Ajaveebid

Bob Kuykendall (mis nimi) ja Brad Hill ehitavad korraga kahte uut purilennukit. Mõlema puhul on ideoloogia sama - luua purilennuki osade komplekt, millest ilma erioskusteta purilendur saab koostada mõõduka lisavaevaga omale purilennuki. HP-24 puhul siis 80-date tipp-purilennukitega sarnaste lennuomadustega klassikalise purilennuki, Glidairi puhul HP-24 tiibadega mootorpurilennuki. HP-24 projekti teostumist saab jälgida siit: http://www.hpaircraft.com/hp-24/ ja Glidairi teostumist saab jälgida siit: http://www.hpaircraft.com/glidair/
Mõlema ehituse jälgimine annab ettekujutuse purilennuki loomiseks vajaliku töö mahust. Arvestades, et Peebu lennuki keerukus on oluliselt suurem kui mainitud eksemplaridel, tõuseb austus Peebu vastu. Sõltumata sellest, mis Ridalis tema lennuki lennuomaduste kohta on tavaks arvata.

Mina isiklikult küll ei mõista, miks see Glidair motopurjekas peab nii kole olema, kuid ju sel on oma põhjused. HP-24 hind hakkab olema ise kokku pandava komplektina kusagil $20 000 kanti. Ehk siis mõnevõrra kasulikum hange kui sarnase võimekusega purjekas kasutatuna osta. Registreerida saab küll ainult eksperimentaalis aga kuna tegu on ühekohalise purilennukiga, siis sisulist vahet pole.

HP-24

Glidair

http://www.postimees.ee/140208/esileht/meedia/311885.php

Tšehhi firma HpH Ltd. ostis mõned aastad tagasi ära kunagise Glasflügeli mudel 304 vormid. Selle alusel on nüüd aastaid tehtud sama purilennuki erinevaid modifikatsioone nagu näiteks Glasflügel 304CZ, 304C Wasp jne.

Nüüd on tšehhid kätte võtnud ja sellele kerele ehitanud vanade moraalselt vananute asemel külge täiesti uued tiivad. Tulemuseks 304S, mille lauglemisväärtuseks 18m versioonil täiesti arvestatav 51,2. Aga sellest oli tšehhidel veel vähe. Lennukit on võimalik ka tellida väikese reaktiivmootoriga, mis pole küll startimiseks mõeldud, kuid võimaldab vältida platsile maandumist.

Kodukas siin. http://www.hph.cz/

Mootor tõmmatakse purilennu ajaks keresse. Pilt siin:

Lendamas:

Kolmvaade:

Glasflügel 304 eripära on parallelogrammiga teostatud juhis. Kuidas see töötab, pole mul kahjuks ettekujutust ehkki kui juttu on parallelogrammist, siis võib üht-teist aimata.

Minu teada on Matti kunagi Rootsis mingitel tiitlivõistlustel halvasti remonditud Glasflügel 304-ga lennanud. Originaaliga siis, mitte tšehhide toodangiga.

TOUREST 2008 turismimessil on kohal kõik lennukompaniid , kes soovivad reisijateveol nn. "tordist" suuremat tükki endale lõigata. Hindu püütakse viimaseni alla suruda, valmis ollakse lendama isegi kahjumiga, et hiljem loodetavalt väljasureva firma turuosa endale saada.
http://www.postimees.ee/140208/esileht/olulised_teemad/tarbija24/reis/31...
Messil pakub ka Estonian Air 50 000 eriti odavat piletit:
http://www.estonian-air.ee/10877?id=10330
Konkurents on hea !

Mulle meeldib kui inimesed genereerivad värske idee ja siis viivad selle ellu. Ilmekaks näiteks on SG-1. Mõnedel Uus-Meremaa pilootidel tekkis Genesis-2 vaadates küsimus, et miks selline purilennuk peab tingimata stabiilse tiivaprofiiliga olema. Võtsid siis mehed oma teadmised kokku, rehkendasid nii ja rehkendasid naa ning leidsid, et ega ei peagi. Tehti konkreetne 3D mudel ja analüüsiti seda nii tugevusvarule kui ka aerodünaamilisele väärtusele ja saadi purilennuk:
tiivaulatusega 13,9m
väärtusega 47 kanti
tühimassiga 143 kg
pikkusega 4,52m

Vähe sellest. Kui kõik rehnut oli tehtud, võeti käärid ja hakati klaasriiet lõikama ning seda kokku liimima. Purilennuk on vaikselt valmimas. Kõrvalt vaadates tundub, et paar aastat läheb veel.

Kodukas asub siin: http://www.foamworks.co.nz/sg/index.htm

Venelased on ikka päris ülbeks läinud:
http://media.izvestia.ru/society/article77/

http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=a33dd0e0-1087-4af9-b6a6-ec40c5...

http://www.flylal.com/ee/

Vette maandumise kohta sai kokku pandud selline tekst. Probleem on selles, et mul endal puudub õnneks või kahjuks vahetu kokkupuude nii vette maandumise kui ka vette maandunutega. Olen kohanud erinevaid kirjeldusi, kuid need on vasturääkivad. Mõned mainivad kupli minema laskmist enne maandumist, mõned mitte. Kupliga koos maandumise puhul on mul kahtlus, kas pole mitte ohtu kupli purunemiseks. Kas kellelgi on selle teema kohta rohkem infot? Praegu kirjeldasin maandumise koos kupli eemaldamisega. Teksti ise on siin:

------

Vette maandumisel tuleb sooritada võimalikult väikese kiirusega ilma läbi vajumiseta laskumine veepinnale. Kohe kui vette maandumise otsus on tehtud, tuleb sellest raadio teel teada anda. Võimalusel on kasulik maanduda suunaga kalda poole, sest siis on purilennuk hiljem madalamas vees ja seda on lihtsam välja tõmmata. Teine võimalus on maanduda alltuulekaldaga paralleelselt, sest siis lükkab tuul purilennuki hiljem kaldale. Võimalikult varakult tuleb lülitada välja elektritoitega instrumendid ning hoolitseda, et vesi oleks välja lastud ja ballastipaakide kraan korralikult suletud. Samuti tuleb vabastada langevarju rihmad (NB! Purilennuki rihmad peavad olema kinni ja pingutatud). Vahetult enne välja joondumist tuleb avariiriivist lasta minema purilennuki kuppel. Seda seetõttu, et suletud kupliga purilennukist vee all väljumine on peaaegu võimatu. Kuplit ei või lasta minema varem, sest see võib purustada stabilisaatori (kui on tegu T-kujulise stabilisaatoriga) ja muuta purilennuki juhitamatuks. Samuti ei saa seda jätta hilisemaks, sest siis ei jää selleks enam aega. Kohe pärast kupli minema laskmist ja vahetult enne maandumist veepinnale tuleb võimalusel sulgeda pidurid, sest vastasel korral võib vee surve murda tiivad ja/või pidurid. Vee pinnale tuleb sooritada võimalikult sujuv maandumine lennates vee pinnani. Tavalise läbivajumisega maandumist kasutada ei tohi, kuna see toob kaasa liiga varajase saba sukeldumise, mistõttu purilennuk võib viskuda üles, millele järgneb varisemine ja vette kukkumine koos tõenäolise purunemisega. Välja lastud ratas aitab glisseerida kauem ja kustutada kiiresti energiat. Veepinna puudutamisele järgneb lühikese glisseerimise järel kohe ka kiire sukeldumine. Purilennuki esimese hoo peatumisel tuleb koheselt vabastada rihmad ja kas oodata purilennuki tõusmist pinnale või kui purilennuk upub (üldjuhul ballastitankideta metallpurilennukid upuvad, seevastu plastist ja ballastitankidega varustatud purilennukid ujuvad) tõusta ise pinnale.
Vette maandunud purilennuki instrumendid muutuvad pahatihti kasutuskõlbmatuteks, kuid purilennuk ise on tõenäoliselt pärast üle vaatamist ja võimalikku pisiremonti taas kasutuskõlblik.

-------

Taustapilt Win-i kasutajatele: http://www.fsv-kelheim.de/328334561_c21d5d6bea_o.jpg

Põlvamaa Omavalitsuste Liit kuulutb välja taotluste vastuvõtu käesoleva aasta kultuurisündmuste toetamiseks. 18. veebruarini vastu võetavate taotluste projektid peavad olema suunatud maakonna kultuuritrditsioonide säilitamisele ja edendamisele ning pidama silmas kogu maakonda haaravate ja järjepidevust järjepidevust kandvaid tegevusi ja kultuurisündmusi.

"Lõunaleht"

http://www.arileht.ee/?artikkel=417606

Nii, see on nüüd mu lemmik video purilennukitest ja -lendamisest
http://www.youtube.com/watch?v=dD-ZIILtI2I

Autor on promo-video olemusele pihta saanud. Alguses näidatakse kohe naisterahvast jalutamas (OK, purjeka tiivad on taustaks), siis korraks purjekas- tibi- purilendurid, jälle tibid, lennutegevus- tibi, kellel lapp käes jne. Taustaks mingi karm klubimuusika ja väga hea edit.

Hakka või ise uskuma, et see purilend on ikka seff spordiala

Arvutuses ei sisaldu juhtimissüsteeme, kuna seal on palju varieerimisvõimalust. Ilmselt oleks arvestatav külgjuhis. Nii väikesel lennukil mõjuvad reeglina juhtimissüsteemides sedavõrd väikesed jõud, et vahel on vaja neid parema tunnetuse huvides vedrudega suurendada. Juhtimissüsteemis sobib kasutada 3mm terastrossi või tõukuritena suusakepijämedusi alumiiniumtorusid, mõlemal puhul on ka suurimate koormuste puhul tugevusvaru kordades. Üle meetri pikkuste antud jämedusega tõukurvarraste kasutamisel tuleb vardaid praktikas kontrollida nõtkele, kuna varraste pikenemisel kriitilised nõtkepinged kukuvad järsult. Kõik juhtimissüsteemi hoovad tasub teha antud võimaluste piires maksimaalse pikkusega, kuna nii väheneb tunduvalt liigenditele mõjuv koormus ning võimalike lõtkude osatähtsus.
Tugevuse poolest sobivad suure tugevusülejäägiga kõikide tüüride hingedeks väiksemate akna- ja mööblihingede mõõtu hinged, tähtis on vaid väga korralik kinnitus.
Arvutusnäide sisaldab ka mõningaid antud konstruktsioonis mittevajalikke detaile, see pakub lihtsalt rohkem varieerimisvõimalusi.
Optimaalseim ehitusjärgnevus näeks välja nii:
1.Vastavalt tugevusarvutusele hankida ja valmistada kõik metalldetailid ning kõik muud hilisemat muutmist mittevõimaldavad osad (päästevari, mõõteriistad, rattad, kinnitusrihmad)
2.Korrigeerida arvutust vastavalt valmisdetailide massile.
3.Valmistada tiib.
4.Korrigeerida arvutust vastavalt valmistiiva massile.
5.Valmistada stabilisaator ja kiilud.
6.Korrigeerida arvutust vastavalt stab. ja kiilude massile.
7.Valmistada kere.

