgedelt

33 suurimat valet lennunduses:

1.Olen lennuametist ja tulin teid aitama.
2.Ma pole kunagi rikkunud kehtestatud miinimume.
3. Saabume plaanikohaselt, võib-olla isegi pisut varem.
4.Vabandust, proua! Paistab, et olen kaotanud lennuki võtmed.
5. Mul ei ole mingit huvi töötada liinilendurina.
6. Kinnitasin selle korralikult, see tuli lahti mingil muul põhjusel.
7. See turbulents rikkus mu maandumise.
8. Kuulun ühe miili klubisse.
9. Vajan prille vaid lugemiseks.
10. Tulin sealt välja täpselt miinimumi piiril.
11. Ilm paraneb, kohe on see VFR-i kõlbulik.
12. Ära muretse kaalu ja tsentreeringu pärast, see lendab igal juhul.
13. Ma arvan, et kui laskume pisut madalamale, siis näeme tulesid.
14. Olen 22 aastane, mul on 6000 lennutundi, nendest 4 aastat ja 3000 tundi Lear-il.
15. Saatsime teile vajaliku osa juba eile välja.
16. Sooviksin endale naiskaaspilooti.
17. Sul pole vaja midagi rohkem teha, kui järgida raamatut.
18. See lennuk suudab ületada käsiraamatus märgitud piirid 20 %.
19. Me oleme üle makstud, alatööstatud ja kõrgelt respekteeritud.
20. Pole probleemi, mul on 2000 tundi sellel tüübil.
21. Mul on 5000 lennutundi, sellest 3200 instrumentaali.
22. Pole vaja üle kontrollida, mul on kõik meeles.
23. Kui sellel on tiivad, siis ma suudan sellega ka lennata.
24. Oleme lõunaks tagasi.
25. Lennuk on korras kella kaheks.
26. Olen alati rõõmus, nähes lennuameti inspektoreid.
27. Me lendame iga päev, pole meile vaja mingit treeningut.
28. Tegime kõik uue eeskirja kohaselt, kuidas see saab olla valesti?
29. Ma olin kindel, et SINA hoolitsed selle eest!
30. Näen lennuvälja.
31. Näen liiklust.
32. Muidugi ma tean, kus me oleme.
33. Ma olen kindel, et telik oli väljas.

13 tõde lendamisest:

1.Iga õhkutõus on vabatahtlik, iga maandumine on möödapääsmatu.
2. Kui lükkad juhist ette, muutuvad majad suuremaks, kui tõmbad tagasi, muutuvad väiksemaks, kui tõmbad pikalt tagasi, muutuvad nad jälle suuremaks.
3. Lendamine ei ole ohtlik, allakukkumine on.
4. Ainus kord, kui sul on liiga palju kütust, on siis, kui lennuk läheb põlema.
5. Propeller on piloodi jahutamiseks, kui see peatub, näed kohe, kuidas piloot hakkab higistama.
6. Kui oled hädas, hoia kõrgust, vastu taevast pole keegi põrganud.
7. Hea maandumine on see, kui sa kõnnid ära, suurepärane maandumine on see, kui lennukit saab kasutada veel üks kord.
8. Hoidu väljapoole pilvi, hõbedane triibuke, millele keegi tähelepanu ei pööra, võib olla vastutulev lennuk. Usaldusväärsed allikad väidavad, et sageli on pilvede sees mäed.
9. Püüa hoida õhkutõusude arv võrdne maandumiste arvuga.
10. Sujuvaks maandumiseks on kolm lihtsat reeglit, kahjuks keegi ei tea, mis need võiks olla.
11. Kui ette vaadates käib maa ringi ning ainsad kuuldavad hääled on reisijate omad, siis on see kindel märk sellest, et midagi peaks olema teisiti.
12. Kui vastastikku ründavad teineteist alumiiniumist lennumasin, mis liigub sadu kilomeetreid tunnis ja maa, mis seisab paigal, siis maa pea-aegu kaotab.
13. Alati on kasulik hoida mõlkis ots ees ja läikiv pool üleval.

Peale igat lendu täidavad Quantas Airlinesi piloodid lahterdatud paberi, millel teatatakse mehhaanikutele lennu ajal tehtud tähelepanekutest, mis vajavad kontrollimist. Mehhaanikud loevad ja likvideerivad probleemi ning kirjutavad lehe alumisele poolele vastuse meetmetest, mida on rakendatud antud probleemi lahendamiseks, et pilootidel oleks enne järgmist lendu tehtust ülevaade.
Siin on mõned tegelikud näited pilootide kirjapandud probleemidest ja mehhaanikute vastustest (Quantases pole olnud avariisid):

P: Vasak sisemine rehv vajab pea-aegu vahetamist.
V: Vasak sisemine rehv pea-aegu vahetatud.

P: Kontroll-lend OK, kuid auto-maandumine väga kohmakas.
V: Auto-maandumine pole sellele lennukile installeeritud.

P: Midagi logiseb kokpitis.
V: Midagi on kokpitis pingutatud.

P: Tuuleklaasil surnud putukad.
V: Elavad putukad tellitud.

P: Kõrgusehoidmise rezhiimil tekitab autopiloot laskumise 200 jalga minutis.
V: Ei suuda maa peal antud probleemi tuvastada.

P: On tõendeid lekkest parempoolses põhitelikus.
V: Tõendid kõrvaldatud.

