http://www.umaleht.ee/, Nummõr' 168
Märdikuu 18. päiv
Vasakul all on Märgotus, kust leiate selle artikli ja Raidu pildi, igaks juhuks teen copy-paste.
Kalda Rait (43) tüütäs Tal’nan korgõ ammõdi pääl, om Estonian Air’i juhatusõ liigõ ja operiirmisala asõpresident. A uma elo om lindamisõ-huvilinõ miis säädnü nii, et saa egä riidi kodo Võromaalõ sõita. Uma kodo om seolõ rahuligulõ ja muhedalõ Võromaa mehele niipall’o tähtsä, et tä ei vaihta seod ilmangi määndsegi liinakortina vasta.
Kuis trehvsiti pääliina uma ammõdi pääle?
Mul om seo as’a vasta huvi olnu kõik aig. Kah’o, et Võrol ei olõ säänest linnuväljä, kost niikavvõlõ linnatas. Pidi sis sinnä minemä, kon tuu om.
Seletäge inemise keelen är, midä tuu «opereerimisala asepresident» tähendäs?
Tuu om innekõkkõ vastutus ja hoolitsõminõ tuu iist, et lindaminõ olõs julgõ ja kimmäs. Ma piät tuu iist hää saisma, et firman tegevä tüüd häste koolitõdu õigõ inemise ja asi liigus: mu kõrralda om linnukidõ lindamisõga köüdedü as’a, tehniline huuldaminõ, maapääline teenindämine, turvaminõ.
Peris ohtlikkõ asju ei olõ meil ette tulnu, a sändsit külh, et piät kipõlt üte linnugi tõsõ vasta vällä vahetama. Viimäne asi klaari oll’ tuu, ku linnuk tsirguparvõga kokko trehväs’. Hää tükk aigu läts’ linnugi kõrdasaamisõ pääle är ja hää unik rahha kah.
Olõti esi kah nii kõva miis, et mõistati linnugi kõrda tetä?
Ma olõ tuud opnu ja võit jo kõva miis olla, a tohet tetä õnnõ tuud, tuu linnugi man ja tuu kruvikäändjäga, mis om ette nättü. A olõ külh esi käändnü kruvvõ linnukil kinni kah!
Kas Estonian Air’in om uma võrokõisi punt?
Õkvalt punti ei olõ, a om inemiisi, kes omma Võromaalt peri. Lindamisõ man om kõgõ tähtsämb, et inemine mõist häste ja taht umma tüüd tetä, a ku om valli kats sama hääd inemist, sis süä kisk iks võrokõsõ poolõ! (muhelõs).
Kost om lindamisõ-huvi peri?
Peris noorõst pääst sai joba kõikaig taivahe vahitus. Ku poiskõsõn perrega vahel Talinan sai käütüs, sõs ma õks pallõlsi esäl massin linnujaama man kinni pitä. Sääl sõs kai esäga linnumassinit läbi traataia. Imä ja sõsar oodi auto pääl. Kooli aigu naksi Ridalihe purilinnukiga lindama käümä. Edimäne ütsindä lindaminõ oll’ nii vanalt, ku lubati – 17. Tuu hobi om seoniaoni seen, vällä tuud ei saa ja ei taha kah! (Viimäte võitsõ Rait Ridalin purilinnu-maandumisvõistlusõ 27. süküskuul – UL)
Auto-huviliidsil omma uma lemmikmudõli, kas teil omma kah lemmik-linnugi?
Ilosa linnugi omma tšehhe tettü Aero-45 ja ameeriklaisi DC-3. A tegeligult miildüs mullõ kõgõ inämb purilinnukiga linnada. Sis moodor ei tüütä ja tunnõt hinnäst vabalt, lindat nigu peris tsirk. Looda, et mul tulõ kunagi nii pall’o aigu, et saa purilinnukiga linnada nii pall’o, ku taha.
Mis ammõtit võisi viil päält lindamisõ pitä?
Tehniga-ala päält midägi. Autit miildüs mullõ kah remonti. Esä (Kalda Hillar – UL) remont’ tohtri-ammõdi mant kah massinit. Ma, poiskõnõ, kai päält ja opsõ.
Tallinki-miis Järvelilli Kalev oll’ ti klassiveli Võro Kreutzwaldi-koolin, kas parhilla kah läbi käüti?
Aig-aolt iks trehvämi. Terve klassiga saami õga viie aasta takast kokko, seo keväjä viimäte.