Pulseeriva reaktiivmootori valmistusjuhised ning arvutused leiab siit:
http://www.pulse-jets.com/

PÜSILAIUSEGA TIIVAGA PULSEERIVA REAKTIIVMOOTORIGA TAVAKOMPOSITSIOONIGA KERGELENNUKI AERODÜNAAMIKA
VÕIMALIKULT VÄIKE üp=3,3m
LÄHTEANDMED
G stardimass kg 130,0000
bt tiiva tüvekõõl m 0,75
bo tiiva otsakõõl m 0,75
bm tiiva keskmkõõl m 0,75
L tiivaulatus m 3,6000
lkere kere laius tiiva kohal m 0,5800
S tiiva pindala m2 2,6982
lambda L/bm tiiva külgsuhe 4,8032
G/S pinnakoormus kg/m2 48,1803
koonilisus bt/bo 1,00133511

RISTLÕIKEPINDALAD
S1 kere m2 0,6000

S3 rattad m2 0,1000

PÜSIVUSTEGURID LUBATUD,PIIRVÄÄRTUSED TEGELIK SUURUS
l kald ,ühe kaldtüüri pikkus m 1,51

k kaldt momendikoef. vähemanööverdav 0,012…0,018 0,0230
paljumanööverdav 0,018…0,024
bkaldt/bm 0,15…0,20…0,25 0,1800

Srõht/S 0,12…0,185...0,25 0,2300
k piki pikipüsivustegur 0,45…0,525...0,6 0,5250
Skõrgust/Srõhts 0,2…0,3…0,4 0,3900
Lstab/bmstab stab külgsuhe 2…4 2,7000
Svert/S 0,08…0,095...0,11 0,1130
k vert kursipüsivustegur 0,04…0,0475...0,055 0,0470
Spöördet/Svert …0,35…0,5 0,3100
Lvert kiilu kõrgus …0,7Lstab 0,5400

TAKISTUSTEGURID
delta induktiivtakist.tegur täisnurk=0,045 0,0450
koonil.2=0,011

Ki interferentstakist.tegur ülatiib=0,95 0,6000
kesktiib=0,85
alatiib sirgekülgkere=0,6
alatiib ümarkere=0,25
Ke kere suhteline aerodün.efektiivsus õhkj=0,75…0,8 0,8000
sõltuvalt jahutussüsteemist vesij=0,8…0,9
suletudtunnel=1
cx1 kere ovaalsale0,1 / ovaaltömp0,11 0,1800
8kandil0,16 / 4kandil0,2

avat kabiin+0,14 / kapott+0,05
cx2 kuppel lühikevoolund0,04//pikkvool= 0,0000
0,01//kereks üleminev=0,005
cx3 rattad S elliptiline=0,25 0,3500
S sirge ümarots=0,35
S kandiline= 0,5
voolundajaga 0,1700
cx4 saba 0,0135…0,021 0,0168
MUUD TEGURID
roo õhutihedus kgsek2/m4 0m 0,1249 0,1249
500m 0,1191
1000m 0,1134
2000m 0,1027
3000m 0,0927

AERODÜNAAMILINE TULEM Horisontaallend selili Püstpikee Horisontaallend

alfa tiiva kohtumisnurk= kraadi -6,0000 -5,0000 -4,0000 0,0000 2,0000 5,0000 10,0000 16,0000 20,0000
cy tiiva tõstejõud 2,0000 0,1000 0,0000 0,3700 0,5500 0,8900 1,3000 1,5000 1,2700
cxp tiiva profiiltakistustegur 0,0170 0,0150 0,0140 0,0130 0,0130 0,0140 0,0320 0,0700 0,1200
cprimxp tiiva korrig.profiiltakistustegur 0,0154 0,0136 0,0126 0,0117 0,0117 0,0126 0,0289 0,0632 0,1084
cxi tiiva induktiivtakistustegur 0,4020 0,0010 0,0000 0,0138 0,0304 0,0796 0,1699 0,2262 0,1621
cxt tiiva kogutakistus 0,4174 0,0146 0,0126 0,0255 0,0421 0,0923 0,1988 0,2894 0,2705
Kt tiiva aerodünaamiline väärtus 4,7915 6,8704 0,0000 14,5078 13,0492 9,6464 6,5401 5,1834 4,6947
deltacx lisatakistustegur kohtumisnurgast 0,0000 0,0000 0,0000 0,0000 0,0000 0,0006 0,0040 0,0124 0,0350
cx kogutakistus antud nurgal 0,4894 0,0865 0,0846 0,0975 0,1141 0,1648 0,2748 0,3738 0,3775
K lauglemisväärtus 4,0867 1,1556 0,0000 3,7955 4,8191 5,3991 4,7315 4,0132 3,3643
teeta lauglemisnurk 13,7497 40,8717 90,0000 14,7604 11,7230 10,4933 11,9338 13,9919 16,5542
v horisontaalkiirus m/s 19,6405 87,8352 95,4798 45,6633 37,4530 29,4424 24,3611 22,6789 24,6471
v horisontaalkiirus km/t 70,7059 316,2065 343,7272 164,3880 134,8309 105,9927 87,6999 81,6442 88,7297
P vajalik tõmme kg 31,8102 112,4974 #DIV/0! 34,2514 26,9761 24,0783 27,4754 32,3932 38,6415
Nt vajalik võimsus hj (mootor 1/3 enam) 8,3303 131,7496 #DIV/0! 20,8538 13,4712 9,4523 8,9244 9,7952 12,6987
Nt vajalik võimsus kw 6,1269 96,9019 #DIV/0! 15,3380 9,9080 6,9522 6,5639 7,2044 9,3399
v lauglemiskiirus km/t 69,6855 274,9681 0,0000 161,6528 133,4173 105,1026 86,7470 80,4239 86,8713
vy vertikaalne lauglemiskiirus m/s 4,6008 49,9807 0,0000 11,4404 7,5299 5,3170 4,9827 5,4015 6,8754

AERODÜNAAMILINE TULEM Horisontaallend allakallutatud kaldtüüridega

alfa tiiva kohtumisnurk= kraadi -5,0000 -2,7000 0,0000 2,7000 5,3000 7,8000 10,0000 12,8000 15,2000 0,0000
cy tiiva tõstejõud 0,5000 0,9000 1,2700 1,6200 2,0000 2,3000 2,5800 2,7000 2,8400 0,0000
cxp tiiva profiiltakistustegur 0,0200 0,0200 0,0240 0,0300 0,0420 0,0530 0,0650 0,0670 0,0700 0,0000
cprimxp tiiva korrig.profiiltakistustegur 0,0181 0,0181 0,0217 0,0271 0,0379 0,0479 0,0587 0,0605 0,0632 0,0000
cxi tiiva induktiivtakistustegur 0,0251 0,0814 0,1621 0,2638 0,4020 0,5317 0,6691 0,7327 0,8107 0,0000
cxt tiiva kogutakistus 0,0432 0,0995 0,1838 0,2909 0,4400 0,5796 0,7278 0,7933 0,8739 0,0000
Kt tiiva aerodünaamiline väärtus 11,5755 9,0469 6,9098 5,5692 4,5456 3,9683 3,5451 3,4037 3,2497 #DIV/0!
deltacx lisatakistustegur kohtumisnurgast 0,0000 0,0000 0,0000 0,0000 0,0010 0,0023 0,0100 0,0125 0,0400 0,0000
cx kogutakistus antud nurgal 0,1152 0,1715 0,2558 0,3629 0,5130 0,6539 0,8097 0,8777 0,9859 0,0720
K lauglemisväärtus 4,3412 5,2489 4,9652 4,4645 3,8989 3,5175 3,1862 3,0761 2,8806 0,0000
teeta lauglemisnurk 12,9719 10,7864 11,3870 12,6254 14,3854 15,8700 17,4248 18,0088 19,1445 90,0000
v horisontaalkiirus m/s 39,2811 29,2784 24,6471 21,8228 19,6405 18,3149 17,2925 16,9039 16,4820 #DIV/0!
v horisontaalkiirus km/t 141,4119 105,4022 88,7297 78,5621 70,7059 65,9336 62,2531 60,8540 59,3351 #DIV/0!
P vajalik tõmme kg 29,9458 24,7669 26,1820 29,1189 33,3431 36,9578 40,8013 42,2615 45,1295 #DIV/0!
Nt vajalik võimsus hj 15,6840 9,6685 8,6041 8,4727 8,7317 9,0250 9,4074 9,5251 9,9177 #DIV/0!
Nt vajalik võimsus kw 11,5356 7,1111 6,3283 6,2317 6,4222 6,6379 6,9192 7,0057 7,2944 #DIV/0!
v lauglemiskiirus km/t 139,5958 104,4669 87,8521 77,6065 69,5887 64,6649 60,8080 59,3446 57,6710 #DIV/0!
vy vertikaalne lauglemiskiirus m/s 8,7043 5,4308 4,8181 4,7119 4,8025 4,9119 5,0581 5,0964 5,2537 #DIV/0!

MUUD TEOREETILISED TULEMID
Vvar varisemiskiirus km/h 88,5555
eraldumiskiirus km/h 106,2667
Vlä lähenemiskiirus km/h 115,1222
Vma maandumiskiirus km/h 84,1278
eeldatav Vmax horisontaal km/h 136,1475
Vmax max.horisontaalkiirus km/h 170,0000
Vmax lubatud lennukiirus km/h 204,0000
Vmaxmax max kiirus alla purunemispiiri 212,5000
Vpö min.ohutu kiirus 45kr.pöörangus km/t 91,6238
Vkas kasulikem kiirus
kasutatava mootori võimsus hj 23,0000
kasutatava mootori võimsus kw 16,9165
Vymax parim tõusukiirus m/s 2,4598
Vy tõusukiirus m/s 0,1,2,3,4,5 km kõrgusel 2,4598 1,5229 0,6640 -0,1167 -0,7413 -1,2879
Ll maapealne stardiläbijooks m 207,3433
Lst start maapealne+üle 15m takistuse m 909,369

MASSI KUJUNDAVAD TEGURID PRAKTILISED PIIRVÄÄRTUSED TEGELIK SUURUS
Lubatud ülekoormus 4…7 6,0000
Kere pindala m2 4,5000
Kupli pindala m2 0,7500
Mõõteriistade mass ( 2…3 kg ) 2…3 KG ; kiirus, kõrgus, vario, libisemis, 3,0000
kompass, tahho, termo = kokku u. 3 kg
Juhtimissüsteemi elemendid keres kg/m jäik = 0,4 + tross = 0,24 0,6400
Juhtimissüsteemi elemendid tiivas kg/m jäik = 0,4 + tross = 0,24 0,4000
Tagatiibade juhtsüsteem kg/m jäik = 0,4 + tross = 0,24 0,4000
Juhiste arv 1 või 2 1,0000
Iste ( 2…4 kg ) 2…4 kg
Kinnitusrihmad ja muu ( 2…3 kg ) 2…3 kg 2,0000
Stabilisaatori ja kiilu erikaal kg/m2 5…6kg/m2 ; komposiitmaterjalide või kahe 5,5000
sabatalaga võib olla 4 kg/m2
Mootori erikaal kg/hj kahetaktilised 0,8…1,1 1,1000
neljataktilised 1,4…1,5
Reduktorist ja prop-st tulenev kaalukoef. ilma reduktorita 1,1 1,0000
reduktoriga 1,4
rihmülekandega 1,3
Telik ja rattad kg kuni 250 kg stardimassiga, alum.velgedega ja 3,9000
vedruterasest telikuga 10…16 kg
üle 250-300 kg stardimassiga ja 300*125 ratastega 14…20 kg
EELDATAVAD MASSID, ARVESTUSLIKUD MASSID KG JA TSENTREERING
Õlg m Moment % Kogumassist lubatud % tühimassist
Seade Mass ninast kg*m kõrge K-ga monopl algõpe,spets pilotaaź
Kinnitusrihmad ja muu eeldatavasti 2,0000
Kinnitusrihmad ja muu 2,0000 1,0000 2,0000 1,5203
Tiib eeldatavasti 13,2011
Tiiva massikese bm% 40,0000
Tiiva massikese bm m 0,2998
Tiib 8,8000 1,2500 11,0000 6,6895 22…25 16…20 14…16
bm0 kaugus ninast m 0,9502
Kere eeldatavasti 31,2500
Kere esipool 1,6000 0,8500 1,3600 1,2163
Kere tagapool 4,2000 1,8000 7,5600 3,1927 14…17 14…20 12…13
Rõhtsaba eeldatavasti 3,4132 kogu saba
Rõhtsaba (koos vastukaaluga) 2,8000 3,0000 8,4000 2,1285 4…5 4 4
Püstsaba eeldadavasti 1,6769
Püstsaba 3,8500 2,7800 10,7030 2,9266
Põhitelik ( ja rattad ) eeldatavasti 10,0000 kogu telik
Põhitelik ( ja rattad ) 2,5000 1,4000 3,5000 1,9004 5…6 4 4
Ninatelik ( ja ratas ) eeldatavasti
Ninatelik ( ja ratas ) 0,5000 0,2300 0,1150 0,3801

