Ajaveebid

Vampsi maja lammutamine veebikaameras

Täna umbes 17.00. + paiku lammutab kopp Vampsi maja, veebikaameras jälgitav

Laupäeval talgud "Teeme ära"

Vampsi maja ootab lammutamist. Ennem rasketehnika appi võtmist on vaja eemaldada majalt aknad, sodist tühjaks teha ja eterniit katuselt eemaldada. Abikäed on teretulnud. Õhtul pakutakse talgulistele ka söögi-ja joogipoolist.
TEEME ÄRA!

Vampsi maja

Twin Shark - 20m

http://www.streckenflug.at/popup.php?xi=news/TwinShark_20m_p.pdf&xy=J
Tavalistele lendajatele odavat plaanerit ei paista kusagilt tulemas.

Ridali Aerotow 2013

Soomlaste Scale Gliders Ridali üritust toimub 08-12.05.2013. Lisaks saabuvad ka IGG Finland (www.iggfin.com) 5 piloodiga. Janno ja Valeri tulemas. Põnevad päevad seega.
Kel huvi, tulge vaatama.

Hooaeg avatud!

Jonkeri abiga sai hooaeg avatud, sünnipäevalaps Einar tuli ka appi ja kahe mehega sai pea 3 tundi taevasse poognaid tõmmatud.

Pilvedeta ilm, tõusud alguses üksteisest kaugel ja kitsad, aga 3-4 m/s kuni 1600m kõrguseni. Õhtupoole läks ilm päris heaks.
Mustad põllud töötasid hästi ja metsad natuke ka. Märgadel aladel aga oleks nagu kaks gravitatsiooni korraga allapoole imenud.

Jääkaante all olevate järvede kohal pole ma Eestis kunagi lennanud ja nii vara algas hooaeg viimati mul 19 aastat tagasi.

Jumalad laskuvad taevast alla

http://www.ap3.ee/default.aspx?siteid=90C2BB91-3761-4C60-9CC9-0E25A8AE69...

Mulle meeldib et: Maksu- ja tolliameti, Skype’i, SEB ja Reformorierakonna suvepäevi on demohüpetega ehitud. Tark on õigesti valida, kuhu, kuna ja kas tasub hüpata, edasi läheb kõik juba lepase reega. Jumala tunde saab siis ruttu kätte...
Artikkel lisas optimismi, tegi tuju heaks ja lisas tunde, et kõik on võimalik, kui valid vaid õige partei, õige jumala!
Põnevad ajad ja arengud hetkel meie Eestimaa taevas !

Võib ikka kokpitist lahe vaatepilt olla...

...kui vaid 600 meetrit kõrgemalt samas sihis teisest lennukist üle lendad. Hetkel siis KLM-i Boeing 747-406 lendas Peipsi kohal üle SAS-i Airbus 340-313X.
747 üle 340

Eesti kõige suurem purilennuk

Eesti kõige-kõige saates räägin Ervin purilennust ja oma DG-st.

Saate järelvaatamine: http://kanal2.ee/vaatasaateid/Eesti-koige-koige?videoid=8011 (kui video ei mängi, proovi AdBlock välja lükata)

Aasta 2013, pikk talv.

Ikka ebatavaline, 6. aprilli hommik, veebikaamerast avaneb Lõuna-Eesti hingematvalt kaunis, paksu lumevaibaga kaetud lagendike südatalve vaade!

Huvilend Boeing C-17ga ja Papa Air Base ekskursioon

29. aprilli õhtul saabub Tallinna lennuväljale NATO transpordilennuk Boeing C-17 Globemaster III , mille üheks omanikuks 10 NATO riigi seas on ka Eesti.

2006. aastal strateegilise õhutranspordi programmi raames sõlmitud kokkuleppe alusel soetatud kolme C-17 lennuki osas saab Eesti alates 2009. aastast kasutada igal aastal 45 lennutundi. Möödunud aastaks Eestile ette nähtud lennuajast on kasutamata veel 4,5 lennutundi.
C-17 Tallinnas

Vastavalt Kaitseministeeriumis väljakujundatud seisukohale on antud õhusõiduk lisaks otseselt sõjalistele eesmärkidele ette nähtud kasutamiseks ka humanitaarmissioonide teostamiseks ning muudel riiklike eesmärkide täitmiseks. Seetõttu esitatigi Eesti Vabariigi 95. aastapäeva puhul Kaitseväe ja Kaitseliidu peastaapidele ettepanek viia Eestile ettenähtud lennuaja kasutamiseks läbi kaitseväelaste ja kaitseliitlaste külastusreis Ungaris asuvasse Papa lennuväebaasi ning tagasi. Teatavasti on kõnealune NATO lennuväebaas baas ka kolme C-17 tüüpi transpordilennuki kodubaasiks. Kuna lennuk on väga mahukas, siis on lisaks Kaitseväele ja Kaitseliidule eraldatud kindel hulk kohti ka Eestis tegutsevate purilennu- ja langevarjuklubide liikmetele.

