Ajaveebid

100 aastat Frank Whittle sünnist

Whittle mootori lihtsustatud versioon DeHavillandi Goblin

Täiesti märkamatult sai sel aastal täis 100 aastat päevast, mil 01. juunil 1907 sündis poisiklutt, kes sai nimeks Frank Whittle. Isegi Inglismaal ei peetud vajalikuks tema sünnikuupäeva laiemalt meeles pidada. Ometi on just Whittle see mees, kellele maailm võlgneb tänu turboreaktiivmootori leiutamise eest. Whittle andis patenditaotluse sisse 1930 ja sai selle rahuldatud 1932. Saksamaal (mis teatavasti tõi esimesena reaktiivlennuki lahinguväljale) hakkas Hans von Ohain reaktiivmootoritega tegelema 5 aastat pärast Whittle patenditaotluse sisse andmist (väidetavalt polnud Ohain Whittle patendist teadlik ehkki selle patendi kirjeldus oli ilmunud ühes saksa ajakirjas). Samal aastal, mil Whittle patent aegus, kuna vaesel Frankil polnud vaba £5, et seda värskena hoida.
Brittide valitsuse poolse rahastamise puudumise tulemus oli see, et kui Whittle sai oma esimese mootori käima aprillis 37, siis Ohain sai enda oma käima sama aasta septembris.
Maailma esimeseks reaktiivlennukiks sai Heinkel He 178, mis lendas 1939.a. 27 augusti hommikul. Brittide esimene reaktiivmootoriga lennuk Gloster E.28/39 lendas 15. mail 1941.a.
Nii Whittle kui Ohain-i mootorid olid tsentrifugaalkompressoriga. seda lihtsalt sel põhjusel, et selle toimimine oli tollal hästi kirjeldatud. Telgkompressoriga reaktiivmootori ehitas esimesena Junkresis Anselm Franz - valminud Junkers Jumo 004 liigutas edasi Messerschmidt 262-e.

Sõjaväelased pidasid Whittle küll meeles, avades talle pühendatud ausamba tema 100-l sünniaastapäeval. Valmis ka dokumentaalfilm mehest, mida selle filmi autor lubas näidata igale ministrile, kes hakkab plärama teaduse eelisarendamisest.

Frank Whittle ausamba otsas esimest oma reaktiivmootori lendu jälgimas

Eiri Ky lagunes teel Ridalisse ära

Haagis koos EV siis Karilatsi kandis teel, ratta telg murdus maha. Alari, Kert, Jaan ja Tanel ootavad hetkel treilerit. Kunagi ammu teel prantsusmaale tuli Teedul ja Mummil samuti ratas alt ära, laagrimutter lendas minema. Seega haagisele tarvis uut torsoonidega silda. Koguaeg mingid seiklused. Haagis on ka üle 30 aasta vana, seega midagi imestada ei ole.

Jõulukaardid

Saabunud kaardid:
http://www.seesam.ee/kaart/kaart.html
http://kaart.starman.ee/
http://www.ecaa.ee/atp/?id=784
Lennubaas
Kuressaare Lennujaam
Laheda Vallavalitsus
Flamelle OÜ
Võrumaa Arenduskeskus
Wildereklaam
Stanislav Zelenkov
Lennuamet
Urmas Nemvalts
Lennuliiklusteeninduse AS

Jõulurahu kõigile!

Lugege Jõulumuinasjuttu, mis on üks mu unenägudest. Loomulikult pole see kirjasõnas kokkupanduna päris see, kuid ikkagi... häid jõule kõigile!

