Ajaveebid

Lennuohutus II ja III kvartalis

Lennuohutus II-III kv. 2007-10-10

2007 aasta II-III kvartali jooksul on Lennuametile esitatud 92 ettekannet lennunduses toimunud juhtumite kohta, kolme kvartali jooksul on esitatud 161 ettekannet (2006 aasta jooksul 163 ettekannet). Esitajad on Eesti lennundusettevõtjad, Lennuliiklusteenistuse lennujuhid, mittetulundusliku lendamisega tegelevad organisatsioonid ja erapiloodid.

Tuntavat mõju lennuohutusele ja lendude teostamisele avaldab jätkuv Tallinna lennujaama rekonstrueerimine ja eriti viimasega seonduv maapealne manööverdusala vähenemine. Äramärkimist väärib lennujuhtide ja ka Tallinna lennujaama juhtkonna ning töötajate kompromissitu suhtumine tekkivate probleemide lahendamisse ja operatiivne tegutsemine nende lahendamisel (maapealse ja õhus liiklemise koordineerimine).

Seose eralennunduse aktiviseerumisega suvel on esinenud ka kaebusi elanikkonnalt erapilootide „lubamatu tegevuse” kohta. Uurimine on tuvastanud, et juhtumite puhul, mille kohta esitati kaebused, olid erapiloodid täitnud lendude sooritamisel kehtivate reeglite nõudeid ja kaebused olid esitatud teadmatusest ning selgituste puudumisest lendajate poolt. Oluliseks siinjuures on meedia mitte kõige erapooletum suhtumine Eesti lennundusse, mis kutsub esile ka vastava reaktsiooni elanike poolt.

Raskusastme järgi kõige kaalukamaid – lennuõnnetusi (accident`e) juhtus 2:
mootoririke kopteril R44 ja seoses sellega maandumisel olulised kahjustused;
lennuki C172 väljajooks lennurajalt ja lennuki kahjustused kokkupõrkest maapealsete takistustega (puud, põõsad ja maapinna ebatasasused). Neid juhtumeid uurib MKM KRO.

Ülejäänud ettekanded võib liigitada järgmiselt:
26 juhtumit on kvalifitseeritavad intsidentidena, millistest 4-l juhul oli tegemist häiretega mootori töös ja 5-l juhul rikked lennukite süsteemides või agregaatides, kusjuures 2-l korral põhjustasid rikked lennuki maandumise stardilennuväljal, 5 intsidendi puhul oli tegemist kokkupõrkega linnuga ja 13 intsidenti on seotud lennuliiklussituatsioonidega, loata joondumine õhkutõusuks, loata maandumine või liikumise alustamine ja tõus, halb inglise keele oskus;
20 ettekannet kajastasid olukorda, mille puhul ei olnud ohtu lennuohutusele, kuid esines kõrvalekaldeid kehtestatud protseduuridest ja teistsuguses olukorras või sündmuste edasise arengu korral oleks olukord võinud kujuneda ohtlikuks ja lennuohutuse tagamiseks oleks pidanud ette võtma teatud meetmeid;
25-l korral ei olnud ohtu lennuohutusele ja ettekanded sisaldasid teavet manöövritest õhus või maapeal, mis ei olnud standartsed, nt. korduslähenemine, stardist loobumine mingil põhjusel, mis ei olnud seotud lennuohutusega.

Üheks oluliseks teguriks, mis mõjutab lendusid ja seega ka lennuohutust on linnud lennuvälja ümbruses.

Käesoleval hetkel, st. selle kokkuvõtte kirjutamise ajal on aktiivne lindude tegevus Tallinna lennuvälja ümbruses vaibunud ja lindude ränne, mis küll ei kulge üle Tallinna hakkab lõppema.
Esimene lennuki kokkupõrge linnuga 2007. aastal Tallinnas juhtus 19. aprillil ja viimane käesolevaks hetkeks ettekantud kokkupõrge linnuga 25-l septembril. Kui möödunud 2006-l aastal oli Tallinnas 25 kokkupõrget linnuga, siis tänavu oli Tallinnas 12 juhtumit, kus õhusõiduk ja lind kokku põrkasid. Arvatavasti avaldab nüüd oma positiivset mõju Pääsküla prügimäe sulgemine.

18 ettekannet kokkupõrgetest lindudega toimusid:
- geograafiliselt: Tallinnas – 12,
Helsinkis – 3,
Gatwick`is – 1,
Koopenhagenis – 1,
Teadmata – 1,

- ajaliselt: aprill – 2,
juuni - 4,
juuli – 6,
august – 4,
september – 2.

Ettekannetes kokkupõrgetest lindudega ei olnud kordagi mainitud kokkupõrkest kajakatega, mis on küllaltki tähelepanuväärne, kuid ei anna siiski põhjust arvata, et kajakad, kui lennukitele väga suurt ohtu kujutavad linnud, Tallinna lennuvälja ümbrusest kadunud on.

Soovin, et juhtumitest teavitamise praktika jätkuks ning lennuohutus oleks jätkuvalt kõigi lennundustöötajate esmase tähelepanu objekt.

Lugupidamise ja tänuga,
Parimat soovides

Raivo Kask
Lennuameti lennutegevusosakonna
vaneminspektor
+372 610 3584
raivo.kask@ecaa.ee

Moslem kosmoses

http://www.postimees.ee/111007/esileht/valisuudised/288756.php
Palvetamisega on kõige suurem probleem, sest kaaluta olek, kus ida on ?, lisaks ööpäevas teeb jaam 16 tiiru ümber maakera. Vist 5x ööpäevas peab moslem palvetama, korrutame 16, saame 80 korda.

