Ajaveebid

Lennujaam paisub rahvusvaheliseks

http://www.tartupostimees.ee/?id=98908
Kes hakkab lendama ?
Ainus siiani õhus rippuv küsimus on see, kes ja millal hakkab Tartuga lennuühendust pidama.

Oehhhh...

Hommikune taevas Rahingel

Kevad käes

Täna 13.43. algab kevad, mida kõik on oodanud. Ridalit katab paks lumi, lumelisa tuli veel kolmel möödunud ööpäeval. Kuu lõpuni lubab miinuskraade. Viktori Blanik on mattunud taas lume alla. Ilusat kevade algust !
20. märts. 200920. märts. 2009

Tuvi põgenemas rabapistriku eest

Päris huvitavad lendamise kaadrid tuvi seljalt. Lainurk kaamera tõttu tundub, et lend toimub kõrgemal kui tegelikult.

http://www.aegmaha.com/videos/12902

Kuidas tehakse purjekaid

Discovery Channeli "How its made" saatesarjast http://www.youtube.com/watch?v=VxhwkM0ZXRM

Sobib hästi võhikutele seletamiseks- tutvustamiseks.

Torni paigaldamine 15. märtsil

Pühapäeval, 15. märtsil paigaldame lennujuhtimistorni masti otsa. Kraana saabub 12.30. Üritust saab loodetavasti jälgida ka veebikaamerast.

Lendamine mu arm

Raamatupoodides pidi müügil olema selline raamat saksa naispurilendurist Hanna Reitschist, maksumusega 200 eek.
Kaanel mustvalge pilt Hitlerist ja naisest. Raamatu omanikud on juba Viktor&Peep, kes kiidavad loetud taevani. Kes on näinud, kuulnud ja kus müüakse antud teost ?

R.I.P. Microsoft Flight Simulator

See on, tõsi, juba vana uudis (jaanuarist), kuid sattus mulle silma alla alles nüüd. Lennundushuvilisi aastaid lennusimulaatoritega toitnud Microsofti ACES meeskond saadeti laiali, mis sisuliselt tähendab MS Flight Simulatori lõppu:

http://www.futuregpu.org/2009/01/end-of-era-aces-studio-and-flight-sim.html

Taevatants

Üks ilus video sattus näppu.

http://www.tubewatcher.tv/182

Eurolines veab Riia lennujaamale reisijaid ette

http://www.logistikauudised.net/?ArticleID=40d31dac-79a0-42f6-86b4-88988...

Lisaks veavad lennukid Tallinnast Riiga lendajaid kokku. Tallinna lennujaamas vähenes reisijate arv veebruaris 29%, Riias aga kasvas 30%. Tallinna lennuväljal on väikelennukitele taas ruumi nii maal kui õhus...

Condori simulaatori Eesti pooleliolev maastik

Hoi!

Kunagi sai selle maastikuga tegeletud aga ajad, mil simulaatoriga aktiivselt lennatudki said on minevikku jäänud. Maastiku ehitamisest rääkimata. Pole ka ette näha, et ma selle maastikuga saaks mingis mõistusepärases ajaraamistikus midagi ette võtta. Kui nüüd keegi seda poolikut maastikku saada tahab, siis võiksin selle kusagile üles laadida. Ainult, et asi kaalub üle 500MB, mis muudab selle mõnevõrra keeruliseks. Võib ka CD peal üle anda kui keegi huvitatud on. Igatahes pean ette hoiatama, et midagi väga toredat seal pole - Ridalit ei tunne äragi.

KT

60 lennukit, mõni neist heinaküüni varju lükatud

http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=318137
Ridalis on ka nn. ühemootoriline minipropeller Wilga 35A. Saagisime peale artikli lugemist propelleri labasid lühemaks, mis ta niisama tühja käib, vaja ju kokku hoida. Nüüd siis "säästu Wilga" ! Smile

Head vabariigi sünnipäeva!