Juhtimisseadmed keres eeldatavasti 4,2044
Juhtimisseadmed keres 1,5000 1,2300 1,8450 1,1403 3…4 5…10 4…5
Juhtimisseadmed tiivas eeldatavasti 1,4216
Juhtimisseadmed tiivas 0,3000 1,5200 0,4560 0,2281
Mootor eeldatavasti 25,3000
Mootor 3,0000 2,8000 8,4000 2,2805 8…10 10…15 18…20
Mõõteriistad eeldatavasti 3,0000
Mõõteriistad 1,5000 0,5000 0,7500 1,1403

Kuppel eeldatavasti 3,3750
Kuppel 2,0000 0,7500 1,5000 1,5203

Aku 1,0000 1,4000 1,4000 0,7602

Piloodid 85,0000 1,0000 85,0000 64,6142
Langevari 5,0000 1,4000 7,0000 3,8008
Kütusepaak 1,0000 1,4000 1,4000 0,7602
Kütus 5,0000 0,0000 3,8008
Kokku kg 131,5500 152,3890
bm 0,7495 !bens tihedus 0,78
Tsentreering % bm 27,78 soodne tsentreering 25…30%, vastuvõetav 20…32%
Tsentreering m bm 0,2082

PUITTALAGA VINEERKATTEGA TIIB
tiivaprofiil ja suhteline paksus % GAW-1 17%
G stardimass kg 130,0000
Vmax. maksim. lennukiirus km/h 204,0000
Vmax. maksim. lennukiirus m/s 56,6666667
Nylubatud ülekoormus 6,0000
Nyp purustav ülekoormus 9
bt tiiva tüvekõõl m 0,75
bo tiiva otsakõõl m 0,749
bm tiiva keskmkõõl m 0,74950011
L tiivaulatus m 3,6000
lkere kere laius tiiva kohal m 0,5800
S tiiva pindala m2 2,6982
lambda L/bm tiiva külgsuhe 4,80320142
koonilisus bt/bo 1,00133511
G/S pinnakoormus kg/m2 48,1802683
max pinnakoormus kg/m2 289,08161
ühe tiiva arvutatavate sektsioonide arv 8
lü ühe tiiva kereväline pikkus m 1,51
Ühe sektsiooni pikkus m 0,18875
sektsiooni keskpaik küljekõõlust m 0,094375
kõõlu pikenemise koef. m/m 0,00066225
TIIB KESKTELJEST OTSANI M 0 0,29 0,384375 0,47875 0,573125 0,6675 0,761875 0,85625 0,950625 1,045 1,139375 1,23375 1,328125 1,4225 1,516875 1,61125 1,705625 1,8
vahekõõlude pikkuste samm m 0,000125
vahekõõlud kesktelg bt b2 b3 b4 b5 b6 b7 b8 b o
tiiva kõõlude pikkused m 0,75 0,749875 0,74975 0,749625 0,7495 0,749375 0,74925 0,749125 0,749
eeldatav tiiva mass kg 8,8
Git stardimass ilma tiivata kg 121,2
P tiiva poolt kerele mõjuv max jõud koos 1,5* ohutusteguriga kg 1090,8
Süt ühe tiiva kereväline pindala m2 1,131745
Ss sektsioonide pindalad m2 S1 S2 S3 S4 S5 S6 S7 S8
0,1415507 0,141527109 0,141503516 0,1414799 0,141456 0,141433 0,141409 0,141386
Ps sektsioonile mõjuv max jõud kg 57,2246338 57,21509558 57,20555735 57,196019 57,18648 57,17694 57,1674 57,15787
Q nihkejõud 457,53 457,53 400,3053662 343,0902706 285,88471 228,6887 171,5022 114,3253 57,15787
jõuõlgade järjenr. 8 7 6 5 4 3 2 1
lj jõuõlad Mp arvutamiseks m 1,415625 1,226875 1,038125 0,849375 0,660625 0,471875 0,283125 0,094375
Mp paindemomendid kgf*m 478,043236 345,359536 264,401323 194,2433597 134,883846 86,32098 48,552963 21,57799 5,394274
TIIVATALA PAINE
profiili paksus tala kohal % 17
kattevineeri eeldatav paksus cm 0,3 vajalik tala kõrguse täpsustamiseks
kattevineeri erikaal g/cm3 0,8
talavöömaterjali erikaal g/cm3 0,52 mänd
H tiivatala kõrgus cm 12,1532649 12,15 12,147875 12,14575 12,143625 12,1415 12,139375 12,13725 12,13513 12,133
tiivatala laius tüves ja otsas cm 3,5 3,25833333 3,101041667 2,94375 2,78645833 2,6291667 2,471875 2,314583 2,157292 2
ülemise vöö paksus cm 4,7 3,2 2,4 1,8 1,3 0,9 0,5 0,4 0,3 0,3
ülemise vöö ristlõige cm2 16,45 10,4266667 7,4425 5,29875 3,62239583 2,36625 1,2359375 0,925833 0,647188 0,6
ülemise vöö massitelg cm 2,35 1,6 1,2 0,9 0,65 0,45 0,25 0,2 0,15 0,15
alumise vöö paksus cm 2,68571429 1,82857143 1,371428571 1,028571429 0,74285714 0,5142857 0,2857143 0,228571 0,171429 0,171429
alumise vöö ristlõige cm2 9,4 5,95809524 4,252857143 3,027857143 2,06994048 1,3521429 0,70625 0,529048 0,369821 0,342857
alumise vöö massitelg cm 1,34285714 0,91428571 0,685714286 0,514285714 0,37142857 0,2571429 0,1428571 0,114286 0,085714 0,085714
talavööde massikeskmete vahe cm 8,46040776 9,63571429 10,26216071 10,73146429 11,1221964 11,434357 11,746518 11,82296 11,89941 11,89729
ülemise vöö tegelik surve kg 5650,35693 3584,16123 2576,468351 1810,035933 1212,74468 754,9264 413,3392 182,5092 45,33228 0
talamaterjali purustav surve kg/cm2 350 350 350 350 350 350 350 350 350
erisurve,peab olema=või alla eelm rea 343,486743 343,749479 346,1831846 341,5967791 334,790768 319,03915 334,43374 197,1296 70,04504
ülemise vöö sektsiooni mass kg 0,21039985 0,09139522 0,06516288 0,045571271 0,0305459 0,018199 0,01107 0,008041 0,006407
alumise vöö sektsiooni mass kg 0,10146517 0,04592807 0,034186327 0,025199123 0,0180609 0,011967 0,00804 0,006327 0,005334
ülemise vöö mass kg 0,48679289
alumise vöö mass kg 0,25650681
ühe tiiva talavööde kogumass kg 0,74329971
KARPTALA NIHE vältida seinte muutumist liiga õhukeseks, õhenedes kriitilised pinged kasvavad järsult, sein jäigastada vöödevaheliste tugipulkadega.
karptala seinte kogupaksus cm 0,3 0,3 0,3 0,3 0,2 0,2 0,2 0,2 0,2
seinamaterj. purust.nihkepinge kg/cm2 200 vineer piki- ja ristikiudu 200kg cm2; 45 kraadi nurga all 400kg cm2
tegelik nihkepinge kg/cm2 *1,5.peab olema 188,283951 188,316887 164,792362 141,2635315 176,59559 141,2894 105,9768 70,65766 35,33207
võrdnevõi alla eelmise rea
ühe seina paksus cm 0,15 0,15 0,15 0,15 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1
sektsioonide seinte mass kg 0,05498137 0,03577568 0,035769418 0,035763161 0,0238379 0,023834 0,02383 0,023825 0,023821
ühe tiiva talaseinte kogumass kg 0,28143759
TIIVA VÄÄNE ühetalalisel tiival võtta jäikusteljeks tiivatala telg
tala telje asukoht %b 40
tala telje asukoht profiili ninast m 0,3 0,29995 0,2999 0,29985 0,2998 0,29975 0,2997 0,29965 0,2996
Mv väändemoment 30% tõstekeskmest 43,875 43,8676875 43,860375 43,8530625 43,84575 43,838438 43,83113 43,82381
Mv väändemoment 50% tõstekeskmest 21,9375 21,93384375 21,9301875 21,9265313 21,922875 21,919219 21,91556 21,91191
Mv valida kahest eelmisest reast suurem kg*cm 40,5 40,5 40,49 40,48 40,48 40,47 40,46 40,46
suletud kontuuriga profiiliosa pikkus% 40
suletud kontuuri ligikaudne pindala cm2 244,215 244,1315921 244,0481985 243,964819 243,88145 243,7981 243,7148 243,6314 243,5481
suletud kontuuri kattematerjali paksus cm 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1
kattematerj. Purust nihkepinge kg/cm2 200 200 200 200 200 200 200 200
tiiva katte tegelik nihkepinge kg/cm2 *1,5 9,94873289 8,707501278 7,465420658 6,2227979 4,979633 3,735617 2,491058 1,245955
ei tohi ületada eelmist rida
sektsioonide vineerkatte mass kg 0,23780518 0,237765544 0,237725906 0,2376863 0,237647 0,237607 0,237567 0,237528
ühe tiivapoole vineerkatte mass kg 1,9013316
RIBID
ribidevaheline samm m 0,2
ühe tiivapoole ribide eeldatav arv tk 7,55
ribimaterjali erikaal g/cm3 0,05 polüstüreen polüstüreen0,01-0,05g/cm3
ribimaterjali paksus cm 2
bm tiivaprof paksus cm 12,7415019
bm tiivaprof. Ligikaudne pindala cm2 767,80047
ühe tiivapoole ribide mass kg 0,57968935
KALDTÜÜR
kaldt.otsakõõlu kaugus tiiva otsast m 0
L kaldt. kaldtüüri pikkus m 1,4
/l el. ühe kaldt. suhteline pikkus(max0,5) 0,38888889
b el.ef.o kaldt. ef otsakõõlu pikkus m 0,749
b el.ef.t kaldt.ef tüvekõõlu pikkus m 0,74992715
S el.ef. ühe kaldt. ef pindala m2 1,04924901
bm.el.ef kaldt.ef keskm kõõl m 0,74946367
bm.el.ef.kaugus tiiva otsast m 0,70014433
a bm.el.ef.-de vaheline kaugus m 2,19971135
/b.el kaldt. suhteline kõõl 0,2 peab olema väiksem või võrdne 0,2...0,25. Üle 0,25 tõhusus langeb järsult.
b el.o kaldt.otsakõõlu pikkus m 0,1498
b el.t kaldt.tüvekõõlu pikkus m 0,14998543
bm el. kaldt. keskm momendikõõl m 0,14989273
S el ühe kaldt. pindala m2 0,2098498
/S el kaldt.suhteline pindala 0,155548 peab olema vähemanööverdav0,05...0,07; paljumanööverdav 0,07...0,09;vajadusel muuda eelnevaid siniseid
mx el. kaldtüüride momendikoef. 0,04132455 peab olema vähemanööverdav0,012...0,018; paljumanööverdav 0,018...0,024;ülatiivalisel või suure v-kujuga lisada0,003...0,005vajadusel muuda eelnevaid siniseid
kaldt. esiserva asukoht profiilikõõlul% 80
tiivaprof. suht.paksus kaldt.esiservas 0,06886 vt. tiivaprofiili andmetest ja eelmist rida
tiivaprof.tegelik paksus kaldt.esiservas cm 5,16080684
kaldtüüri erikoormus kg/m2 123,431621
ühele kaldtüürile mõjuv koormus kg 25,9021012
q jooksevkoormus kg/m 18,5015008
KALDTÜÜRI PAINE
talavöömaterjali erikaal g/cm3 0,52 mänd
ühe talavöö laius cm 1
ühe talavöö paksus cm 0,8
S ühe talavöö ristlõikepindala cm2 0,8
H talavööde raskuskeskmete vahe cm 4,28080684
KAHE KINNITUSPUNKTIGA KALDT.
Mp paindemoment kgf*m 4,5328677
tegelik surve talavöös kg 105,888162
talamaterjali purustav surve kg/cm2 350 mänd
erisurve talavöödes kg/cm2 198,540305 ei tohi ületada eelmist rida, vajadusel muuda eelnevaid siniseid
KALDTÜÜRI TALA NIHE
Q nihkejõud 25,9021012
tala seinamaterjali erikaal g/cm3 0,8 vineer
kaldt.tala seinamaterjali paksus cm 0,1
tala seinte kogupaksus cm 0,1
seinamaterj.purustav nihkepinge kg/cm2 200 vineer piki- ja ristikiudu 200kg cm2; 45 kraadi nurga all 400kg cm2
nihkepinge 75,2850338 ei tohi ületada eelmist rida, vajadusel muuda eelnevaid siniseid
KOLME KINNITUSPUNKTIGA KALDT.
Mp paindemoment kgf*m 1,61888132
tegelik surve talavöös kg 37,8172009
talamaterjali purustav surve kg/cm2 350
erisurve talavöödes kg/cm2 70,9072516 ei tohi ületada eelmist rida, vajadusel muuda eelnevaid siniseid
KALDTÜÜRI TALA NIHE
Q nihkejõud 12,9510506
seinamaterj.purustav nihkepinge kg/cm2 200
nihkepinge 37,6425169 ei tohi ületada eelmist rida, vajadusel muuda eelnevaid siniseid
ühe kaldt.talavööde mass kg 0,05824
ühe kaldt.tala seina mass kg 0,05780104
KALDT.VÄÄNE
kaldt. keskm.kõõlu 42% cm 6,29549484 siia mõjub aerodün. Väändekoormus
Mv kaldt.väändemoment kg*cm 163,066544
Fkaldt.karptala ristlõikepindala cm2 4,64472616
Fkaldt.ristl.pindala keskm kõõlu kohal cm2 38,6783725
valida kahest eelnevast konstr.sobivam 4,65
q´nihkejõudude voog 17,534037
seinamaterj.purustav nihkepinge kg/cm2 200