30. aprillile planeeritud C-17 lend toimub marsruudil Tallinn - Papa Air Base - Tallinn. Start Tallinna lennuväljalt on planeeritud kella 9.00-ks ja kohti on lennukis 102, millest 35 on praeguse informatsiooni kohaselt reserveeritud lennu- ja langevarjuklubide liikmetele. Ungaris Papa lennuväebaasis toimub osalejatele ekskursioon. Tagasilend algab orienteeruvalt kell 17.30. Kuna arvatavasti on rohkelt soovijaid ka langevarjuklubide liikmete seas, siis on lennuplaani kavandatud soovijatele võimalus sooritada sobivate tingimuste korral tagasiteel langevarjuhüpe Ämari lennuväljale. Hüpata saavad kõik, kelle on vähemalt B-kategooria langevarjuri pädevus või koolitusülema vastav luba. Viimasest varuvarju pakkimisest ei tohi olla möödas rohkem kui 6 kuud. Transport Ämarist Tallinnasse on korraldatud Kaitseliidu poolt.

Regada lennule saab kuni 7. aprillini.
Ridali Lennuklubi liikmetele eelregistreerimine siinsamas all kommentaariumis. Langevarjuklubide liikmed saavad regada siin: http://www.slk.ee/reg.

Olgem ausad – niisugust võimalust vähemalt sellel aastakümnel teist korda ilmselt ei tule. Nii, et kes ees, see mees.
Osalemine on tasuta.

Ridali 28. märtsil

kopad kohal , algab uue elektriliini ehitus lennuväljalekopad kohal , algab uue elektriliini ehitus lennuväljale

30. märts kalale.

Ridali Kalastajaklubi MTÜ suundub laupäeval Tilsi järvele kala püüdma. Järve jääl püüame olla umbes kell 12. ja lahkume 15.00-16.00, oleneb, kuidas näkkab.
Järve jääle läheme Põdra maja juurest, pererahvas pakkus lahkelt ka sauna.

Estonian Airi kahjum ulatus mullu 49 miljoni euroni

http://majandus.delfi.ee/news/uudised/estonian-airi-kahjum-ulatus-mullu-...

kommentaar:
Joke5
21.03.2013 13:52
Uskumatu millised numbrid.

49,2 miljonit eurot kahjumit ...

see teeb peaaegu 1 miljon eurot nädalas
ehk
200000 eurot iga tööpäev
ehk
25000 eurot tunnis
ehk
416 eurot minutis

KUHU lugupeetud eesti õhumüüjad te selle raha olete pannud ???

Koit Kaskel: Teatan ametist lahkumisest

Head kolleegid

Teatan, et 3. aprill 2013 on minu viimane tööpäev Lennuameti peadirektorina. 4. aprillist võtab peadirektori ülesanded üle lennuliiklusteeninduse ja lennuväljade osakonna juhataja Kristjan Telve.

Olen töötanud Lennuametis alates jaanuarist 1998, sealhulgas peadirektori ülesandeid täitnud alates 2003. a maikuust. Noore inimese jaoks on see ainult veidi vähem kui poole elu pikkune periood, mistõttu siit saadud kogemuse väärtust on raske üle hinnata. Seepärast olen kogu südamest tänulik teile kõigile, kellega olen oma tegemistes kokku puutunud, mõistva koostöö ja mulle osutatud usalduse eest! Aitäh!

Heameel on tõdeda, et ohutuse tase Eesti ärilises lennutegevuses on viimase 10 aasta jooksul olnud igati korralik, õnnetusi pole toimunud juba alates 2003. a veebruarist. Vaatamata oma väiksusest tulenevatele piirangutele on Eesti järjest täienevate Euroopa lennundusohutusnõuete osas EASA poolt korduvalt edukalt standardiseeritud, mis tõendab, et EL ühised lennundusohutusnõuded on rakendatud. Samuti oleme tunnustuse saanud Euroopa Komisjonilt, ECAC-ilt ning läbinud mitmed muud rahvusvahelised auditid. Seega võib väita, et lennuohutuse järelevalve on Eestis korraldatud ja teostatud viisil, mis on võimaldanud lennundussektoril häireteta toimida ning avalikkusel nautida mõistlikult madala riskitasemega lennundusteenuseid.
Oluline on ka, et osaletakse rahvusvahelises ühistegevuses ja arendusprojektides ning tehakse järjest tihedamat koostööd tsiviil- ja militaarstruktuuride vahel. See kõik on võimalikuks saanud ainult tänu lennundustegevuses osalejate, regulaatorite ja järelevalve omavahelisele koostööle ning lennunduspersonali professionaalsusele, millele kaasaaitamine on olnud minu üheks peamiseks missiooniks selles ametis.
Loodetavasti saab tehtule tagasi vaadates öelda, et oleme üheskoos Eesti asja ja eriti tsiviillennundust edasi aidanud.

Saavutatut tuleb hoida ja arendada, samuti aidata järgi valdkondi, mis on ehk erinevatel, kuigi tihti objektiivsetel põhjustel vajalikust vähem tähelepanu saanud. Selleks kõigeks soovin teile jätkuvalt säravaid ideid, koostöövalmidust, otsustavust ning teotahet teha ära õigeid asju ning oskust teha neid ka õigesti. Eesti väärib kohta lennundusmaailma paremikus ning tahtmise korral on selleks kõik eeldused.

Lugupidamisega ja kõige paremate soovidega

Koit Kaskel
Peadirektor
Lennuamet

Lennuameti jätkuv saamatus.

Lennuameti uuendatud kujundusega interneti kodulehel on lennukite register (seisuga 30.01.2013) endiselt muutumatu, seega jätkuvalt abitu, pealiskaudene ning väheütlev, et mitte öelda kõlbmatu.

Lehed