Lendamise hinnad inglismaal

Urmo elab nüüd inglismaal ja skypes sai põgusalt vesteldud.
Med. komisjoni ei ole inglismaal purilenduril vaja, vajalik vaid enesedeklaratsioon, reisijateveo õiguseks perearstitõend, instruktorid II klassi järgi. Aga mida siis meie Lennuamet tahab ?
Liikmemaks 11 000 eek. aasta.
Purilennuki rent 1 tunniks 800 eek.
Pukseerimine 600m. kõrgusele umbes 600 eek.
Vintsistart 170 eek.
Noortel, õpilastel hind natuke odavam.
http://www.glide.co.uk/aboutus/membership.asp

Tõdemus.

Täna, 1.-l Oktoobril 2007, suhtlesin kahe ametnikuga, selle tagajärjel tekkis kange tahtmine käesolevat süsteemi lüpsta, igal juhul tundub hetkel, et hr. Viiol on kaine mõtlemisega asjalik mees.

Maandumisvõistlused läbi veebikaamera

http://www.purilend.ee/v/users/hendrik/test/Maandumisv__istlus.avi.html

Ega seal midagi olulist näha ei ole, sagimine ainult. Film on tehtud pilt per minut ja kiirendatud 300x. Samas poole võistluse peal käis keegi kaamera kallal ja keeras selle allapoole. Järgnevas kaadris on näha tunkedes meest, rahulolevalt angaarist eemaldumas. Alari?

Monte Baldo lennukoolist on pärit meie Morane ja peale ühe osaniku Angelika Maschineki hukkumist lennukil C-42 otsitakse osanikku klubisse. Vt. http://www.monte-baldo.de/de/Flugplatz/Anzeige.html
Klubisse ostetakse esimene "Magnus", mille prototüübi kallal töötatakse. Valmib Slovakkias. http://www.monte-baldo.de/de/Flugzeuge/Magnus/Magnus_Start.html

Video DG-505 ? kukkumisest

http://www.youtube.com/watch?v=GUyVLshEMcs
Väikesel kiirusel kukkub purilennuk niimoodi pöörisesse.

Seletuskiri.

Selgitus Ridali Lennuklubi Köögis väärikat positsiooni omavatele ja ka muidu tarkadele klubiliikmetele selle kohta, miks ei ole mind viimasel ajal näha olnud klubi objektidel usinalt koristustöid läbi viimas.
Asi on selles, et olen olnud sunnitud osalema põllumajanduslikel hädaabitöödel saagi päästmisel, andes oma põhilise panuse sellega, et olen üritanud ära süüa kõik kiirestiriknevad aiasaadused. Kodumaiste aiasaaduste sekka on aeg-ajalt lipsanud ka külalisprodukte arbuuside, melonite, viinamarjade jms. näol. Justkui sellest oleks vähe, on mingisugune hämaravõitu jõud saatuse sõrmena mulle lisaks pidevalt ette lükanud muid eriti hõrke toite (näit.:suitsulõhe, puravikukaste, eksklusiivsed juustud, lambapraad, tüümianitee, rääkimata paljudest tortidest ja kookidest ning muudest küpsetistest), mille söömatajätmine oleks olnud selge patustamine ja inimväärikuse alandamine (saatuse poolt minu teele külvatud õlle kohalt on ikka leidunud mõistvaid abilisi). Noh, mõningase pingutusega olen siiski suutnud hakkama saada, seda muidugi töötegemise arvelt. Aga...ega see pole veel kõik! Hädavaevu olen suutnud toime tulla naiste silmist loetud soovide täitmisega ja sinna juurde on kiiresti lisandunud hulk mitmesuguseid sõnaliselt väljendatud soove ning selle asjaga hakkan ma jääma jänni. Hirmus on mõelda, et keegi veel saab aimu, missuguseid kodumajandus-, aia-, remondi- ja ehitustöid ma olen suuteline tegema.

Tahaks lennata!

Peeter

Eesti hakkab NATO õhuturbe eest maksma

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/article.php?id=16920320

Keskonnaamet ostis kopteri, Maa-amet ostis lennuki, Susilt renditakse õppe-hävitajaid, peetakse vanu AN-2, Robinsonid lendavad. Kas selle asemel ei oleks saanud osta mingit hävitajat või transpordilennukit ? Leedu on sel teemal ammu kahe jalaga maapeal, meil kollektsioneeritakse selliseid "klubilisi" lennuaparaate. Raha riigil jagub...

Klubi T-särgid müüa

Särgi hind 125 eek., erinevad mõõdud, ka lastele. Kokku tükki 30. Pilt hiljem.
Eelmine partii oli ka 30 tk.

Maa-ameti Cessna 208B Grand Caravan

Maa-amet ostis 24,5 mln. krooni eest sellise suure Cessna, kuhu paigaldatakse varem ostetud 30 mln. kroonine fotoaparaat. Kavatsetakse teha topograafilisi kaardistusi, keskkonnaseiret. Lennuk peaks sobima hästi langevarjuritele, no palju sa ikka topografeerid. Raha riigil jätkub. Pilt on illustreeriv.
Cessna 208B Grand CaravanCessna 208B Grand Caravan

Lehed