nihkepinge kaldt.suletud kontuuris kg/cm2 0,13150528 ei tohi ületada eelmist rida, vajadusel muuda eelnevaid siniseid
ühe kaldt.ribide mass kg 0 mass sisaldub tiivaribide arvutuses
ühe kaldt.katte mass kg 0,1
KALDTÜÜRI HINGED
ühe kaldtüüri ligikaudne ilma hingedeta mass kg 0,4537
kaldt hinge telje kaugus kinnitusalusest cm 0,5000
kaldt hinge kinnitusbaasi laius aerodün koormuse mõjutasandis cm 2,0000
hinge min kogupaksus tüves kinnituse juures cm 0,2000
hinge materjali min paksus pöördtelje juures cm 0,1000
hinge materjali purustav nihe kg/cm2 4500,0000
hinge materjali erikaal g/cm3 7,8000
telje materjali diameeter cm 0,3000
telje materjali purustav nihe kg/cm2 4500,0000
kinnituspoldi(needi) min diameeter cm 0,4000
kinnituspoldi(needi) purustav nihekg/cm2 4500,0000
kinnituspoldi(needi) purustav tõmme kg/cm2 7000,0000
ohutustegur , peab olema üle1,5 2,0000
muude kinnitusvariantide puhul korrigeerida järgnevaid valemeid
hingede vajalik summaarne laius tüves cm, valida suurem 0,2416 võtta see miinimumlaiuseks juhthoova juures
hingede ühe poole kõrvade min kogulaius cm 0,0483
vajalik hingede summaarne kõrvade arv rohkema poolel tk 0,6835
vajalik nihkele töötavate poltide(neetide) arv tk, valida suurem 0,3845
vajalik tõmbele töötavate poltide(neetide) arv tk, valida suurem 0,0618
vajalik poltide(neetide) alune vineerseina paksus cm 0,0554 see valem suuremate pingete puhul parandada vastavalt kinnituspoltide arvule
jagada vastavalt tegelikule poltide arvule
juhthoova liigendi õlg telje suhtes cm 1,5000
juhthoova liigendile langev koormus kg 217,4221
juhthoova materjali purustav nihkepinge kg/cm2 4500,0000
juhthoova materjali purustav survepinge kg/cm2 7000,0000
juhthoova materjali paksus cm 0,2000
juhthoova pikkus tüveni cm 2,5000
juhthoova liigendi augu serva laius cm 0,2416
juhthoova laius tüves cm 0,7765
kaldt.hingede ligikaudne mass kg 0,00075373 tegelikkuses tuleb suurem
TAGATIIB
L tagatiiva pikkus m 0,11
/b tt.tagatiiva suhteline kõõl 0,2
bo tt. tagatiiva otsakõõl m 0,14998543
bt tt. tagatiiva tüvekõõl m 0,15
tiivakõõl tt keskm kõõlu kohal m 0,74996358
bm tt. tagatiiva keskm,momendikõõl m 0,14999272
tagat. keskm.kõõlu 42% cm 0,06299694
S tt ühe tagatiiva pindala m2 0,0164992
tagatiiva esiserva asukoht profiilikõõlul% 80
tagatiiva suht.paksus tagat.tala kohal 0,06886 vt. tiivaprofiili andmetest ja eelmist rida
tt keskm.kõõlu tegelik paksus tala kohal cm 5,16424919
tagatiiva erikoormus kg/m2 178,684679
ühele tagatiivale mõjuv koormus kg 2,94815401
TAGATIIVA PAINE
q jooksevkoormus kg/m 26,8014001
talavöömaterjali erikaal g/cm3 0,52 mänd
ühe talavöö laius cm 1
ühe talavöö paksus cm 0,8
S ühe talavöö ristlõikepindala cm2 0,8
H talavööde raskuskeskmete vahe cm 4,28424919
KAHE KINNITUSPUNKTIGA TAGATIIB
Mp paindemoment kgf*m 0,04053712
tegelik surve talavöös kg 0,94618954
talamaterjali purustav surve kg/cm2 350 mänd
erisurve talavöödes kg/cm2 1,77410539 ei tohi ületada eelmist rida, vajadusel muuda eelnevaid siniseid
TAGATIIVA TALA NIHE
Q nihkejõud 2,94815401
tala seinamaterjali erikaal g/cm3 0,8 vineer
kaldt.tala seinamaterjali paksus cm 0,16
tala seinte kogupaksus cm 0,16
seinamaterj.purustav nihkepinge kg/cm2 200 vineer piki- ja ristikiudu 200kg cm2; 45 kraadi nurga all 400kg cm2
nihkepinge 5,35197719 ei tohi ületada eelmist rida, vajadusel muuda eelnevaid siniseid
KOLME KINNITUSPUNKTIGA TAGAT.
Mp paindemoment kgf*m 0,18425963
tegelik surve talavöös kg 4,30086154
talamaterjali purustav surve kg/cm2 350
erisurve talavöödes kg/cm2 8,0641154 ei tohi ületada eelmist rida
TAGATIIVA TALA NIHE
Q nihkejõud 1,47407701
seinamaterj.purustav nihkepinge kg/cm2 200
nihkepinge 2,6759886 ei tohi ületada eelmist rida
ühe tagatiiva talavööde mass kg 0,004576
ühe tagatiiva tala seina mass kg 0,00727126
ühe tagatiiva ribide mass kg 0 mass sisaldub tiivaribide arvutuses
ühe tagatiiva katte mass kg 0,1
TAGATIIVA HINGED
ühe tagatiiva ligikaudne ilma hingedeta mass kg 0,5969
tagat hinge telje kaugus kinnitusalusest cm 1,0000
tagat hinge kinnitusbaasi laius aerodün koormuse mõjutasandis cm 2,0000
hinge min kogupaksus tüves kinnituse juures cm 0,2000
hinge materjali min paksus pöördtelje juures cm 0,1000
hinge materjali purustav nihe kg/cm2 4500,0000
hinge materjali erikaal g/cm3 7,8000
telje materjali diameeter cm 0,3000
telje materjali purustav nihe kg/cm2 4500,0000
kinnituspoldi(needi) min diameeter cm 0,4000
kinnituspoldi(needi) purustav nihekg/cm2 4500,0000
kinnituspoldi(needi) purustav tõmme kg/cm2 7000,0000
ohutustegur , peab olema üle1,5 2,0000
muude kinnitusvariantide puhul korrigeerida järgnevaid valemeid
hingede vajalik summaarne laius tüves cm, valida suurem 0,0002 võtta see miinimumlaiuseks juhthoova juures
hingede ühe poole kõrvade min kogulaius cm 0,0000
vajalik hingede summaarne kõrvade arv rohkema poolel tk 0,0005
vajalik nihkele töötavate poltide(neetide) arv tk, valida suurem 0,0003
vajalik tõmbele töötavate poltide(neetide) arv tk, valida suurem 0,0001
vajalik poltide(neetide) alune vineerseina paksus cm 0,0000 see valem suuremate pingete puhul parandada vastavalt kinnituspoltide arvule
jagada vastavalt tegelikule poltide arvule
juhthoova liigendi õlg telje suhtes cm 2,5000
juhthoova liigendile langev koormus kg 0,1486
juhthoova materjali purustav nihkepinge kg/cm2 4500,0000
juhthoova materjali purustav survepinge kg/cm2 7000,0000
juhthoova materjali paksus cm 0,2000
juhthoova pikkus tüveni cm 2,5000
juhthoova liigendi augu serva laius cm 0,0002
juhthoova laius tüves cm 0,0005
tagat.hingede ligikaudne mass kg 0,00060264 tegelikkuses tuleb suurem
tiivasiseste muude seadmete mass kg 0,5
ÜHE TIIVAPOOLE KOGUMASS KG 4,33500292
PUITTALAGA VINEERKATTEGA STABILISAATOR
stabilisaatori profiil ja suhteline paksus % Göttingen 12,7
tiiva max pinnakoormus kg/m2 289,08161
bt stab tüvekõõl m 0,47
bo stab otsakõõl m 0,47
bm stab keskmkõõl m 0,47
L stab ulatus m 1,26
S stab pindala m2 0,5922
lambda L/bm stab külgsuhe 2,68085106
koonilisus bt/bo 1
stab max koormus kg 99,2925951
G/S stab max pinnakoormus kg/m2 167,667334
stab ühe poole arvutatavate sektsioonide arv 4
l stab ühe poole pikkus m 0,63
Ühe sektsiooni pikkus m 0,1575
sektsiooni keskpaik küljekõõlust m 0,07875
kõõlu pikenemise koef. m/m 0
STAB KESKTELJEST OTSANI M 0 0,07875 0,1575 0,23625 0,315 0,39375 0,4725 0,55125 0,63
vahekõõlude pikkuste samm m 0
vahekõõlud kesktelg bt b2 b3 b4 bo
stab kõõlude pikkused m 0,47 0,47 0,47 0,47 0,47
Ss sektsioonide pindalad m2 S1 S2 S3 S4
0,074025 0,074025 0,074025 0,074025
Ps sektsioonile mõjuv max jõud kg 12,4115744 12,41157438 12,41157438 12,4115744
Q nihkejõud 49,6462975 37,23472315 24,82314877 12,4115744
jõuõlgade järjenr. 4 3 2 1
lj jõuõlad Mp arvutamiseks m 0,55125 0,39375 0,23625 0,07875
Mp paindemomendid kgf*m 15,6385837 8,79670334 3,909645931 0,977411483
STABILISAATORI TALA PAINE
profiili paksus tala kohal % 12
kattevineeri eeldatav paksus cm 0,1 vajalik tala kõrguse täpsustaniseks
kattevineeri erikaal g/cm3 0,8
talavöömaterjali erikaal g/cm3 0,52 mänd
H stab tala kõrgus cm 5,44 5,44 5,44 5,44 5,44
stab tala laius tüves ja otsas cm 1 1 1 1 1
ühe vöö paksus cm 1,1 0,6 0,6 0,5 0,5
ühe vöö ristlõige cm2 1,1 0,6 0,6 0,5 0,5
ühe vöö massitelg cm 0,55 0,3 0,3 0,25 0,25
talavööde massikeskmete vahe cm 4,34 4,84 4,84 4,94 4,94
ühe vöö tegelik surve kg 360,33603 181,750069 80,77780848 19,78565754
talamaterjali purustav surve kg/cm2 350 350 350 350
erisurve,peab olema=või alla eelm rea 327,57821 302,916782 134,6296808 39,57131509
ülemise vöö sektsiooni mass kg 0,00718205 0,00514555 0,004710244 0,00428796
alumise vöö sektsiooni mass kg 0,00718205 0,00514555 0,004710244 0,00428796
ülemise vöö mass kg 0,02132581
alumise vöö mass kg 0,02132581
stab ühe poole talavööde kogumass kg 0,04265161
KARPTALA NIHE vältida seinte muutumist liiga õhukeseks, õhenedes kriitilised pinged kasvavad järsult, sein jäigastada vöödevaheliste tugipulkadega.
karptala seinte kogupaksus cm 0,2
seinamaterj. purust.nihkepinge kg/cm2 200 vineer piki- ja ristikiudu 200kg cm2; 45 kraadi nurga all 400kg cm2
tegelik nihkepinge kg/cm2 *1,5.peab olema 68,4461823 51,33463669 34,22309113 17,1115456
võrdnevõi alla eelmise rea
ühe seina paksus cm 0,1
stab ühe poole talaseinte kogumass kg 0,0548352
STABILISAATORI VÄÄNE ühetalalisel stab-l võtta jäikusteljeks stab tala telg
tala telje asukoht %b 40
tala telje asukoht profiili ninast m 0,188 0,188 0,188 0,188 0,188
tala teljest tahapoole jääv kõõlu pikkus m 0,282 0,282 0,282 0,282 0,282
aerodün koormuse õlg kõõlul tala teljest m 0,11844 0,11844 0,11844 0,11844
Mv väändemoment kg*m 29,7877785 22,3408339 14,89388926 7,44694463
suletud kontuuriga profiiliosa pikkus% 40
suletud kontuuri ligikaudne pindala cm2 68,52224 68,52224 68,52224 68,52224
suletud kontuuri kattematerjali paksus cm 0,1
suletud kontuuri kattematerjali erikaal g/cm3 0,8
kattematerj. Purust nihkepinge kg/cm2 200 200 200 200 vineer piki- ja ristikiudu 200kg cm2; 45 kraadi nurga all 400kg cm2
stab katte tegelik nihkepinge kg/cm2 8,15094263 4,89056558 2,445282789 0,815094263
ei tohi ületada eelmist rida
sektsioonide vineerkatte mass kg 0,124362 0,124362 0,124362 0,124362
ühe stab poole vineerkatte mass kg 0,497448
RIBID
ribidevaheline samm m 0,02
ühe stab poole ribide eeldatav arv tk 31,5
ribimaterjali erikaal g/cm3 0,05 polüstüreen
ribimaterjali paksus cm 2
bm stab prof paksus cm 5,64
bm stab prof.ligikaudne pindala cm2 213,12432
ühe stab poole ribide mass kg 0,67134161
KÕRGUSTÜÜRI PAINE
kõrgust suhteline laius b/bm 0,4
kõrgust tegelik laius bm kohal m 0,188
kõrgust esiserva paksus keskm.kõõlu kohal cm 3,4
ühe poole kõrgustüüri pindala m2 0,11844