Kooliaig oll’ iks üts illos aig külh! Ütle õkva nimelidselt aitüma uma inglüse keele oppajalõ Pai Kerstile – mi saimi sääl iks vett ja vilet! A takastperi olõ timäle väega tenolik: lindamisõ man om inglüse kiil kõgõ ülemb kiil. Tuu baas, mis koolist sai, om minno iks hulga avitanu.
Kes om Reimani Ilmari aigu koolin käünü, tuu tiid, mis tähendäs kõrralik koolikõrd! Sai iks vigurit kah tettüs, a kõrd oll’ majan.
Ti kodo om Saarõmaa külän?
Jah, Lasva vallan Kütioron om tuu külä ja Noodas-Saarõmaa om talo nimi. Esä ostsõ tuu umal aol. Aigupiten ehidä tan, kipõt ei olõ.
Mis mullõ Võromaal miildüs, omgi tuu, et tan om elol nigu vähekene tõnõ tempo. Ku Talinast siiä sõida, sis Kesk-Eestin viil ei tunnõ, a päält Tartot käü seen üts väikene krõksna är külh. Elo lätt rahuligumbas, ei pala koskil. Saat hoobis tõisildõ mõtõlda ja olla. Ma ei ütle, et taa Talinahe tüüle käümine kerge om. A ärminek olnu viil rassõmb.
Mis teid siin hoit?
Kodo. Tuu hoitki. Ma ütle õkvalt är, et mullõ Talliin ei miildü. Või sääl tiatrin kävvü vai kellegagi kokko saia, a ellä ma sääl ei taha.
Teil om ka vahtsõnõ naanõ?
Mul om tõnõ abielo jah. Naanõ (Annika, pidä Võrol soonõtasomisõ(massaaþi)tarrõ – UL) om kah võrokõnõ, esäkodo om täl Haan’kasõ lähkün. Naanõ eläs kõikaig siin, ma tulõ riidi õdagu kodo. Tä taht Võromaal ellä, seo kotussõ päält juuskva mi mõttõ külh ütte.Trehvsi timäga juhusligult ja nii taa läts’. Ammõtligult lätsimi paari mineväaasta lehekuun.
Laulatus oll’ peris esieräline?
Jah – paaripanõk sai uma kodo kotsil linnugi pääl tettüs, et tunnõ vähä tõistsugunõ olõssi. Vahtsõliina opõtaja Hollo Toivo oll’ tuu julgõ keriguopõtaja, kes mika üten tull’.
Kas teil latsi om?
Ütitsit olõ-i. Mul om edimädsest abielost kats tütärd ja timäl umast kuunelost tütär.
Olõti hää sõbõr ka laulumehe Tamra Kaiduga?
Trehvämi tihtsäle, Kaidul om kats väikeist last, ma olõ üte ristiesä ja naanõ om tõsõ ristiimä. Vahepääl saa ütenkuun pilli mängitüs. Ma olõ klavõrit opnu, akordioniga saa kah toimõ.
Laulsõti ka Uma Pido miihikoorin «Mehe mõtsast».
Et ma elä kah kesk mõtsa, sis õkvalt nii oll’gi! Ku kutsuti, sis pikkä mõtlõmist es olõ. Uma Pido pidi är tegemä – uma pido jo! Lemmiklaul – «Kuionu puu». Kõik olli huvitava laulu, a tuu oll’ tuu kõgõ ehtsämb.
Kas muusigamiis Kalda Indrek om ti sugulanõ?
Ei olõ. Indrekut tiiä-tunnõ külh. Mi suguvõsa om kümnit aastit kokkotulõkit pidänü. Mu esä kraapsõ Põh’asõani vällä umma esäliini piten, kes kost om tulnu. Juurõ läävä Kambja kanti vällä.
Ti hobi omma malõ ja lugõminõ?
Lugõminõ om joba vanast aost külge jäänü. Õkvalt naksi lugõma vinne linnugikonstruktorist Mjatsissevist. Ilukirändüsest oll’ viimäne Krossi «Paigallend». Saint-Exupéry miildüs. Kiäki piät iks sääl lindama, tuu tege raamatust hää raamadu!
Määne tunnõ om, ku lindat üle mi Võromaa ja kaet tast korgõst alla?
Illos om. Hää tunnõ om. Ütskõik, lindat sis korgõlt vai nii madalalt, et näet, kuis inemise kõndva ja tüüd tegevä.
Küsse Harju Ülle
Taa intervjuu Kalda Raidiga sai tettüs õkvalt inne tuud, ku Estonian Air and’ teedä, et jääs 100 miljoni krooniga kahjumilõ ja või eski pankrotti minnä. Parhilla om ka Võromaa mehel sääl rassõ aig. Uma Leht suuv tälle joudu ja väke taast hädäst vällätulõmisõ man!
