Minu reis Eestisse

Sai eelmisel nädalal Eestis käidud. Uut sellist kogemust ei tahaks ja ega pole eriti tõenäoline, et selline hulk ebaõnnestumisi tabab ühe reisi jooksul.

Mina hakkasin reedel autoga Inglismaalt tulema ja sain vaevalt 100 km sõita kui lahkusid piduriklotsi katted. Eks ma siis tulin ülejäänud 1600 km ilma pidurdamata. Kiirteel pole pidureid tarvis, samuti ka Lätis, Leedus, kus on linnadele korralikud ümbersõidud tehtud. Pärnu oli esimene koht, kus pidureid vaja --- valgusfoorid, jalakäijate ülekäigud. Kogu aeg olin valvel, et ülekuumemenud laager kinni jookseb, sõitsin väga ettevaatlikult ja üritasin võimalikult palju teiste autode tegevusi ette näha. Jõudsin esmaspäeval kohale.

Abikaasa ja lapsed hakkasid laupäeval tulema. Esimeseks läks katki takso, millega lennujaama mindi, siis lennuk. Lennujaamas nad töllasid kolm tundi kuni lennukit parandati, siis tõusti õhku ja maanduti Berliinis, kuna lennuk oli õhus jälle katki läinud. Seal vahetati lennuk teise vastu välja. Kokku kestis lennureis 3 tunni asemel 8 tundi.

Väike tütreke oli eelmisel õhtul end pahasti tundnud, kuid me pidasime seda lihtsaks külmetuseks, kuid lennukis hakkasid tulema punnid ja haigus osutus tuulerõugeteks. Asjale lisas veel vürtsi kurjad pardateenindajad, kes surusid haige lapse eraldi tooli ja käskisid rihma kinni panna. Palvele, et kas saaks lisarihma, millega last saaks süles hoida, vastati, et pole ette nähtud. Tuleb välja, et kui laps on kaks aastat täis, siis PEAB istuma eraldi toolis, hoolimata kaalust. Isegi autodes käib turvatooli värk lapse kaalu järgi. Jabur.

Eks sai siis kogu nädal kodus oldud ja last põetatud. Auto sai viidud remonti ja hiljem sai tehtud kiirmüük. Hind oli küll tunduvalt alla turuhinna, kuid mul polnud aega oodata. Sain kätte veebilehe backupid, kuid alles paar tundi enne Tartust lahkumist ja mul polnud aega neid kellegile edasi anda. Igasugu muid asju oli ka palju ajada.

Tagasiteel oli jälle jama lapsega, kes keeldus üksi oma istmel istumast ja tahtis emme sülle. Kurjad lennusaatjad jälle keeldusid lapserihma andmast. Peaks vist EasyJetile kaebuse kirjutama. Reeglid ja protseduurid võivad ju olla, kuid common sense peab ka olema.

Koju jõudes jäin aga angiini.

Igatahes nii palju ebaõnnestumisi, et lausa lõbus oli --- mis tuleb järgmisena. Sellise ebaõnnestumiste jada tõenäosus on nii väike, et ma ei usu, et sellist reisi kunagi veel tuleb. Tagasi mõeldes ei usu ise ka.

Tervisi kõigile.

Reis Inglismaalt Eestisse

Kommentaarid

Tallinnas Lasnamäel olla eelmisel aastal üks vene poiss kuu aja jooksul liiklusrikkumistega politseile kuskil 70 korda vahele jäänud. TV politseisaates öeldi, et sellise tihedusega rikkuda on tühiasi aga nii järjekindel vahelejäämine nõuab erilist annet. Vahel tundub tõesti, et sündmuste arengud omavad tendentslikkust, nii jääb Sul üle asjade käik mingil viisil soodsaks suunata. Sealjuures tuleb muidugi jälgida, et ei tekiks tendentsi suunamisele vaid soodsusele. Kummalisi tendentslikkusi tuleb ikka ette. Kunagi kohtasin paari aasta jooksul üht võhivõõrast meest Tallinna suvalistes nurkades suvalistel kellaaegadel vähemalt paaril päeval nädalas, aga tuli ette ka päevas mitu korda vastamisisattumist. Võõra näost oli näha, et ka temale tegi selline järjekindlus nalja.

Peeter, sul oli arvatavasti "saba" taga ja "silm" peal. Olenevalt ajast kas KGB või KAPO ja nad ei suutnudki kindlaks teha, et millega sa tegeled.

einar

Lisasin lingi kaardile.

Kas Inglismaal on palju vasakpoolse rooliga autosid? Peale tunneli ehitamist võis arvata, et äkki kaaluvad liikluse suuna vahetust, kuid nii see vist jääb...

Ei ole palju, kuid ikka linna peal näeb. Muist on ka inglise numbriga autod: meie tänavas on üks vasakpoolse rooliga suvilaauto, kiirteel näeb vasakpoolse rooliga rekkasid suht palju. Ei usu, et nad liikluse suunda vahetavad --- nad on väga uhked oma eripärasuse üle. We are not European, we are British.