Ajaveebid

Nimelt tundsin huvi, et kuidas nad on saavutanud sellise lennuturvalisuse. Mõni üsna suur lennuklubi on opereerinud üle 50 aasta ilma ühegi õnnetuseta. Igatahes vastus tuli selline:

"Regarding our safety record I guess what we do makes some difference but maybe it is just dumb luck!! Anyway, we use all the documentation and procedures from the British Gliding Association including their instructor training, progress book for students, certificate of airworthiness for gliders etc. absolutely everything as they have a big organization and have done it all so we don't have to develop everything ourselves. ( BGA is governing body in UK for 110 clubs and 12,000 pilots).
They are also very helpful and are delighted to come over and visit Ireland and provide their expertise to us, a small country. Obviously, it also helps that we are all English speaking!

However, we have one significant difference. We believe that once a pilot goes solo it is very difficult to get them back into dual training and they can learn bad habits or they may miss some of the more advanced items on the syllabus. For this reason we insist the student has all exercises and training items signed off BEFORE considering sending them solo. As a result many Irish students take up to two years and 80 - 100 flights before going solo!!
This is often argued against as it makes the sport too demanding and we lose members out of frustration but I think your description of our 'super duper safety record justifies it."

Go figure. Mina ei oska siit suuri järeldusi teha aga paistab, te tegu on tõsiste tegijatega ja naabrite käest õppust võtta tasuks. Peaks vast esmalt sommidega rääkima ses suhtes. Ausalt-öelda on hakanud tekkima jälle mingi DOSAAF-i kummardamine, nagu tollal oleks kõik hästi olnud. Aga kukuti alla ju ka siis ja keskkond on praegu teine. Nii, et me peaksime õppima soomlastelt, iirlastelt ja rootslastelt, mitte katsuma midagi ise leiutada või vanu aegu taga nutma.

Alalehed ja menüü kohendus

Nonii. Eileõhtuse pingsa pusimise tulemusena sai kohendatud menüüd ja loodud kõigi menüüpunktide alla alalehed. NÜüdsest peaks kirjutamine jälle suurema hoo sisse saama, sest täis kribamist ootavaid lehti on nigu muda.

Lennuklubi LSV Goch külastus Saksamaal 2003 a. märtsis

2003 aasta märtsikuus sai Saksamaad külastades loomulikult läbi astutud ühest lähimast lennuväljast. Asub teine Saksamaa lääneosas, viie kilomeetri kaugusel Hollandi piirist väikese saksa linnakese Goch külje all.

Lennuvälja putka

Klubi veebisaiti saate kiigata siit: http://www.lsv-goch.de/index2.html

Lennuväljak oma suuruselt meenutas väga Ridali lennuväljakut, ehk veidi pikem ja kogu laiusest kenasti kasutatav. Klubile kuulub seitse purilennukit, kaks mootorlennukit, üks mootorpurilennuk ja kaks ultralighti. Janeli ja Ka8
Loomulikult seisid rivis veel erapurilennukid haagistes.

Esimesel päeval tegin perega koos lihtsalt luuret. Uudishimulikult trügisime kõikjale ninapidi juurde ja tutvusime elu-olu ja lennupargiga. ASW25 tiiva otsast

K21 uudistamas

Kuna külastasime seda lennuvälja praktiliselt selle aasta esimesel klubi aktiivsemal lennupäeval oli sagimist suhteliselt palju ja seda minu õnneks – oli rohkem näha. Sagimine Gochi lennuväljalRahvas oli sõbralik ja lasi rahulikult ringi kollata, mis tekitas kohe meeldiva paralleeli meie klubiga :) Tehti esimesi lende, seetõttu külalisi ei saadud lennutada. Küsisin järgi järgmise lennupäeva, et siis tagasi tulla.

