Ajaveebid

Kopraonu reklaami uued tegelased

Aasta tagasi oli minu tiik hullult kopraid täis, tervelt 13 tk. võrra sai nende arvukust kevadeks vähendatud. Suve elas üks paar tiigis ja nüüd hakkasid taas puid langetama. Purde peal taskulambiga kobrast vaadates tulid kohale kaks saarmast !, kes hullult lõbutsesid minust vaid paari meetri kaugusel. Looduskaitse all teised. No miks see tiik igasugustele meeldib? Kogred pannakse nüüd küll nahka.

Sissejuhatus tehnilise kõrghariduse omandamiseks.

Ülikoolis annab õppejõud uutele üliõpilastele kohe esimese loengu alguses ülesande: „Tehasesse toodi iga päev suur kogus piiritust, mis valati suurde mahutisse. Välja anti sealt piiritust väga täpse kontrolli all vastavuses lao- ja tellimusdokumentidele. Õhtuti valati piiritusejäägid range kontrolli all välja ja viidi pitseeritud lattu hoiule. Küsimus: Kuidas oli võimalik mahutist piiritust varastada?” Üliõpilased kehitasid vaikides õlgu...”Vastus: Insenerid lasid mahutisse raske põhjaga ämbri ning õhtuti pärast piiritusejääkide lattuviimist tirisid ämbri välja ja jõid piirituse ära. Aga nüüd hakkame õppima insenerideks...”

(tõlge venekeelsest kirjandusest)

http://www.postimees.ee/241007/esileht/siseuudised/291392.php
Olen noorena lugenud Puusepa raamatuid; polaarlenduri elu, saksamaa pommitamisi, lendu üle lombi. Aga kas ta Tallinna pommitas ? Vist mitte...

Pehme või raske maandumine

Koguaeg targutatakse majanduse järsust või pehmest maandumisest, mida iseloomustavad järgmised pildid:
Järgnev pilt sobib iseloomustama firmat, mis maandub Järgnev pilt sobib iseloomustama firmat, mis maandub "raskelt"
See pilt meie riigikesest, mille üks kark murtud:Raske maandumineRaske maandumine
Ja selline pilt kuulub artiklite juurde, kui kellelgi läheb hästi, näiteks Kruuda, Karu jt.
Need ei maandugi, sest pappi nii palju !Need ei maandugi, sest pappi nii palju !

Sellised tööriistad on ka Ridalis

Tööriistu on Ridalis ka teisi aga pilt tuli väga tuttav ette !Asjad, millega parandatakse lennukeidAsjad, millega parandatakse lennukeid...

Lennuohutus II ja III kvartalis

Lennuohutus II-III kv. 2007-10-10

2007 aasta II-III kvartali jooksul on Lennuametile esitatud 92 ettekannet lennunduses toimunud juhtumite kohta, kolme kvartali jooksul on esitatud 161 ettekannet (2006 aasta jooksul 163 ettekannet). Esitajad on Eesti lennundusettevõtjad, Lennuliiklusteenistuse lennujuhid, mittetulundusliku lendamisega tegelevad organisatsioonid ja erapiloodid.

Tuntavat mõju lennuohutusele ja lendude teostamisele avaldab jätkuv Tallinna lennujaama rekonstrueerimine ja eriti viimasega seonduv maapealne manööverdusala vähenemine. Äramärkimist väärib lennujuhtide ja ka Tallinna lennujaama juhtkonna ning töötajate kompromissitu suhtumine tekkivate probleemide lahendamisse ja operatiivne tegutsemine nende lahendamisel (maapealse ja õhus liiklemise koordineerimine).

Seose eralennunduse aktiviseerumisega suvel on esinenud ka kaebusi elanikkonnalt erapilootide „lubamatu tegevuse” kohta. Uurimine on tuvastanud, et juhtumite puhul, mille kohta esitati kaebused, olid erapiloodid täitnud lendude sooritamisel kehtivate reeglite nõudeid ja kaebused olid esitatud teadmatusest ning selgituste puudumisest lendajate poolt. Oluliseks siinjuures on meedia mitte kõige erapooletum suhtumine Eesti lennundusse, mis kutsub esile ka vastava reaktsiooni elanike poolt.

Raskusastme järgi kõige kaalukamaid – lennuõnnetusi (accident`e) juhtus 2:
mootoririke kopteril R44 ja seoses sellega maandumisel olulised kahjustused;
lennuki C172 väljajooks lennurajalt ja lennuki kahjustused kokkupõrkest maapealsete takistustega (puud, põõsad ja maapinna ebatasasused). Neid juhtumeid uurib MKM KRO.

