2007. aastal esitati Lennuametile 205 ettekannet 195 lennunduses toimunud juhtumi kohta (2006. aastal 163 ettekannet). Ettekanded esitasid Lennuliiklusteeninduse AS lennujuhid, Eesti lennundusettevõtjad, MTÜ-d ja erapiloodid. Lennuliiklusteeninduse AS lennujuhtide ettekanded kajastasid kogu toimunut oma vastutusalas, st. ka neid juhtumeid, kus osalejaks olid Tallinna lendavad ja Tallinna FIR`ist läbi lendavate välisfirmade lennukid. 205-st ettekandest 113-s oli "aktiivseks osalejaks" Eesti lennundusettevõtete lennukid.
2007 aastal juhtus Eestis:
3 lennuõnnetust (accident`i):
- Lennuki BN2 (Britten Norman) purunemine maandumisel halva nähtavusega ja väljapoole lennurada
- Mootoririke kopteril Robinson R44 ja hädamaandumisel saadud olulised kopteri konstruktsiooni purunemised
- Lennuki Cessna C172 väljajooks lennurajalt ja lennuki konstruktsiooni kahjustused kokkupõrkest maapealsete takistustega (puud, põõsad, maapinna ebatasasused).
2 tõsist lennuintsidenti (serious incidents):
- Lennuki SAAB 2000 ruleerimine stardirajale ilma loata ja keeldu eirates samal ajal, kui vastaskursiga maandunud lennuk ATR72 sooritas läbijooksu;
- Lennuki Boeing B735 lateraalse navigatsioonisüsteemi ebaadekvaatne toimimine ja seiskamine ning sellest tulenev lennuki maandumine varulennuväljale saatelennukite eskordiga.
Lennuõnnetusi ja tõsiseid intsidente uurib MKM Kriisireguleerimise osakond ja ettekanded uurimiste tulemustest asjaosalistele on edastatud või edastatakse.
Peale ülaltähendatu 2007. aastal teatati lennuametile:
- 60-st intsidendist (2006a intsidente 78);
- 62-st juhtumist, millised ei mõjutanud lennuohutust;
- 46 ettekannet juhtumitest erinevate asjaolude kohta (ilma muutumine, hõivatud lennurada, jne.), mille põhjusel lennujuht või piloot sooritasid standardsetest protseduuridest erinevaid tegevusi;
- 19-l korral oli ettekantud kokkupõrkest linnuga;
- 3-l korral oli tegemist reisija(te) allumatusega.
See, et ettekannete arv on suurenenud ja intsidentide arv vähenenud, on kahtlemata tähelepanu vääriv, kuid mitte põhjus rahuloluks.
Ülaltoodu käsitleb toimunut Eesti õhuruumis üldiselt, kaasaarvatud toimunu ka välisoperaatoritega.
Järgnev statistika kajastab Eesti operaatoritega toimunut.
113 ettekannet puudutasid Eesti operaatorite tegevust.
Eesti operaatorite lennuohutuse tase numbrites näeb välja järgmine:
- 2 lennuõnnetust (R44 ja C172);
- 1 tõsine intsident (B735 LNAV);
- 35 intsidenti (sh. 3 kokkupõrget lindudega);
- 14 kokkupõrget lindudega.
42 ettekannet kajastasid olukordi, mille puhul antud hetkel ei olnud ohtu lennukitele ja lennuohutus oli tagatud, kuid võimaluse korral või teistsuguses situatsioonis ja riske hinnates oleks lennuohutuse tagamiseks vaja olnud ette võtta meetmeid.
33-l korral kanti ette manöövritest, situatsioonist õhuruumis või maapeal, vaatlustest ja olukorrast, mis näisid ebastandardsetena ning ei olnud seotud lennuohutusega. Need ettekanded sisaldasid ka teateid kokkupõrgetest lindudega, milliste jäljed avastati lennujärgsel või lennueelsel lennuki ülevaatusel, aga lennul kokkupõrget ei märgatud. Sääraseid kokkupõrkeid oli 11.
Peatun nüüd intsidentidel, milles osalesid Eesti operaatorid ja EANS.
Lennuki mootori(te) ebastabiilse töö, rikke või seiskumise tõttu fikseeriti 2007. aastal 9 intsidenti:
- 3 korda maandumine stardilennuväljal;
- 1-l korral mootori vibratsioon ja maandumine lähimal lennuväljal, (C150);
- 2 korda katkestati start enne lennuki tõusu, ühel korral välisukse signalisatsiooni „Uks lahti” tööle hakkamise pärast;
- 2-l korral külmus lennuki gaasitross kinni ja mootori võimsust ei olnud võimalik reguleerida;
- 1-l korral ületas mootori töötemperatuur lubatud piiri;
- 1-l korral ei starditud.
Ülejäänud 26 intsidendi põhjusteks olid:
- avariisüsteemi kasutamine teliku väljalaskmisel 2-l korral;
- rehvi tühjenemine ruleerimisel 5-l korral GA -üldlennunduse lennukitel;
- ATC loa piiri ületamine 3-l korral;
- lennujuhi korraldust ei täidetud 2-l korral;
- 2-l korral kahjustati lennuki propellerit – ruleeriti takistuse otsa;
- 2-l korral oli raadioside ebakvaliteetne – halb kuuldavus;
- 2-l korral alanes õhurõhk lennukis nii, et oli vaja vähendada lennukõrgust;
- 3-l korral ületati lubatud kõrgust 400-600 jalga;
- veel oli intsidentide põhjusteks: rihma jätmine ukse vahele (peksis vastu lennuki keret), üle keelualade lendamine, sattumine varisemisrežiimi pilvedes soovides lennata üle CB, rikked lennukite elektri- ja tiiva maandumisklappide väljalaske süsteemides, staatilise elektrilaengu lahendus (välk) lennukisse, lennuvälja raadionavigatsiooni raadioseadmete ebastabiilne töö ja sellest tulenevad korduvlähenemised, suits kabiinis mootori käivitamisel, kordusringile minek raja ootamatu ja ka ilma loata hõivamise tõttu, ruleerimisteelt väljasõit suure kiiruse tõttu.
Eesti lennundusettevõtete lennuohutuse taset hinnates, lähtudes ülaltoodust, ei ole rahuloluks põhjust, sest vaatamata intsidentide arvu vähenemisele ei ole toimunu meie lennuettevõtetes lennuohutuse tasemele kasuks.
Igal eraldi juhul on kindlasti vaja välja selgitada juhtunu põhjused ja meetmed, kuidas edaspidi vältida õnnetusi ja intsidente.
Siiski väärib märkimist, et üldine intsidentide arv on vähenenud ja inimeste tervisele pole kahju tekitatud. Soovin, et jätkuks enesekriitiline suhtumine oma tegevusse asjaoludes, mis puudutavad lennuohutust, ja jätkuks veelgi üksikasjalisemalt lennujuhtumistest teatamise praktika käesoleval aastal.
Ohutut lendamist
Lugupidamisega
Raivo Kask
Lennuameti lennutegevuse osakonna
vaneminspektor
28. jaanuar 2008
Tallinnas