Nädala pärast lasin end võõrustajatel hommikul lennuväljale visata, võileivakarp ja fotokas kaasas ning palusin endale õhtul järgi tulla. Lennupäeva alustanud sakslastega ei hakanud rida ajama, kuna enamus olid ühekohaliste purjekatega. Startisid nad mootorlennuki slepis.ASW19 slepis
Puksiirlennukiks oli neljakohaline alatiivaline Rigent, millel faala ei tolgendanud taga vaid keris ennast peale lahtihaakimist kenasti lennuki sisse trumlile. Puksiir Rigent
Lennuk oli nagu ikka dubleeritud juhtimisega, pulkjuhisega (Ridali rahvas loe: "junnjuhis" :) ) ning mugavate nahkistmetega (pöörake erilist tähelepanu tahavaatepeeglitele tiibade küljes!)Rigenti cokpit

Aeg-ajalt põristas üle lennuvälja ka üks klubi ja üks era-mootorpurilennuk. Motopurjekas1
Motopurjekas2

Sügava mulje jättis mulle ASW25, mis algul mulle kummalisel kombel ise tõusis. Hetke pärast alles taipasin, et ennem minu poolt uudistatud purjekal oli ka mootor, mille abil ta nüüd üksi keset lennuvälja tõusu võttis :) ASW25

Seadsin sammud hollandlaste poole, kes olid külas naaberklubist. Nende lennuväljak oli veel veidi porine ja ei kannatanud lennutegevust. Sain jutule ühe habemikust sõbraliku hollandlasega, nimega Joop, kes meenutas veidi meie Ervinit.

Hollandlased startisid oma kaasa toodud vitsiga (sakslased startisid enamasti mootorlenukiga). Veokile ehitatud vints oli nelja trumliga ning suurepärases korras. Alari vintsi juures
Raadiosaatja abil käis suhtlus teises lennuvälja otsas oleva stardi korrapidajaga. Kui kõik neli tõusu oli teostatud sõitis vintsi juurde traktor koos järelkäruga, millel küljes spetsiaalsed haaratsid, kuhu sai kinnitada trossi otsad. Trosside vedamise käruTraktor popsutas üle lennuvälja vedades trossid jälle starti. Ladusa töö korral pidi saama niimoodi kuni 4 tõususeeriat tunnis teha (s.t. 16 starti tunnis!).Traktor

Vestlesin mitu tundi Joopiga, kes istus vintsi puldi taga ning rääkisin talle lendamisest meil ja pärisin lendamisest neil. Vintsi armatuurlaudTüürisin siis ikka jutu sinna, et saaks kah korra kätt proovida. Tõus maksvat 20 EUR-i aga ta kahtles kas sel päeval võimalik, kuna oma lendajaid oli palju. Kuna mul oli aega küll ja Ridalist ootamise tehnika omandatud jäin siiski lennuväljale jõlkuma, sest mine tea.

Vahepeal vaatasin kuidas uhked Volvod ja Mersud vurasid järjest lennuväljale, kõigil purjeka kärud taga. Uudistasin sealt välja võetud purjekaid, mis ausalt öeldes tegid sigakadedaks. Ventus 2 cokpit
Ühel veidi tõreda olemisega sakslasel aitasin kärust välja võtta Ventus 2 kere, millele olla just installeeritud uus kompuuter, mida "vana" ise uurima hakkas. Ventus 2 kompuuter
Kahjuks ei soovinud ta mulle selgitada uhke atribuudi võimalusi aga võib-olla ei teadnud ta neid veel isegi.

Vahepealne ootamine tasuski end lõpuks ära, sest õhtupoolikul viipas mulle purjekast Joop, kes selleks ajaks oli vahetanud oma vintsi-operaatori koha instruktori oma vastu. Istusin ASK-21 tagaistmele (ju siis ikka eriti ei usaldatud, sest muidu istus nagu meilgi instruktor taga) ja tõmbasin rihmad kõvasti kinni. Alari ennem starti
Stardi korrapidaja andis korralduse raadiosaatjasse ja viipas meile käega. Kümme meetrit hoojooksu ning olimegi õhus. Imelik tunne oli sellise vinge tõusunurgaga jalad ülespoole tõusta. Enne lahtihaakimist
Lahtihaakimine toimus ca` 400 meeti peal (samas puidust KA8 hoojooks oli vaid 5-6 meetrit ja tõusis ca` 600 meetrile). Tegin mõned viirangud erinevate kallakutega. Lennuk oli kergelt juhitav, hoovad käisid hästi sujuvalt ja oma erksuselt meenutas veidi Jantari. Tegime seejärel ühe suurema ringi ning maandusime. ASK21 tuleb maanduma

Peale lendu pärisin, et kellele ja palju maksta tuleb, mispeale mees lõi käega, pilgutas silma ja ütles, et klubi teeb välja. Ütles, et saab minu lennuhuvist aru ja oleks/ootaks sama isegi võõral lennuväljal olles. Vahetasime meili-aadresse ning kutsusin ta lahkesti meile külla. Parim oli see, kuidas ta minu särgi seljalt luges meie veebilehe aadressi, nimelt "u" hääldamine käis talle üle jõu ning seetõttu kõlas “purilend” asemel “püürilend”.