Algul pidime laululava taga kokku saama kell 18, aga kuna Leho teatas, et ta peab samal õhtul veel laste jõulumürgli üle elama, nihutasime ettevõtmise kella 16-le. Kui Jaaguga laululava juurde jõudsime, ootas Jantari käru meid juba ees, poolikud tellised kenasti rataste all, et omapäi sõitma ei läheks. Otsisin siis kähku korraldajatüdruku üles ja küsisin, et kuhu lennuk panna, tema ütles, et pange nii nagu eelmisel aastal, sest siis oli väga hea. Õueküünaldest stardiraja lubas ta ise maha panna laululavast merepoolsete väravateni. Siis jõudsid ka Leho ja Kaido kohale, veeretasime käru sobivasse positsiooni ning muru peal kerges lumepudinas õnnestus montaaž ootamatult lihtsalt. Lükkasime Jantari sobivasse asendisse, sättisime paika valgustuse ja piirdelindid, sättisime käru hästinähtavasse kohta, kus kõik suurte trükitähtede tundjad said klubi nime kokku veerida, leppisime kokkusaamise kella üheks öösel ja siis läksime oma teed.
Mina läksin korralikult koju, aga ega seal olnudki aega molutada, sest olime kutsutud sõbranna sünnale. Seal oli kõik nii ilus ja tore, kõige siiramalt rõõmustas külaliste üle peni.
Ja siis paluti külalisi osa võtma väikesest pidusöögist. Laud oli pilgeni täis mitmesuguseid suupisteid mille üle domineeris valdavalt just ahjust tulnud grillribide kuhi. Lõikasin ühe kitsukese ribiviilu, lisasin garneeringuks pisut kartulisalatit ning see maitses nii hea, et mõne aja pärast lõikasin veel ühe ribiviilu ning lisasin veel salatit ning see maitses veel parem, nii, et pidin veel kolmaski kord grillviilu lõikama ja ära garneerima. Umbes neljanda korra juures läks lugemine sassi, sest otsustasin vahelduseks proovida ahjufileed. Peale seda üritasin ribilõikudega taas järje peale saada aga ega see enam ei õnnestunudki, nii ma pidin lihtsalt korrapäratult ampsama üht ja teist, et mitte seltskonnast irduda. Sattusin usalduslikku pidulauavestlusse mehega, kes rääkis, et on viimase ajaga paarkümmend kilo maha võtnud aga alla saja pole veel saanud. Vastu ootusi grill-liha kuhi laual ei vähenenud, vaid kasvas. Kondilaadung läks penile, kelle see peadselt jalust niitis. Nii ta lesiski lõpuks põrandal, sussid püsti ja lakkus möödaminejaid. Mina läksin koos oma jutukaaslasega ära sauna, kus oli nii hea ja rahulik olla. Kui lõpuks saunast tagasi seltskonda jõudsin, vaatasid mulle kolm torti otsa ning sosistasid meela häälega: võta mind, võta mind... Võtsin siis võrdõiguslikkuse printsiibist lähtuvalt igast ühest lõigukese ning hiljem veel teisegi ning avastasin, et väike suhkruta kohv teeb magusa eriti hõrguks.
Kui öösel laululava taha jõudsin, olid Jaak ja Leho juba lennuki murule lükanud. Lahtivõtmine ja kärussepakkimine läks juba lihtsalt ning Raul jõudis ka just õigeks ajaks kenasti kohale, et käru minema sõidutada. Ka ürituse korraldaja astus korraks ligi, tänas Ridali Lennuklubi ning korjas kaenlasse sildi „MKM AIRLINES”, mis oli vahepeal Jantari külge ehtinud. Siis soovisime vastastikku head ööd ning läksime laiali. Jõudsin koos väikeste vahepeatustega koju poole kolmeks.
Järgmisel päeval ärgates tõdesin, et lennuväja magamisrekordeid ei suutnud küll seljatada aga samas ei saanud tulemust ka sugugi nõrgaks lugeda. Edasi järgnes paanika, sest pidime jõudma kindlaks ajaks soliidsesse kohta soliidse asutuse jõulumaskiballile ning seal tuli soliidne välja näha. Läbi totaalse paanika õnnestus siiski kapinurkadest soliidsed riided leida. Viimasel hetkel selgus, et minu kõige soliidsemal pluusil puudus soliidselt neli nööpi ja lisaks veel üks varrukanööp. Mina püüdsin küll olukorda nii lahendada, et arvasin, et kes kurat neid nööpe vaatab ja lubasin pintsakuhõlmad koos hoida, aga see ei mõjunud veenvalt ning nii pidin laskma nööbid ette õmmelda. Kui munder oli lõpuks seljas siis proovisin ka maski ette ning üldmulje jäi nagu algajast pangaröövlist enne esimest etteastet.