ühe poole kõrgustüürile langev koormus kg 19,858519
q kõrgustüüri jooksevkoormus 31,5214588
talavöömaterjali erikaal g/cm3 0,52
ühe talavöö laius cm 0,7
ühe talavöö paksus cm 0,5
S ühe talavöö ristlõikepindala cm2 0,35
H talavööde raskuskeskmete vahe cm 2,85
KAHE KINNITUSPUNKTIGA KÕRGUST.
Mp paindemoment kgf*m 1,56385837
tegelik surve talavöös kg 54,8722236
talamaterjali purustav surve kg/cm2 350 mänd
erisurve talavöödes kg/cm2 235,166673 ei tohi ületada eelmist rida
KÕRGUSTÜÜRI TALA NIHE
Q nihkejõud 19,858519
tala seinamaterjali erikaal g/cm3 0,8 vineer
kõrgust.tala seinamaterjali paksus cm 0,1
tala seinte kogupaksus cm 0,1
seinamaterj.purustav nihkepinge kg/cm2 200 vineer piki- ja ristikiudu 200kg cm2; 45 kraadi nurga all 400kg cm2
nihkepinge 87,6111133 ei tohi ületada eelmist rida
KOLME KINNITUSPUNKTIGA KÕRGUST.
Mp paindemoment kgf*m 1,24115744
tegelik surve talavöös kg 43,5493838
talamaterjali purustav surve kg/cm2 350
erisurve talavöödes kg/cm2 186,640216 ei tohi ületada eelmist rida
KÕRGUSTÜÜRI TALA NIHE
Q nihkejõud 9,92925951
seinamaterj.purustav nihkepinge kg/cm2 200
nihkepinge 43,8055566 ei tohi ületada eelmist rida
ühe kõrgust.talavööde mass kg 0,022932
ühe kõrgust.tala seina mass kg 0,017136
KÕRGUSTÜÜRI VÄÄNE
kõrgust. keskm.kõõlu 42% cm 7,896 siia mõjub aerodün. Väändekoormus
Mv kõrgust.väändemoment kg*cm 0,93520224
Fkõrgust.karptala ristlõikepindala cm2 2,142
Fkõrgust.ristl.pindala keskm kõõlu kohal cm2 31,96
valida kahest eelnevast konstr.sobivam 2,142
q´nihkejõudude voog 0,21830118
seinamaterj.purustav nihkepinge kg/cm2 200
nihkepinge kõrgust.suletud kontuuris kg/cm2 0,00163726 ei tohi ületada eelmist rida
ühe kõrgust.ribide mass kg 0 mass sisaldub stab-i ribide arvutuses
ühe kõrgust.katte mass kg 0,1 ?
KÕRGUSTÜÜRI HINGED
kõrgustüüri kahe poole ligikaudne ilma hingedeta mass kg 0,2941
kõrgust hinge telje kaugus kinnitusalusest cm 1,0000
kõrgust hinge kinnitusbaasi laius aerodün koormuse mõjutasandis cm 2,0000
hinge min kogupaksus tüves kinnituse juures cm 0,2000
hinge materjali min paksus pöördtelje juures cm 0,1000
hinge materjali purustav nihe kg/cm2 4500,0000
hinge materjali erikaal g/cm3 7,8000
telje materjali diameeter cm 0,3000
telje materjali purustav nihe kg/cm2 4500,0000
kinnituspoldi(needi) min diameeter cm 0,4000
kinnituspoldi(needi) purustav nihekg/cm2 4500,0000
kinnituspoldi(needi) purustav tõmme kg/cm2 7000,0000
ohutustegur , peab olema üle1,5 2,0000
muude kinnitusvariantide puhul korrigeerida järgnevaid valemeid
hingede vajalik summaarne laius tüves cm, valida suurem 0,2788 võtta see miinimumlaiuseks juhthoova juures
hingede ühe poole kõrvade min kogulaius cm 0,0558
vajalik hingede summaarne kõrvade arv rohkema poolel tk 0,7887
vajalik nihkele töötavate poltide(neetide) arv tk, valida suurem 0,4437
vajalik tõmbele töötavate poltide(neetide) arv tk, valida suurem 0,1426
vajalik poltide(neetide) alune vineerseina paksus cm 0,1476 see valem suuremate pingete puhul parandada vastavalt kinnituspoltide arvule
jagada vastavalt tegelikule poltide arvule
juhthoova liigendi õlg telje suhtes cm 2,5000
juhthoova liigendile langev koormus kg 250,8846
juhthoova materjali purustav nihkepinge kg/cm2 4500,0000
juhthoova materjali purustav survepinge kg/cm2 7000,0000
juhthoova materjali paksus cm 0,2000
juhthoova pikkus tüveni cm 2,5000
juhthoova liigendi augu serva laius cm 0,2788
juhthoova laius tüves cm 0,8960
kõrgust.hingede ligikaudne mass kg 0,00086973 tegelikkuses tuleb suurem
KÕRGUSTÜÜRIGA STABI KOGUMASS KG 2,81442831 KAKS POOLT KOKKUARVESTATUNA
tervikp stabi ühe poole vineerkatte mass kg 0,497448
tervikpööratava stabi hingede mass kg 0,1
TERVIKPÖÖRATAVA STABI KOGUMASS KG 2,73255284
KIIL JA PÖÖRDETÜÜR
kiilu profiil ja suhteline paksus % Göttingen 12,7
tiiva max pinnakoormus kg/m2 289,08161
bt kiilu tüvekõõl m 0,7
bo kiilu otsakõõl m 0,25
bm kiilu keskmkõõl m 0,51052632
L kiilu kõrgus kere pikiteljest m 0,8
S kiilu pindala m2 0,38
lambda L/bm kiilu külgsuhe 1,56701031
koonilisus bt/bo 2,8
kiilu max koormus kg 55,6091172
G/Smax pinnakoormus kg/m2 146,339782
kiilu arvutatavate sektsioonide arv 4
Ühe sektsiooni pikkus m 0,2
sektsiooni keskpaik küljekõõlust m 0,1
kõõlu pikenemise koef. m/m 0,5625
KIIL KERE PIKITELJEST OTSANI M 0 0,1 0,2 0,3 0,4 0,5 0,6 0,7 0,8
vahekõõlude pikkuste samm m 0,1125
vahekõõlud kesktelg bt b2 b3 b4 bo
kiilu kõõlude pikkused m 0,7 0,5875 0,475 0,3625 0,25
Ss sektsioonide pindalad m2 S1 S2 S3 S4
0,12875 0,10625 0,08375 0,06125
Ps sektsioonile mõjuv max jõud kg 18,8412469 15,54860185 12,25595675 8,96331165
Q nihkejõud 55,6091172 36,76787025 21,2192684 8,96331165
jõuõlgade järjenr. 4 3 2 1
lj jõuõlad Mp arvutamiseks m 0,7 0,5 0,3 0,1
Mp paindemomendid kgf*m 18,9510018 9,71330304 3,914589171 0,896331165
KIILU TALA PAINE
profiili paksus tala kohal % 12
kattevineeri eeldatav paksus cm 0,1 vajalik tala kõrguse täpsustaniseks
kattevineeri erikaal g/cm3 0,8
talavöömaterjali erikaal g/cm3 0,52 mänd
H kiilu tala läbimõõt cm 8,2 6,85 5,5 4,15 2,8
kiilu tala laius tüves ja otsas cm 0,8 0,8 0,8 0,8 0,8
ühe vöö paksus cm 1 0,6 0,4 0,3 0,3
ühe vöö ristlõige cm2 0,8 0,48 0,32 0,24 0,24
ühe vöö massitelg cm 0,5 0,3 0,2 0,15 0,15
talavööde massikeskmete vahe cm 7,2 6,25 5,1 3,85 2,5
ühe vöö tegelik surve kg 263,208358 155,412849 76,7566504 23,28132897
talamaterjali purustav surve kg/cm2 350 350 350 350
erisurve,peab olema=või alla eelm rea 329,010448 323,776768 239,8645325 97,00553736
ühe vöö sektsiooni mass kg 0,00689586 0,004326684 0,00303879 0,00261361
ühe vöö mass kg 0,01687495
kiilu talavööde kogumass kg 0,0337499
KARPTALA NIHE vältida seinte muutumist liiga õhukeseks, õhenedes kriitilised pinged kasvavad järsult, sein jäigastada vöödevaheliste tugipulkadega.
karptala seinte kogupaksus cm 0,2
seinamaterj. purust.nihkepinge kg/cm2 200 vineer piki- ja ristikiudu 200kg cm2; 45 kraadi nurga all 400kg cm2
tegelik nihkepinge kg/cm2 *1,5.peab olema 60,8858947 50,13800488 38,34807542 24,0088705
võrdnevõi alla eelmise rea
ühe seina paksus cm 0,1
kiilu talaseinte kogumass kg 0,10496
KIILU VÄÄNE ühetalalisel võtta jäikusteljeks tala telg
tala telje asukoht %b 40
tala telje asukoht profiili ninast m 0,28 0,235 0,19 0,145 0,1
tala teljest tahapoole jääv kõõlu pikkus m 0,42 0,3525 0,285 0,2175 0,15
aerodün koormuse õlg kõõlul tala teljest m 0,1764 0,14805 0,1197 0,09135
Mv väändemoment kg*m 33,3654703 22,0607221 12,73156104 5,377986991
suletud kontuuriga profiiliosa pikkus% 40
suletud kontuuri ligikaudne pindala cm2 153,832 107,85325 70,015 40,31725
suletud kontuuri kattematerjali paksus cm 0,1
suletud kontuuri kattematerjali erikaal g/cm3 0,8
kattematerj. Purust nihkepinge kg/cm2 200 200 200 200 vineer piki- ja ristikiudu 200kg cm2; 45 kraadi nurga all 400kg cm2
kiilu katte tegelik nihkepinge kg/cm2 3,58519719 2,79339775 1,939893026 1,000437838
ei tohi ületada eelmist rida
sektsioonide vineerkatte mass kg 0,2163 0,1785 0,1407 0,1029
kiilu vineerkatte mass kg 0,6384
KAHE TALAGA KIILU PAINE
1tala asukoht%,prof paksus%japikkuskoef 30,0000 12,7000 1,2500 mõõta projektilt
2tala asukoht%,prof paksus%japikkuskoef 60,0000 10,3000 1,1300
pö.tala asukoht,prof paksus%japikkuskoef 65,0000 9,3400 1,1100
1.tala pikkus m 1
1.tala sektsiooni pikkus m 0,25
1.talale mõjuv jõud kg 30,5850145
Q nihkejõud 27,8045586 18,38393512 10,6096342 4,48165583
lj jõuõlad Mp arvutamiseks m 0,875 0,625 0,375 0,125
Mp paindemomendid kgf*m 11,8443761 6,0708144 2,446618232 0,560206978
H kiilu tala läbimõõt cm 8,69 7,26125 5,8325 4,40375 2,975
kiilu tala laius tüves ja otsas cm 0,6 0,6 0,6 0,6 0,6
ühe vöö paksus cm 0,8 0,5 0,5 0,5 0,5
ühe vöö ristlõige cm2 0,48 0,3 0,3 0,3 0,3
ühe vöö massitelg cm 0,4 0,25 0,25 0,25 0,25
talavööde massikeskmete vahe cm 7,89 6,76125 5,3325 3,90375 2,475
ühe vöö tegelik surve kg 150,118835 89,7883438 45,88126079 14,35048295
talamaterjali purustav surve kg/cm2 350 350 350 350
erisurve,peab olema=või alla eelm rea 312,747574 299,294479 152,937536 47,8349431
ühe vöö sektsiooni mass kg 0,00526114 0,00408377 0,00408377 0,00408377
ühe vöö mass kg 0,01751244
2.tala pikkus m 0,904
2.tala sektsiooni pikkus m 0,226
2.talale mõjuv jõud kg 30,5850145
Q nihkejõud 27,8045586 18,38393512 10,6096342 4,48165583
lj jõuõlad Mp arvutamiseks m 0,791 0,565 0,339 0,113
Mp paindemomendid kgf*m 10,707316 5,48801621 2,211742881 0,506427108
H kiilu tala läbimõõt cm 7,01 5,85125 4,6925 3,53375 2,375
kiilu tala laius tüves ja otsas cm 0,6 0,6 0,6 0,6 0,6
ühe vöö paksus cm 0,9 0,5 0,5 0,5 0,5
ühe vöö ristlõige cm2 0,54 0,3 0,3 0,3 0,3
ühe vöö massitelg cm 0,45 0,25 0,25 0,25 0,25
talavööde massikeskmete vahe cm 6,11 5,35125 4,1925 3,03375 1,875
ühe vöö tegelik surve kg 175,242488 102,555781 52,7547497 16,69310617
talamaterjali purustav surve kg/cm2 350 350 350 350
erisurve,peab olema=või alla eelm rea 324,523126 341,852602 175,8491657 55,64368722
ühe vöö sektsiooni mass kg 0,0050966 0,003691728 0,003691728 0,00369173
ühe vöö mass kg 0,01617179
kahetalalise kiilu kõigi talavööde mass kokku kg 0,06736846
KARPTALADE NIHE vältida seinte muutumist liiga õhukeseks, õhenedes kriitilised pinged kasvavad järsult, sein jäigastada vöödevaheliste tugipulkadega.
karptala seinte kogupaksus cm 0,2
seinamaterj. purust.nihkepinge kg/cm2 200 vineer piki- ja ristikiudu 200kg cm2; 45 kraadi nurga all 400kg cm2
1.tegelik nihkepinge kg/cm2 *1,5 28,7187729 23,63986514 18,06920386 11,298292
2.tegelik nihkepinge kg/cm2 *1,5.peavad 35,6392548 29,38295438 22,51779455 14,1525973
olema võrdsed või alla eelmise rea
ühe seina paksus cm 0,1
kiilu talaseinte kogumass kg 0,24043264
KIILU VÄÄNE kahetalalisel võetud jäikusteljeks tala telgede vahe
jäikustelje asukoht %b 45