P: DME heli uskumatult valju.
V: DME heli seatud usutavale nivoole.

P: Hõõrdlukustid hoiavad gaasihoobasid kinni.
V: Selle jaoks nad ongi.

P: IFF ei toimi.
V: IFF ei toimi kunagi OFF asendis.

P: Kahtlustan, et tuuleklaasis on pragu.
V: Kahtlustan, et sul on õigus.

P: Kolmas mootor puudub.
V: Kolmas mootor leitud paremalt tiivalt.

P: Lennuk käitub naljakalt.
V: Lennukit on hoiatatud, et ta käituks korralikult, lendaks õigesti ja oleks tõsine.

P: Radar mõmiseb.
V: Üleprogrammeeritud radar loeb luuletusi.

P: Hiir kokpitis.
V: Kass installeeritud.

P: Mõõteriistade paneeli alt kostab heli, nagu päkapikk taoks haamriga.
V: Päkapikult haamer ära võetud.

Unistus

Unistus

Selline on õige angaar

Nii näeb välja õige angaar
Nii suur angaar, et... Pole sõnu!

Moskvas kukkus lennuk alla

http://www.epl.ee/artikkel/374085, ntv aga ütles, et ameeriklaste piloteeritav BOMBARDIER CHALLENGER 850 süttis stardil põlema ja paiskus kummuli. Lennuk oli ilma reisijateta teel Vnukovost Berliini remonti. Meeskond 3-4 elus, üks vigastatud. veel üks variant: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/article.php?id=15073794

Elmer kandideerib riigikogusse

http://valimised.bns.ee/?id=57, nagu näeme, roheliste üleriigilises nimekirjas kandideerib riigikokku võistleja nr. 50 Elmer Joandi. Edu talle !

Vähempakkumiseks Eesti õhuväele

Superhävitaja Eesti õhuväeleSuperhävitaja Eesti õhuväele[img_assist|fid=1951|thumb=1|alt=Superhävitaja Eesti õhuväele]
Eesti riik kuulutas välja vähempakkumise paari hävituslennuki rentimiseks. Mikrojet 200B on selleks igati sobilik nunnu lennuk. Säästlik ja ruumikas pealegi.
Microjet 200 taktikalised andmed:
tiivaulatus - 7,38 m
pikkus - 6,05 m
maks. kaal - 1050 kg
Vmaks. - ca 550 km/h
jõuallikas: 2x TRS 22, tõukejõud - 2x 135 kg
kütusevaru - 380 liitrit
lennuaeg - 2h 15 min
lennukaugus - 1000 km (+10% varu)
lennulagi - 9000 m

Seostub ka varasema plaaniga:

26. mai 1997

Rootsi kaitseväe juhataja kindral Owe Wiktorin, kes käis Eestis ka eelmise aasta mais, tuleb täna taas Eestisse visiidile.
Wiktorin kohtub peaminister Mart Siimanni, kaitseminister Andrus Ööveli, kaitseväe juhataja Johannes Kerdi ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni liikmetega. Rootsis on praegu päevakorral võimalik kaitseväe õppelennukite kinkimine Balti riikidele. Seni pole ei Eestis ega Rootsis lennukite kinkimise osas poliitilist otsust vastu võetud. Lähim aeg, mil poliitiline otsus võidakse vastu võtta, on juunis Saaremaal peetaval Põhjamaade ja Balti kaitseministrite kohtumisel.
Rootsi õhujõud esitavad juuni lõpuks kaitseministeeriumile oma arvamuse, kas õppelennukite kinkimine Balti riikidele on reaalne või mitte. Rootsi kaitseministeerium andis õhujõududele möödunud aasta novembris ülesande analüüsida Eestile, Lätile ja Leedule õppelennukite kinkimise ja lendurite väljaõppe võimalusi. Õhujõud peavad oma aruande esitama kaitseministeeriumile 30. juuniks.

Eesti vajab oma õhuruumi rahuaegseks kontrollimiseks nelja kuni kuut kergehävitajat ja peab võimalikuks, et selleks sobivad lennukid tulevad Rootsist. Eesti, Läti ja Leedu kaitseväe juhid arutasid kergehävitajate hankimist Rootsist esmaspäeval ja teisipäeval Riias. Eesti kaitseväel on praegu mõned AN-2 transpordilennukid ja MI-2 väikekopterid. Lisaks kuuluvad piirivalve lennusalgale kaks kahemootorilist Tššehhi lennukit L-410 ja neli suurt MI-8 kopterit.
Kaitsejõudude ametliku relvastusprogrammi järgi kavatseb Eesti lähiaastatel piirduda eeskätt abistava iseloomuga lennukite ja kopterite soetamisega. (BNS)

Jet purilennuk

jet
Vaidtiivale sobiks selline mootor, pisike ja ei võta ruumi. Peebu vaidtiib purilennuki kahe mootori summutite ülesannet hakkavad täitma tagatiivad ! Igasugu asju mõeldakse siin ilmas välja.

Tüüpiline pilt purilenduritest

Sirvisin saksa ja poola klubide fotoalbumeid ja pea igas klubis pildid elust enesest, meil laud tavaliselt kaetud lisaks rämpstoiduga. Poola klubi, vasakul laua kaugemas nurgas poolakas Zoe Jan.
õllejoomine

Lehed