Nädala pärast saatsin talle Eestist meili tänuavaldusega ning seal tehtud piltidega, millest siin alljärgneva riputas ta endale arvuti desktopile.ASK21 maandumas Oli külastanud ka meie veebilehte ning kirjutas, et meil paistab olema väga ilus keel, millest ta küll midagi aru ei saanud aga oli meelitatud, et veebilehte ka ingliskeelsena lugeda sai.

Ühe purilennuki angaar

Suvel rääkis Madisson mulle, et leedukad pidavat kasutama sedalaadi lahendust. Paistab, et see on mujal maailmas kah levima hakanud. Keegi hull ameeriklane on võtnud ette nendest omale äri teha. Igatahes sellise angaari hind ($9500) võtab põlved nõrgaks - selle raha eest saab tänapäeval endale teise purilennuki.

Asub siin: http://www.ensignhangars.com/index.html

Ja näeb välja selline:

Angaar

Mina arvan, et asja annab lahendada 100 korda odavamalt (vähemalt Eestis) ja järgmine aasta võiks proovida ühe valmis ehitada.

Kõva eestindamine sai tehtud

Kui keegi märkab veel inglisekeelseid fraase, siis pistetagu veebiparanduste foorumisse vastav teade.

Kuidas klubile liikmeid juurde saada

Leidsin Glidingmagazinest ühe huvitava loo sellest, mida elupõline PR inimene mõtleb lennuklubile liikmete juurde hankimisest.

Tüüp kirjeldas palju erinevaid asju, mis ta teinud on (incl. suusakuurordis purilennuki väljapanek ja lendude loosimine tarbijaloteriides). Kõigil neil on olnud ühine resultaat - null. Ehk siis tegelikult oli resultaat oleams küll aga mitte see, mida ta tahtis. Inimesed said purilennust teada ja tundsid asja vastu huvi stiilis, et "vaat kui põneva asjaga keegi tegeleb". Kuid nad ei tulnud lendama.

Ja sellest tegi ta väga huvitavaid järeldusi. Peamine on see, et purilennu juurde saab meelitada vaid neid inimesi, kellel lendamise pisik rohkem või vähem juba sees on. Olulised sihtrühmad siinkohal on:

  • Langevarjurid
  • Ultralightidega lendajad
  • Mudellendurid
  • Mootorlendurid
  • Viimaseid on suht. vähe aga kolm esimest gruppi väärivad küll tähelepanu.

    Teine teema on see, et oluline on konverteerida võimalikult suur hulk neist inimestest, kes huvilendu käivad tegemas, püsivateks lendajateks.
    Selleks on vaja:

    1. Teha esimene lend suhteliselt lihtne ja hallatav (jätta ära igasugused pöörised jms. vigurlend), et inimesele ei jääks muljet, et ta on purilennust juba kõik saanud või, et purilend käib talle üle mõistuse
    2. Rääkida ise lendamise võludest (pikad distantsid, kaua õhus jms.)
    3. Anda neile midagi värvilist kaasa, mis vedeleks kodus teleka laual ja mdia saaks hiljem lugeda.
    4. Kui inimene avaldab juba klubis soovi lendama hakata, võtta tema telefoninumber ja helistada talle hiljem

    Ehk siis asja nimi on lihtne müük ja ei midagi enamat.

    No üle tüki aja taas lendamas käidud.

    Naljakas lendamine oli seekord. Mõtlesin, et proovin seda Taneli soovitatud lühikese marsruudi korduvat läbi lendamist ja õieti tegin. Sain rahulikult uhada ja kiiret lendamist harjutada selmet põdeda, kas ma lennuväljale tagasi jõuan.