jäikustelje asukoht profiili ninast m 0,18 0,1125 0,1125 0,1125 0,1125
jäikusteljest tahapoole jääv kõõlu pikkus m 0,22 0,1375 0,1375 0,1375 0,1375
aerodün koormuse õlg kõõlul jäikusteljest m 0,0924 0,05775 0,05775 0,05775
Mv väändemoment kg*m 30,5850145 20,2223286 11,67059762 4,929821409
suletud kontuuriga profiiliosa pikkus% 40
suletud kontuuri ligikaudne pindala cm2 75,1472 39,203375 31,43975 23,676125
suletud kontuuri kattematerjali paksus cm 0,1
suletud kontuuri kattematerjali erikaal g/cm3 0,8
kattematerj. Purust nihkepinge kg/cm2 200 200 200 200 vineer piki- ja ristikiudu 200kg cm2; 45 kraadi nurga all 400kg cm2
kiilu katte tegelik nihkepinge kg/cm2 6,72757223 7,04456204 3,960055112 1,56164324
ei tohi ületada eelmist rida
sektsioonide vineerkatte mass kg 0,2163 0,1785 0,1407 0,1029
kiilu vineerkatte mass kg 0,6384
RIBID
ribidevaheline samm m 0,02
kiilu ribide eeldatav arv tk 40
ribimaterjali erikaal g/cm3 0,05 polüstüreen
ribimaterjali paksus cm 2
bm kiilu prof paksus cm 6,12631579
bm kiilu prof.ligikaudne pindala cm2 251,462693
kiilu ribide mass kg 1,00585077
PÖÖRDETÜÜRI PAINE
pöördet suhteline laius b/bm 0,4
pöördet tegelik laius bm kohal m 0,20421053
pöördet esiserva paksus keskm.kõõlu kohal cm 3,4
pöördetüüri pindala m2 0,16336842
pöördetüürile langev koormus kg 23,9072991
q pöördetüüri jooksevkoormus 29,8841239
talavöömaterjali erikaal g/cm3 0,52
ühe talavöö laius cm 0,8
ühe talavöö paksus cm 0,6
S ühe talavöö ristlõikepindala cm2 0,48
H talavööde raskuskeskmete vahe cm 2,74
KAHE KINNITUSPUNKTIGA PÖÖRDET.
Mp paindemoment kgf*m 2,39072991
tegelik surve talavöös kg 87,2529166
talamaterjali purustav surve kg/cm2 350 mänd
erisurve talavöödes kg/cm2 272,665364 ei tohi ületada eelmist rida
PÖÖRDETÜÜRI TALA NIHE
Q nihkejõud 23,9072991
tala seinamaterjali erikaal g/cm3 0,8 vineer
kõrgust.tala seinamaterjali paksus cm 0,1
tala seinte kogupaksus cm 0,1
seinamaterj.purustav nihkepinge kg/cm2 200 vineer piki- ja ristikiudu 200kg cm2; 45 kraadi nurga all 400kg cm2
nihkepinge 105,473379 ei tohi ületada eelmist rida
KOLME KINNITUSPUNKTIGA PÖÖRDET.
Mp paindemoment kgf*m 1,4942062
tegelik surve talavöös kg 54,5330728
talamaterjali purustav surve kg/cm2 350
erisurve talavöödes kg/cm2 170,415853 ei tohi ületada eelmist rida
PÖÖRDETÜÜRI TALA NIHE
Q nihkejõud 11,9536496
seinamaterj.purustav nihkepinge kg/cm2 200
nihkepinge 52,7366893 ei tohi ületada eelmist rida
pöördet.talavööde mass kg 0,039936
pöördet.tala seina mass kg 0,02176
PÖÖRDETÜÜRI VÄÄNE
pöördet. keskm.kõõlu 42% cm 8,57684211 siia mõjub aerodün. Väändekoormus
Mv pöördet.väändemoment kg*cm 1,40118515
F pöördet.karptala ristlõikepindala cm2 2,448
F pöördet.ristl.pindala keskm kõõlu kohal cm2 34,7157895
valida kahest eelnevast konstr.sobivam 2,448
q´nihkejõudude voog 0,28618978
seinamaterj.purustav nihkepinge kg/cm2 200
nihkepinge kaldt.suletud kontuuris kg/cm2 0,00214642 ei tohi ületada eelmist rida
pöördet.ribide mass kg 0 mass sisaldub stab-i ribide arvutuses
pöördet.katte mass kg 0,1 ?
PÖÖRDETÜÜRI HINGED
pöördetüüri ligikaudne ilma hingedeta mass kg 0,1617
pöördet hinge telje kaugus kinnitusalusest cm 0,5000
pöördet hinge kinnitusbaasi laius aerodün koormuse mõjutasandis cm 2,0000
hinge min kogupaksus tüves kinnituse juures cm 0,2000
hinge materjali min paksus pöördtelje juures cm 0,1000
hinge materjali purustav nihe kg/cm2 4500,0000
hinge materjali erikaal g/cm3 7,8000
telje materjali diameeter cm 0,3000
telje materjali purustav nihe kg/cm2 4500,0000
kinnituspoldi(needi) min diameeter cm 0,4000
kinnituspoldi(needi) purustav nihekg/cm2 4500,0000
kinnituspoldi(needi) purustav tõmme kg/cm2 7000,0000
ohutustegur , peab olema üle1,5 2,0000
muude kinnitusvariantide puhul korrigeerida järgnevaid valemeid
hingede vajalik summaarne laius tüves cm, valida suurem 0,3645 võtta see miinimumlaiuseks juhthoova juures
hingede ühe poole kõrvade min kogulaius cm 0,0729
vajalik hingede summaarne kõrvade arv rohkema poolel tk 1,0314
vajalik nihkele töötavate poltide(neetide) arv tk, valida suurem 0,5802
vajalik tõmbele töötavate poltide(neetide) arv tk, valida suurem 0,0932
vajalik poltide(neetide) alune vineerseina paksus cm 0,1262 see valem suuremate pingete puhul parandada vastavalt kinnituspoltide arvule
jagada vastavalt tegelikule poltide arvule
juhthoova liigendi õlg telje suhtes cm 2,5000
juhthoova liigendile langev koormus kg 328,0786
juhthoova materjali purustav nihkepinge kg/cm2 4500,0000
juhthoova materjali purustav survepinge kg/cm2 7000,0000
juhthoova materjali paksus cm 0,2000
juhthoova pikkus tüveni cm 2,5000
juhthoova liigendi augu serva laius cm 0,3645
juhthoova laius tüves cm 1,1717
pöördet.hingede ligikaudne mass kg 0,00113734 tegelikkuses tuleb suurem
PÖÖRDETÜÜRIGA KIILU KOGUMASS KG 1,94579401
pöördet-ga kahetalalise kiilu kogumass kg 2,11488521
KERE , tiivatala siinpool siit algab kere tagumise poole kooniline osa stab.tagumise kinnituse koht
kattematerj. Purust nihkepinge kg/cm2 200 vineer piki- ja ristikiudu 200kg cm2; 45 kraadi nurga all 400kg cm2
seinamaterjali erikaal g/cm3 0,8 vineer
talamaterjali purustav surve kg/cm2 350 mänd
talamaterjali erikaal g/cm3 0,52 mänd
kere tagaosa pikkus tiivatala eest sabani m 1,7500 1,5000 1,2000 0,9000 0,6000 0,3000 0,0000
tagapoole alumise,kandva osa kõrgused m 0,9000 0,8700 0,7160 0,5620 0,4080 0,2540 0,1000
tagapoole alumise,kandva osa laiused m 0,5800 0,5600 0,5080 0,4560 0,4040 0,3520 0,3000
tagapoole alumise,kandva osa ristl. m2 0,5220 0,4872 0,3637 0,2563 0,1648 0,0894 0,0300
tagapoole ülemise osa kõrgus m 0,3000 0,2800 0,2240 0,1680 0,1120 0,0560 0,0000
tagapoole ülemise osa ristl. m2 0,1315 0,1185 0,0860 0,0579 0,0342 0,0149 0,0000
KERE tagapoole paine kütus+paak kiil stab.mootor
püsttasandis mõjuvad koormused kg 20,4120 3,7800 3,7800 3,7800 3,7800 14,7102 153,5124
külgsuunas mõjuvad koormused kg 8,5050 113,0570 21,8041
kere alustaladele mõjuv surve kg 558,9562 292,7873 280,5253 263,5611 236,5699 181,3139
kere külgtaladele mõjuv surve kg 432,5702 361,2351 318,5696 266,1733 200,2888 18,5830
ühele (kahest) alustalale mõjuv surve kg 495,7632 473,4048 439,8101 396,6477 336,7143 190,6054
ühele (kahest) ülatalale mõjuv surve kg 402,6038 278,2133 252,7932 220,9403 179,0010 69,7295
arvestuslik ühe alustala ristlõige cm2 1,4165 1,3526 1,2566 1,1333 0,9620 0,5446
arvestuslik ühe ülatala ristlõige cm2 1,1503 0,7949 0,7223 0,6313 0,5114 0,1992
KERE tagapoole vääne kiil stab
Mv väändemoment kg*m 44,4873 7,8193
kiilu kontuuri ristlõige m2 0,0330 0,0200
kere tagapoole suletud kontuuri ristl. m2 0,5220 0,6057 0,4498 0,3142 0,1990 0,1043 0,0300
q nihkejõud 50,1021 43,1757 58,1501 83,2410 131,3975 190,4686 78,1929
arvestuslik kattevineeri paksus cm 0,0376 0,0324 0,0436 0,0624 0,0985 0,1429 0,0586 ilmselt tuleb kasutada vähemalt 1mm vineeri, vajadusel ka paksemat
kereribiliistu ristlõige cm2 1,0000
tagapoole keresõrestiku mass kg 0,7687
tagapoole osade vineerkatte mass kg 1,7376 0,3638 0,3402
tagapoole vineerkatte mass kg 3,4183
tagapoole mass kg 4,1869
KERE esipool, tiivatala siinpool
esipoole pikkus tiivatalaeest ninavoolundini m 1,0500 0,7875 0,5250 0,2625 0,0000
esipoole alumise,kandva osa kõrgused m 0,9000 0,7675 0,6350 0,5025 0,3700
esipoole alumise,kandva osa laiused m 0,5800 0,5450 0,5100 0,4750 0,4400
esipoole alumise,kandva osa ristl. m2 0,5220 0,4183 0,3239 0,2387 0,1628
esipoole ülemise osa kõrgus m 0,3000 0,3500 0,4000 0,4500 0,5000
esipoole ülemise osa ristl. m2 0,1353 0,1381 0,1352 0,1267 0,1125
kere esipoole suletud kontuuri ristl. m2 0,6573 0,5564 0,4591 0,3654 0,2753
piloot, vari mõõteriistad
püsttasandis mõjuvad koormused kg 3,4020 813,7800 3,4020 51,0300 3,4020
külgsuunas mõjuvad koormused kg 1,4175 1275,7500 1,4175 21,2625 1,4175
lisanduv jõuõlg m
kere alustaladele mõjuv surve kg 19,85 12,80 4,2190 1,7772 9,1946
kere külgtaladele mõjuv surve kg 12,8308 7,5101 2,1888 0,7834 3,2216
ühele (kahest) alustalale mõjuv surve kg 26,260 16,554 5,3134 2,1688 10,8054
ühele (kahest) ülatalale mõjuv surve kg 13,0304 8,0214 2,5007 0,9841 4,6757
arvestuslik ühe alustala ristlõige cm2 0,0750 0,0473 0,0152 0,0062 0,0309
arvestuslik ühe ülatala ristlõige cm2 0,0372 0,0229 0,0071 0,0028 0,0134
KERE esipoole vääne
Mv väändemoment kg*m siin väändemomendiks võetud saba väändemoment 7,8193
kere esipoole suletud kontuuri ristl. m2 0,6573 0,5564 0,4591 0,3654 0,2753
q nihkejõud 5,9480 7,0272 8,5168 10,7007 14,2014
kattevineeri paksus cm 0,0045 0,0053 0,0064 0,0080 0,0107 kontrollida
esipoole keresõrestiku mass kg 0,9080
esipoole vineerkatte mass kg 0,6963
esipoole mass kg 1,6043
KERE kogumass kg 5,7913
TELIK kolmerattaline, ninarattaga Lubatud piirväärtused Kasutatav suhtsuurus Tegelik suurus m
a esiratta keskme kaugus raskusk projektst m võimalikult ees 0,6900
b põhirataste ja ninaratta tsentrite vahe m võimalikult suur 0,7935
e põhirataste kaugus raskuskeskmest taha m 0,1…0,15a >>> 0,1500 0,1035 ninarattale 10..15%G-st
B põhirataste keskmete vaheline kaugus m 0,15..0,2..0,3Ltiib >>> 0,3500 0,5159
H raskuskeskme kõrgus maast m
N põhiteliku koormus kg G*max negat ülekoormus 780,0000
ninaratta koormus kg 0,15*G*max negat ülekoormus 117,0000
h kere põhja kõrgus maapinnast m nii, et 2..4 kraadises kreenis oleks tiivaotsa kaugus maast 0,2…0,3m 0,1000
fii nurk põhirataste maapuutest maa ja sabapuutuja vahel madalaimas seisus=max maandumisnurk-tiiva seadenurk+2kraadi
beeta nurk raskuskeskme püstprojekts ja põhirataste telje vahel>fii
põhiratta diameeter ja paksus m 0,2300 0,1000
ninaratta diameeter m 0,1800
põhiratta võlli diameeter kinnituskohas cm 1,0000
võlli materjali purustav surve kg/cm2 7000 4377,5510teg surve