Ülejäänud ettekanded võib liigitada järgmiselt:
26 juhtumit on kvalifitseeritavad intsidentidena, millistest 4-l juhul oli tegemist häiretega mootori töös ja 5-l juhul rikked lennukite süsteemides või agregaatides, kusjuures 2-l korral põhjustasid rikked lennuki maandumise stardilennuväljal, 5 intsidendi puhul oli tegemist kokkupõrkega linnuga ja 13 intsidenti on seotud lennuliiklussituatsioonidega, loata joondumine õhkutõusuks, loata maandumine või liikumise alustamine ja tõus, halb inglise keele oskus;
20 ettekannet kajastasid olukorda, mille puhul ei olnud ohtu lennuohutusele, kuid esines kõrvalekaldeid kehtestatud protseduuridest ja teistsuguses olukorras või sündmuste edasise arengu korral oleks olukord võinud kujuneda ohtlikuks ja lennuohutuse tagamiseks oleks pidanud ette võtma teatud meetmeid;
25-l korral ei olnud ohtu lennuohutusele ja ettekanded sisaldasid teavet manöövritest õhus või maapeal, mis ei olnud standartsed, nt. korduslähenemine, stardist loobumine mingil põhjusel, mis ei olnud seotud lennuohutusega.

Üheks oluliseks teguriks, mis mõjutab lendusid ja seega ka lennuohutust on linnud lennuvälja ümbruses.

Käesoleval hetkel, st. selle kokkuvõtte kirjutamise ajal on aktiivne lindude tegevus Tallinna lennuvälja ümbruses vaibunud ja lindude ränne, mis küll ei kulge üle Tallinna hakkab lõppema.
Esimene lennuki kokkupõrge linnuga 2007. aastal Tallinnas juhtus 19. aprillil ja viimane käesolevaks hetkeks ettekantud kokkupõrge linnuga 25-l septembril. Kui möödunud 2006-l aastal oli Tallinnas 25 kokkupõrget linnuga, siis tänavu oli Tallinnas 12 juhtumit, kus õhusõiduk ja lind kokku põrkasid. Arvatavasti avaldab nüüd oma positiivset mõju Pääsküla prügimäe sulgemine.

18 ettekannet kokkupõrgetest lindudega toimusid:
- geograafiliselt: Tallinnas – 12,
Helsinkis – 3,
Gatwick`is – 1,
Koopenhagenis – 1,
Teadmata – 1,

- ajaliselt: aprill – 2,
juuni - 4,
juuli – 6,
august – 4,
september – 2.

Ettekannetes kokkupõrgetest lindudega ei olnud kordagi mainitud kokkupõrkest kajakatega, mis on küllaltki tähelepanuväärne, kuid ei anna siiski põhjust arvata, et kajakad, kui lennukitele väga suurt ohtu kujutavad linnud, Tallinna lennuvälja ümbrusest kadunud on.

Soovin, et juhtumitest teavitamise praktika jätkuks ning lennuohutus oleks jätkuvalt kõigi lennundustöötajate esmase tähelepanu objekt.

Lugupidamise ja tänuga,
Parimat soovides

Raivo Kask
Lennuameti lennutegevusosakonna
vaneminspektor
+372 610 3584
raivo.kask@ecaa.ee

Moslem kosmoses

http://www.postimees.ee/111007/esileht/valisuudised/288756.php
Palvetamisega on kõige suurem probleem, sest kaaluta olek, kus ida on ?, lisaks ööpäevas teeb jaam 16 tiiru ümber maakera. Vist 5x ööpäevas peab moslem palvetama, korrutame 16, saame 80 korda.

Lendamise hinnad inglismaal

Urmo elab nüüd inglismaal ja skypes sai põgusalt vesteldud.
Med. komisjoni ei ole inglismaal purilenduril vaja, vajalik vaid enesedeklaratsioon, reisijateveo õiguseks perearstitõend, instruktorid II klassi järgi. Aga mida siis meie Lennuamet tahab ?
Liikmemaks 11 000 eek. aasta.
Purilennuki rent 1 tunniks 800 eek.
Pukseerimine 600m. kõrgusele umbes 600 eek.
Vintsistart 170 eek.
Noortel, õpilastel hind natuke odavam.
http://www.glide.co.uk/aboutus/membership.asp

Tõdemus.

Täna, 1.-l Oktoobril 2007, suhtlesin kahe ametnikuga, selle tagajärjel tekkis kange tahtmine käesolevat süsteemi lüpsta, igal juhul tundub hetkel, et hr. Viiol on kaine mõtlemisega asjalik mees.

Maandumisvõistlused läbi veebikaamera

http://www.purilend.ee/v/users/hendrik/test/Maandumisv__istlus.avi.html

Ega seal midagi olulist näha ei ole, sagimine ainult. Film on tehtud pilt per minut ja kiirendatud 300x. Samas poole võistluse peal käis keegi kaamera kallal ja keeras selle allapoole. Järgnevas kaadris on näha tunkedes meest, rahulolevalt angaarist eemaldumas. Alari?

Lehed