    Kaido_Lend_03_09_05
    Sedasi nägi see lend välja. IGC faile ise asub siin: http://www.egeen.ee/u/braun/ridali/files/593X7SK1.igc

    Pilvepõhi oli madalaim, millega ma kunagi lennanud olen - 800-1100. Samas tõuse oli tihedalt ning küllalt tugevaid. Pärast taski läbi lendamist võtsin uue ülesande lennata läbi Ridali-Antsla-Rõuge-Ridali kolmnurk, kuid Antsla juures hakkas purjekal aku tühjaks saama ja pidin tagasi tulema. Teisalt oli Antslast kuni peaaegu Võruni ka suhteliselt suur auk, mis oleks tähendanud seda, et oleksin pidanud kauglet ringiga Rõugeni hiilima, siis lipsti pöördepunkti mingis sektori tagumises osas ära võtma ja siis mingi ringiga uuesti Võru kaud Ridalisse lendama. Risky business if you ask me. Arvestades, et 1100 meetrist kõrgemale sai harva. Antsla pöördepunkti võtsin küll sektori tagumises nurgas ära.

    KT_03_09_Lennupilt
    See pilt sai tehtud Tilsi ja Ridali vahel Antsa poole lendu alustades (peitepilt - leia pildil Blanik).

    Aga igatahes oli õpetlik lend. Eriti selles suhtes, et järgmiseks aastaks tuleb ehitada uus akusalv kahe aku jaoks, et saaks rahulikult pikemaid lende teha. Ilmselt see akude kõmmeldumine on olnud ka selle raadionõrkuse põhjuseks, mis mind vahest XL-ga lennates vaevanud on.

    Lisaks tegin Matiga paar maandumisharjutust Blanikuga, kuna sel hooajal pole saanud ühtegi maandumist tehtud ilma kitseta. Blanik maandub ikka jube aeglaselt võrreldes Jantariga Smile Isegi kinniste tagatiibadega. Aga arvan, et sain pihta, mis ma valesti teen. Ootan Jantarilt samasugust maaefekti nagu Blanikul, kuid seda ei ole ega tule.

    KT_Stardis_03_09
    Stardis Taneli järel.

    KT_03_09_PDA
    See pilt on Lennuameti ametnikele, kes arvavad, et PDA varjab spidomeetri vaatevälja.

    Rohutirts
    Kirglik hüppaja uuris klubi uut langevarju. Lõpuks leidis selle värvi mitte sobivat ja kargas ilma edasi.

    Pühapäeval sai üle tüki aja lendamas käidud

    Ei tea, mis värk oli aga iga kord kui kusagile kaugemale hakkasin minema, pussus ilm ära seal ja kuna lennukogemust viimasel ajal na napilt, siis ei julgenud eriti kimada.

    Tahtsin siia ka lennulogi lisada, kuid nii igc kui ka zip faili kohta öeldakse, et ei kõlba (invalid extension). No ma ei tea, kuidas siis inimene lennulogi lisada saab kui igc fail ei kõlba.

    Mõned pildid siis asenduseks

    Lootusrikas taskile minek

    Algas päev igatahes ilusti ja kõik paistis tore olevat

    Vaade selja taha

    Tegin pilti ette- ja taha jne.

    Kohe teeme pilve sisse augu

    Pilvepiirini jõudmise hetkeks olin juba marsruudil ja tekkis mõningane enesekindlus.

    Mingid kullid kiusasid

    No selleks ajaks oli eneskindlus juba kadunud

    Tamula kohal sõideti veesuusaga

    Pildi pealt hästi ei seleta aga veesuuska sõideti jah

    Võru linn täies hiilguses

    Sihuke näeb Võru välja kui seda 1200 meetri kõrguselt pildistada

    Peaaegu pilves

    Pilv imes sisse. Mina ei saanud midagi teha

    Purilenduri töökoht

    Alati ma imestan, kuidas ma sinna ära mahun aga siit pildilt ei paistagi asi väga kitsas.

    Kiht peal

    Hiljem tuli põhja poolt oodatud front, mis kattis päikese ja muutis lendamise keeruliseks kuni tuli maha tulla.

    Lennulogi

    Pilt lennulogist - üks igavene sigrimigri - ei mingit ilusat minekut kusagile.

    Lehed