Tervitusi kõigile ja õnne Eesti Vabariigi sünnipäeva puhul. Paar pilti iseloomustamaks tänast pidupäeva otseülekandega tornist.
1
2
3

Lindude termikast

Mingi kamp teadlasi uuris lindude termikalendamise tehnikaid ja leidsid et need oleks justnagu MacCready teooriat lugenud. Aga purilendurid teavad seda isegi Smile

http://arxiv.org/PS_cache/arxiv/pdf/0902/0902.0312v1.pdf
http://angel.elte.hu/thermalling/

Testimisel: SeeYou Mobile for Car Navigation devices

Selline asi siis tulemas. Enam ei pea GPS-iga lennu logimise jaoks hankima pihuarvutit ja sellega GPS-i laulatama, vaid piisab korralikust autonavigatsniooni seadmest.

http://www.naviter.si/seeyou-mobile/bigger-brighter-faster-release-candi...

Ridali lennujuhtimistorni ehituse toetajad:

Tanel Viin
Marek Tamme
Olaf Virk
Kuno Lepind
Maksim Keks
Kaido Tiigisoon
Elvar Vask
Silver Kisla
Reivo Kruus
Tõnu Parksepp
Viktor Muni
Teet Jagomägi
Heinar Olak
Leho Lõhmus
Jaak Käis
Tanel Tarendi
Anu Ülejõe
Jaanus Mõrd
Katrin Kisand
Jaan Susi
Hendrik Karilaid
Matti Sillajõe
Andrus Padar
Mihkel Haug
Raul öpik
Lauri Roos
Aitähh ja täiendan seda annetajate nimekirja edaspidi.

Mõned algaja ökonomisti mõtted majanduskriisist

Viimastel aastatel on maailm majandusteoreetikute vaatevinklist tormanud nüri järjekindluse ja suure eufooriaga kuristiku poole. Ainult, et keegi nende hoiatusi ei kuulanud. Nüüd kui häda käes on, ennustatakse üksteise võidu kuristiku sügavust ja igaüks, kes leiab sügavama augu ennustamiseks põhjenduse on äkki hirmus tähtis mees.

See selleks.

Oluline on teada, et maailma majandus on kogu aeg käinud mööda tsükleid. Ja jääbki käima. Juba Joseph Schumpeter selgitas majandustsüklite sisu ära. Schumpeteri järgi on majanduslangus ainus võimalus majandusagentidel mõista oma senise tegevuse ebakohasust ning muuta enda tegevust selliselt, et see saavutaks väärtusloomes uue taseme ning sellega loodaks uue tõusutsükli alus. Ehk siis majandustsüklid on peamine meetod äriinnovatsiooni käivitamiseks. See on ka inimlikult mõistetav, sest ega reeglina ei kipu inimesed midagi muutma kui neil kõik hästi on. Muutusi otsitakse ikka siis kui asjad on halvasti.
Viimaste aastate põhihäda oli selles, et erinevate keerukate finantsinstrumentide abil loodeti lühiajaliste majandustsüklite (peamiselt Kitšini ja Juglari tsüklid) põhju vältida. See aga tõi kaasa selle, et tsükli põhi nihkus lihtsalt edasi ning liitus järgmise põhjaga. Et see kõik lasti kuhjuda Kondratjevi pika tsükli põhja näitab poliitikute täielikku ignorantsi majandusteoreetilise mõtlemise suhtes ning soovmõtlemise vohamist. Viimast tõendab George Bushi ühes viimastest intervjuudest öeldud lause, et "pidi see majanduslangus ka just minu presidentuuri ajal kätte jõudma", mille peale maailma majandusteadlased karjusid kooris, et "sa ju ei kuulanud meid, mees!"