Pidusaalis valitses soliidne õhkkond ning pikkade igavate peokõnede tõhusama möödumise huvides olin sunnitud vaatlema daamide kostüüme ning nende üksikdetaile nii, et kleidikandmise eesmärk sai täiega tasutud. Siis algas väike veinikursus, mille käigus tutvustati kolme kvaliteetveini, millest esimene oli valge riesling, kaks järgmist mingid punased. Minu jaoks jäi õhku rippuma küsimus, et mis selle kogu väljavalatud veiniga edasi sai, kuna keegi ei jaksanud seda ligilähedaseltki ära juua. Mõistus tõrgub vastu võtmast võimalust, et kõik see kemmergusse valati. Siis jõuti söökideni. Suudan ära nimetada küpselõhet keedukartuli ja hautatud kapsaga, steigid koorekastmes, meemaitseline sinepiga toonitud kaste, tuunilõigud, silgud porgandisalati ja oliividega, munakaste, ürtidega grillkanafilee, krevetikaste, kalmaarirõngad taignas, erekollane mahe kaste, midagi kala-puuvilja pannkoogi taolist, hulk nimetuid suupisteid ning saiakesed. Kes arvab, et ma sinna lauda jäingi, see eksib. Ega ma mõni söödik ole. Läksin kuulasin hoopis tumedanahalise eesti laulja inglisekeelseid esitusi, kusjuures leidsid hästi praktilist rakendust tööriistapoodides saaadaolevad kõrvatropid. Nagu arvatagi võite, jõudsin koju poole kolmeks.
Pühapäeval ärkasin mõõdukasse hilishommikusse, mis pigem küll lähenes keskpäevale, ning mõtlesin kohe, et täna pole mul mingit suursööki ees oodata. Köögis ootasid mind ainult vahukoorega kohv ja soojad pannkoogid kirsi- ja maasikamoosiga. Nii läkski päev edasi väga tervislikult ja kultuurselt, kusjuures võtsin ainult mõne harva tervisliku ja kultuurse ampsu. Õhtupoole tekkis praktilise asjatamise käigus vajadus läbi astuda väga austatud hiinlanna Hua sünnipäeva lõpufaasist. Otse ukse ees sain kokku paljude naiste poolt jumaldatud eesti soost illosa healega lauljaga, kes ütles, et on täis nagu trumm, et enam ei jaksanud süüa ning et on hea, et minu näol vahetus saabus. Siis ma lõin kõhklema ja jäin ukse ette seisma. Aga uks läks lahti ja saatuse sõrm rebis mind sisse. Sees oli väga mitmerahvuseline seltskond. Parasjagu laulsid härrad Li, Ma, Wu, Duan, veel üks härra ja ka Hua ise rõemsal meelel ning erakordselt kauniste, mida ma vaatasin lummatult, suu ammuli. Vaevalt olin jõudnud sünnipäevalapsele õnne soovida, kui ta võttis mul käest kinni ja juhatas söögilaudade juurde. Järgneva nägemine võttis kergelt põlvist võdisema. Isegi mina, kes ma olen kaheksa aastat oma elust veetnud professionaalse pidulisena, pole ühtegi nii prisket eesti pidulauda näinud. Emanda rõõmuks laeti mulle taldrik täis ja võin öelda, et õnneks on ka taldrikul piirid. Vaoshoituna üritan üht-teist kirjeldada: lõhehautis lillkapsa ja brokoliga, riis, mingid eriti õrnad paneeritud oletatavasti krabiküpsetised, magusapoolsed kalataskud tooniva salatiga, millegi seletamatuga täidetud suured oliivid salatlisanditega, vähemalt viit sorti hiina salateid eri tempereeringutes ja teravusastmetes. Erilist tähelepanu pälvisid keedetud, mingil viisil poolenisti mustaks tõmbunud pikantsed munad (kes on juhtunud seestpoolt nägema keedetud mädamuna, siis kõige enam meenutasid need seda, kuid maitsesid imehea). Silma jäid veel ilmselt ürdifetajuustuga kombineeritud mitmesugused paprikad määratlemata garneeringus. Enamus jäigi mul maitsmata ja samuti ei oska ma neid roogi tohutu kirjususe tõttu väliselt kirjeldada. Veel enne, kui sain oma portsuga ühele poole, jõudis pärale torditaldrik, mille täituvusastme määrasid jälle taldriku välismõõdud, kusjuures seda vastu võttes olin lihtsalt sunnitud torkama pöidla tordisse, et kogu koorem käest ei sõidaks. Kõik see aeg kõlas valdavalt hiinakeelne tipptasemel karaoke, sekka ka mõni venekeelne laul, mis nii väga tipptasemel polnud. Eriti meeldis mulle puhtas hiina keeles rahvusliku trio poolt esitatud laul „Õhtud Moskva lähistel”, seda oli nii hea ja ilus kuulata. Kui torditaldrik hakkas üle poole tühjenema, ilmusid nagu võluväel tühjale poolele šokolaadi sisse valatud maasikad. Viimane, mida ma peost mäletan, oli see, et mitmed naised olid muutunud erakordselt kauniks, endil kavalad naeratused palgeil mänglemas, minul aga silmad põlesid nagu lumeleopardil, kõiksugu näärmed mühasid ja süda puskles nagu härjal, kobrutades ülekeevast rõõmust.