http://www.sloleht.ee/index.aspx?v=forum&subtopicID=85443#form

Ornitopterite juures sai vist mainitud kükitamise jõul liikumist:
http://www.youtube.com/watch?v=In8f0C_B9HA&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=NG-WAoRkcJ8&feature=related

Ka kajakid saavad tiibadega veest lahti:
http://www.youtube.com/watch?v=U95UReP4mdo&NR=1
http://www.youtube.com/watch?v=uO54ZvDwt18&feature=related

Vesijalgratas:
http://www.youtube.com/watch?v=jtuDM4itQJM&feature=related

Purjelaud:
http://www.youtube.com/watch?v=1oyWMusaDTI&feature=related

Purjepaat:
http://www.youtube.com/watch?v=geTExu9EGts&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=FMo6Exs09VQ&feature=related

Huvitav, kuidas nad tasakaalu hoiavad, kui vee kohal ollakse sisuliselt kahe punkti peal. Vertikaalsena püsivad ilmselt tänu purje juhtimisele? Siis selline asi võimalik ainult ühtlase tuulega.

Ja muidugi igasugu rekordpurjekad:
http://www.youtube.com/watch?v=Jv8qvVZ_CM0&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=jCuP-XHefTo&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=YEVkNv6L6hE&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=na7In33SAG4
http://www.youtube.com/watch?v=15eeTzURTLM&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=YvJr5PDVBP0&feature=related

http://www.postimees.ee/040208/esileht/valisuudised/309969.php?rootsis-s...

Mul tuli kohe mitu-mitu küsimust. Et mida purilennu ringis siis ikkagi täpselt saab. Lingilt
http://www.kullo.ee/?cmd=left_menu_art&art_id=31&set_page_header=TEHNIKA...
võib lugeda järgmist:

*lennundusalaste teadmiste jaganmine(lennuki aerodünaamika, ehitus, juhtimine, meteoroloogia jne)
- OK, vaatamata kirjavigadele väga asjalik ja hariv ettevõtmine.

*Lihtsa purimudellennuki ehitamine, reguleerimine ja lennutamine.
- Pigem nagu mudellennu ring siis?

*Lennukijuhtimise treeningud arvuti lennusimulaatoril.
- Kas lennatakse mingil spets purilennusimul, või saab lihtsalt läpaka taga MS Flight Simi näppida.

*Esimese aasta kursus sisaldab 20 lendu purilennukil lennuvälja kohal koos instruktoriga.- Päris purilennupraktika on siis ikka ka. Kas Kullo tohibki ametlikult lennukoolitust pakkuda? Või pole see koolitus, vaid 20 huvilendu lennuvälja kohale?

*Alates 15 eluaastast võimalik alustada Kullo juures kursust purilenduri litsentsi taotlemiseks.- Kas seda koolitust LA ka arvestab? Või saavad heausksed lapsed lihtsalt petta, sest selle kogemusega pole midagi peale hakata?

*Ja üliodavalt, 11x350=3850 eek, mille eest saab 11 kuud teooriat ja 20 lendu. Ok, transa lennuväljale läheb veel 300, aga see juba köömes. Vist kasutatakse vintsistarti.