Mis Eesti viimaste aastate majanduskasvu puudutab, siis siin toimusid järgmised fenomenid:
1. Maksude langetamine
2. Eestile ebakohaselt madal laenamise lävi (olematud intressid, lihtsad laenu saamise tingimused)
3. Juurde voolav euroraha
4. Tugev konjunktuur välismaal
5. Valitsuskulutuste ohjeldamatu kasvatamine

Kõik need viisid läbi rahaturu multiplikaatori (mis õnneks on Eestis väiksem kui mujal, kuna meil on pankade reservinõuded karmimad) rahamassi ohjeldamatu kasvuni siseturul, mille tagajärjeks oli kõrge inflatsioon, tugev sisetarbimine ning halvale eksporditasakaalule vaatamata tugev majanduskasv. Ühesõnaga "mudamere ääres porikalda peal oli aga mõnus elu tillukesel seal".

Mis mind praeguste maailma trendide juures murelikuks teeb on see, et igal pool käib üks ohjeldamatu keinsistlik majanduseksperiment, mille pikaajalisse edukusesse võib uskuda aga võib ka mitte. Viimane kord kui minu teada Keynsi lähenemist sellises mastaabis prooviti, oli Hitleri Saksamaal kohe pärast võimuvahetust. Esialgu tõi see edu, kuid vahetult enne Tšehhoslovakkia okupeerimist oli Saksamaa pankroti äärel ning kui Lääneriigid oleksid suutnud Hitlerit tõhusalt takistada, oleks Saksamaa vajunud sellisesse majanduslikku kaosesse, mille kõrval Weimari vabariigi vaesus oleks olnud lapsemäng.

Mida oleks siis tulnud teha?
Mina ei ole nii kõva mees, et maailma ökonomistide jutte siin analüüsida, kuid üks on kindel - finantsinstrumendid on läinud nii keeruliseks, et nende läbipaistvus on praktiliselt olematu. See toob kaasa tõsiasja, et finantsotsuste kvaliteeti on võimatu adekvaatselt hinnata. Seega vajab finantssüsteem tugevat reformi läbipaistvuse taastamiseks.

Mis Eestit puudutab, siis oleks tulnud:
1. Mitte kärpida tulumaksu
2. Kehtestada majanduse stabiliseerimise maks, mille tulud oleks suunatud eraõiguslikku fondi, mille kasutamise määr oleks olnud valitsuse otsustada. Eraõiguslik selle pärast, et selle fondi rahasid oleks saanud kasutada ilma eelarvetasakaalu mõjutamata, mis praegu paneb Eesti Maastrichti kriteeriumite ees sundviskesse. Sealt oleks saanud sellises kriisis toetada majandust palju suuremal määral kui praeguse Partsu plaaniga.
3. Suurendada kiiremini ja tugevamalt pankade kohustuslikku reservide määra, mis oleks suurendanud laenuintresse
4. Viia sisse normaalne pangadusturu regulatsioon, kus rahandusstabiilsuse huvides viiakse sisse laenukõlbliku isiku piirnormid, millised kehtestab riik erinevate laenuvormide jaoks.

Kõige selle tulemusel oleks meie majanduskasv jäänud kusagile 5-6 protsendi vahemikku.

Praeguses situatsioonis ei aita aga mitte miski muu kui krooni devalveerimine. Ükski peaminister seda teha ei julge, mistõttu lükkub devalveerimine edasi ja tuleb karmim. Selles suhtes kordub ilmselt kolmekümnendate stsenaarium Eestis. Kas ka tulemus saab sama olema - ei tea.

ASK-21 välgutabamus 1999a

Postitan viited 10 aastat tagasi juhtunud õnnetusele, kus ASK 21 sai välgutabamuse ja kaotas tiivad. Tiivad "plahvatasid", sulasid ka tiiva juhtimisvardad ja poldid. Õnneks said mõlemad piloodid välja hüpatud ja lugu jutustada.

http://streckenflug.at/download/blitzeinschlag.pdf

http://www.pas.rochester.edu/~cline/ASK%20lightning%20strike/ASK%20accid...

Lehed