Filosoofi palve:
Ja kui mingil kujul eksisteeribki Ülim Vaatleja, kellest ka mina olen osake, siis anna mulle teada, et Sa oled märganud seda, mida ma olen loonud ja too see minu päeva viisil, mida ma ei oska oodata, et ma oleksin üllatatud oma võimest kõike seda kogeda ja tee seda nii, et mul poleks kahtlustki, et see on tulnud Sinult.

ASH-25 kokpiti vargus

Jah, lugesid õieti: http://www.segelflug.de/files/ash25/index.html

Lennukile löödi relakas sisse, eemaldati kokpit koos mootoriga ning viidi minema. Elmer. Sina tead sellest midagi? Smile

Keegi ehitab vist simulaatorit omale.

Molleri igavesti valmiva Skycari asemel

Kuna Moller on sedasorti jobu, kes oma lendavat autot iial valmis ei saa (mäletan, et lugesin tema Skycar-ist esimest korda 80-date lõpus tollasest ajakirjast Nauka i Žizn), otsustas mingi itaallane asja käsile võtta ja ise ära teha. Loobus masina autostamise mõttest, kuid arendas edasi VTOL ideed. Tulemuseks see:

http://www.gizmag.com/flying-car-cell-craft-concept/8508/

Sitt sädelema!

SL Õhtuleht, mis teatavasti hiilgab igasuguste mõttetute uudiste üles otsimisega maailma avarustest on ületanud iseennast; http://www.sloleht.ee/index.aspx?id=258350

Kuidas võidelda sügisese kurbusega.

"On võimatu olla masenduses, kui sul on õhupall" (Vinnie Puhh)

Husky otsib tööd !

Pukseerija koos lennukiga otsib tööd.
Michael Amm
Eichendorffstr. 79
Ennepetal, NRW 58256
Telefon: +49 2333 838108
HuskyHusky
Meine Husky und ich suchen für die kommende Saison noch "Aushilfsarbeit" auf Lehrgängen und / oder Wettbewerben.

Auch wenn Eure Vereins-Schleppmaschine mal on-ground ist, einfach melden, wir sind flexibel!

Wir bieten faire Preise und freuen uns auf Eure Kontaktaufnahme!!

Samamoodi otsivad klubid purilennuinstruktoreid, tasu instruktorile 30 EURi lennutund.

Orkuti kommuun

Kuna purilendurid on niikuinii Orkutis esindatud, siis tegin Ridali kommuuni, et ei peaks end suvaliste "soaring" kommuunidega siduma. Kes tahab see liitub.
http://www.orkut.com/Community.aspx?cmm=42435097

Lumememm

Ridalisse tuli lumememm Säästu Kange ja luuaga. Korsaaril seltsiline olemas.
LumememmLumememm

Lehed