Mulle see hind ja programm tegelt väga meeldib, eriti mudeli reguleerimise osa

Maa-amet sai eile kätte Saksa firmalt Air Alliance GmbH ostetud uhiuue lennuki Cessna 208B Grand Caravan, mida hakatakse kasutama pärast kaardistusseadmete paigaldamist

http://www.epl.ee/artikkel/417051

DG Flugzeugbau on firma, mis valmistab selliseid purilennukeid, mis sobivad ainult mittehigistavate jalgadega pilootidele. Higistajatel läheb kuppel kohe uduseks. See selleks aga purilennukite tegemise kõrvalt on nad hakanud ka kalendreid kirjastama. Täiesti tasuta alla laetav fail on saadaval siit (41 MB): http://www.dg-flugzeugbau.de/Data/calendar-l.pdf

Saab näituseks välja printida ja seinale kleepida.

http://www.sloleht.ee/index.aspx?id=264715

2007. aastal esitati Lennuametile 205 ettekannet 195 lennunduses toimunud juhtumi kohta (2006. aastal 163 ettekannet). Ettekanded esitasid Lennuliiklusteeninduse AS lennujuhid, Eesti lennundusettevõtjad, MTÜ-d ja erapiloodid. Lennuliiklusteeninduse AS lennujuhtide ettekanded kajastasid kogu toimunut oma vastutusalas, st. ka neid juhtumeid, kus osalejaks olid Tallinna lendavad ja Tallinna FIR`ist läbi lendavate välisfirmade lennukid. 205-st ettekandest 113-s oli "aktiivseks osalejaks" Eesti lennundusettevõtete lennukid.

2007 aastal juhtus Eestis:
3 lennuõnnetust (accident`i):

- Lennuki BN2 (Britten Norman) purunemine maandumisel halva nähtavusega ja väljapoole lennurada

- Mootoririke kopteril Robinson R44 ja hädamaandumisel saadud olulised kopteri konstruktsiooni purunemised

- Lennuki Cessna C172 väljajooks lennurajalt ja lennuki konstruktsiooni kahjustused kokkupõrkest maapealsete takistustega (puud, põõsad, maapinna ebatasasused).

2 tõsist lennuintsidenti (serious incidents):

- Lennuki SAAB 2000 ruleerimine stardirajale ilma loata ja keeldu eirates samal ajal, kui vastaskursiga maandunud lennuk ATR72 sooritas läbijooksu;

- Lennuki Boeing B735 lateraalse navigatsioonisüsteemi ebaadekvaatne toimimine ja seiskamine ning sellest tulenev lennuki maandumine varulennuväljale saatelennukite eskordiga.

Lennuõnnetusi ja tõsiseid intsidente uurib MKM Kriisireguleerimise osakond ja ettekanded uurimiste tulemustest asjaosalistele on edastatud või edastatakse.

Peale ülaltähendatu 2007. aastal teatati lennuametile:
- 60-st intsidendist (2006a intsidente 78);
- 62-st juhtumist, millised ei mõjutanud lennuohutust;
- 46 ettekannet juhtumitest erinevate asjaolude kohta (ilma muutumine, hõivatud lennurada, jne.), mille põhjusel lennujuht või piloot sooritasid standardsetest protseduuridest erinevaid tegevusi;
- 19-l korral oli ettekantud kokkupõrkest linnuga;
- 3-l korral oli tegemist reisija(te) allumatusega.

See, et ettekannete arv on suurenenud ja intsidentide arv vähenenud, on kahtlemata tähelepanu vääriv, kuid mitte põhjus rahuloluks.
Ülaltoodu käsitleb toimunut Eesti õhuruumis üldiselt, kaasaarvatud toimunu ka välisoperaatoritega.
Järgnev statistika kajastab Eesti operaatoritega toimunut.
113 ettekannet puudutasid Eesti operaatorite tegevust.
Eesti operaatorite lennuohutuse tase numbrites näeb välja järgmine:

- 2 lennuõnnetust (R44 ja C172);
- 1 tõsine intsident (B735 LNAV);
- 35 intsidenti (sh. 3 kokkupõrget lindudega);
- 14 kokkupõrget lindudega.

42 ettekannet kajastasid olukordi, mille puhul antud hetkel ei olnud ohtu lennukitele ja lennuohutus oli tagatud, kuid võimaluse korral või teistsuguses situatsioonis ja riske hinnates oleks lennuohutuse tagamiseks vaja olnud ette võtta meetmeid.

33-l korral kanti ette manöövritest, situatsioonist õhuruumis või maapeal, vaatlustest ja olukorrast, mis näisid ebastandardsetena ning ei olnud seotud lennuohutusega. Need ettekanded sisaldasid ka teateid kokkupõrgetest lindudega, milliste jäljed avastati lennujärgsel või lennueelsel lennuki ülevaatusel, aga lennul kokkupõrget ei märgatud. Sääraseid kokkupõrkeid oli 11.

Peatun nüüd intsidentidel, milles osalesid Eesti operaatorid ja EANS.
Lennuki mootori(te) ebastabiilse töö, rikke või seiskumise tõttu fikseeriti 2007. aastal 9 intsidenti:
- 3 korda maandumine stardilennuväljal;
- 1-l korral mootori vibratsioon ja maandumine lähimal lennuväljal, (C150);
- 2 korda katkestati start enne lennuki tõusu, ühel korral välisukse signalisatsiooni „Uks lahti” tööle hakkamise pärast;
- 2-l korral külmus lennuki gaasitross kinni ja mootori võimsust ei olnud võimalik reguleerida;
- 1-l korral ületas mootori töötemperatuur lubatud piiri;
- 1-l korral ei starditud.

Ülejäänud 26 intsidendi põhjusteks olid:
- avariisüsteemi kasutamine teliku väljalaskmisel 2-l korral;
- rehvi tühjenemine ruleerimisel 5-l korral GA -üldlennunduse lennukitel;
- ATC loa piiri ületamine 3-l korral;
- lennujuhi korraldust ei täidetud 2-l korral;
- 2-l korral kahjustati lennuki propellerit – ruleeriti takistuse otsa;
- 2-l korral oli raadioside ebakvaliteetne – halb kuuldavus;
- 2-l korral alanes õhurõhk lennukis nii, et oli vaja vähendada lennukõrgust;
- 3-l korral ületati lubatud kõrgust 400-600 jalga;
- veel oli intsidentide põhjusteks: rihma jätmine ukse vahele (peksis vastu lennuki keret), üle keelualade lendamine, sattumine varisemisrežiimi pilvedes soovides lennata üle CB, rikked lennukite elektri- ja tiiva maandumisklappide väljalaske süsteemides, staatilise elektrilaengu lahendus (välk) lennukisse, lennuvälja raadionavigatsiooni raadioseadmete ebastabiilne töö ja sellest tulenevad korduvlähenemised, suits kabiinis mootori käivitamisel, kordusringile minek raja ootamatu ja ka ilma loata hõivamise tõttu, ruleerimisteelt väljasõit suure kiiruse tõttu.

Eesti lennundusettevõtete lennuohutuse taset hinnates, lähtudes ülaltoodust, ei ole rahuloluks põhjust, sest vaatamata intsidentide arvu vähenemisele ei ole toimunu meie lennuettevõtetes lennuohutuse tasemele kasuks.
Igal eraldi juhul on kindlasti vaja välja selgitada juhtunu põhjused ja meetmed, kuidas edaspidi vältida õnnetusi ja intsidente.
Siiski väärib märkimist, et üldine intsidentide arv on vähenenud ja inimeste tervisele pole kahju tekitatud. Soovin, et jätkuks enesekriitiline suhtumine oma tegevusse asjaoludes, mis puudutavad lennuohutust, ja jätkuks veelgi üksikasjalisemalt lennujuhtumistest teatamise praktika käesoleval aastal.

Ohutut lendamist

Lugupidamisega

Raivo Kask
Lennuameti lennutegevuse osakonna
vaneminspektor

28. jaanuar 2008
Tallinnas

Torontost õhku tõusnud ning Londoni Heatrow lennujaama maanduma pidanud lennuk tegi hädamaandumise Iirimaal, Shannoni lennuväljal, kuna väidetavalt abipiloot "keeras ära".

http://www.sloleht.ee/index.aspx?id=264544&rss=1

http://www.postimees.ee/300108/esileht/olulised_teemad/tarbija24/reis/30...

Nüüd on IT-meestel võimalus võimeid näidata :-). Nimelt avastasin, et kunagine USA spetsiifilise BLIPMAP-i tegija Dr. Jack (who else :-)) ehk John W. Glendening on teinud wiki selle kohta, kuidas NOA andmete põhjal genereerida suvalise piirkonna kohta termikaprognoosi. Selleks on vaja minna siia: http://www.drjack.info/twiki/bin/view/RASPop/WebHome

Seal tuleb siis lugeda läbi kõiksugu manuaalid, seejärel tuleb leida vaba masin, kus seda kraami kord päevas või pisut harvem ca. 3 tundi täiel võimsusel jooksutada ja voilà - pilt olemas. Pildi saab siis kusagile purki üles laadida, kust RLK kodukas seda rahvale näitab. Pidavat andma nii täpse ettekujutuse tund-tunni haaval termika tugevusest, et tüübid prindivad omale kile peale tundide kaupa prognoosikaardid ja siis panevad teibiga põhikaardi peale. Või siis teevad PDA-s eraldi kaardikihid.

Jah tean, et "tee ise" aga lihtsalt puudub kompetents sellise asja juurutamiseks. Vaja Linuxi tundmist üsna sügavalt. Elmerile pakkusin teemat MKM taotluse kontekstis, kuid talle ei tundunud asi haakuvat.

Teisalt muidugi saab energiat ka mujal kasulikumalt ära kasutada. Aga nii on see alati.

Ennustus Saksamaa kohta. Soojemad toonid näitavad suuremat prognoositavat vert. kiirust. Raster näitab kui suur on tõenäosus, et tuulenihked lammutavad tõusu laiali.

Vabandust aga ma ei mäleta peast, mis oli atmospheric soundingu eestikeelne nimetus. See igatahes Düseldorfi kohta.

Rünkpilvepõhja kõrgus kui rünkpilve tõenäosus on üle 0%

Ülearengu kõrgus kui ülearengu tõenäusus on üle 0%

Meil siin liigub selline müüt, et Läti purilend on täitsa koolnud. Vaatasin mina huvi pärast (eelmisest kirjutisest ajendatuna) FAI IGC pilootide edetabeli riikide vaadet siit: http://www.fai.org/gliding/rankings/CountryScores.php ja leidsin sealt nime Latvia http://www.fai.org/gliding/rankings/top5pilots.php?countryabbr=LAT.

Seal lausa kolm Läti purilendurit kirjas, kes IGC edetabelisse end kirja saanud. Tõsi, kõik puha naised. Näiteks Tatjana Kuzmina, kes naiste MM-il 2001 lausa kuues oli. Vaat selline mahajäänud purilennu riik meiega võrreldes.

Sellal kui meie siin jõuluvanasid mängisime ja verivorsti ning vennaihuga kolesterooli kergitasime, toimus Uus-Meremaal Omarama purilennuparadiisis purilennu Grand Prix. Täpsemalt siis 19-24 detsember 2007.

Võitis loomulikult Sebastian Kawa. Kurvema uudisena sai surma Herbert Weiß, kes põrutas vastu mäge.

Täpsemalt asja kohta siit. http://www.gpgliding.com/

Kawa on fantastiline kuju. Viimati lõpetas võistluse mingil muul kohal kui esimene 2001.a. (oli siis kolmas) Pärast seda on osaletud 12 võistlusel ja võidetud need kõik.

http://www.ecaa.ee/atp/?id=58886