Uudised

Kuidas lugeda ee.hobi.aeronautika uudisgruppi (järg)

Edasi tuleb sisestada mõne uudisserveri nimetus. See sõltub Teile Internetiteenust pakkuvast firmast, kuid on olemas ka selliseid, mida saavad kõik kasutada (näite news.ut.ee). Viimasel puhul ei ole vaja märkida linnukest My Newsserver requires me to log in. Järgmises aknas saategi valida Finish.
Pärast seda klõpsake Outlook expressi vasakusse menüüsse tekkinud nimetusel news.ut.ee (või mõni muu uudisserver juhul kui te valisite teise serveri), millele järgneb uudisgruppide laadimine arvutisse. See võib aega võtta päris kaua nii, et varuge kannatust. Seejärel avaneb aken Newsgroup subscriptions ning seal toksige ülemisele väljale ee.hobi.aeronautika ning vajutage subscribe. Sama võib teha ka rec.aviation.soaringuga . Seejärel valie vasakult sellesama news.ut.ee alt sobiv uudisgrupp ning ... Head lugemist ja eelkõige kirjutamist! Lühike tervitus oleks teretulnud. Kes kirjutab ja kuskohast.

Klubi logo mobiilile !

Kui on huvi panna klubi logo: purilennuk \"rünkiva\" pilve all oma mobiilile, meilige: einar.viin@mail.ee või 050 65573, saadetakse soovijatele Kaido poolt. Ootan kaks nädalat.

Maandumisvõistluste tulemused 22.09.Ridalis.

1.Jaan Karlsson, 250 punkti. 2.Ervin Popko 3. Tanel Viin 4-5. Sylva Viin, Jaan Susi 6-7.Katrin Kisand, Ahti Soosaar 8. Peeter Teppo 9.Einar Viin 10-11. Raul Öpik,Tõnis Lepp 12. Heikki Joon 13-14. Jaak Käis, Leho Lõhmus 15. Priit Palumaa 16-17.Ville Ilus, Heinar Olak 18-20. Ingmar Näks, Mati Sillajõe, Kaido Loik 21.Meelis Kupits.Ilm oli suurepärane, lennud kulgesid ladusalt ja Copterline boss andis võitjale lennupileti kahele Helsingisse. Osalesid Tapa, Viljandi, Ridali klubide liikmed ja Õhuvägi oli esindatud Ahti Soosaarega.

Venelaste AN2-e lennusimulaator

Miski, mis tänapäeva PC põhiste simulaatoritega harjunutel võtab hinge kinni.

http://www.landings.hu/an2sim.htm

Lehekülje all olev link viitab Nõukogude päritolu purilennukeid tutvustavale Ungari saidile.

Võimalikud kriitilised situatsioonid puksiirlennul

Küsitletud 8 kogenut pilooti (mitu pilooti mainis)
1. Veoköie katkemine (8)
2. Kuppel avaneb (3)
3. Mõni tüürpind ühendamata Diablo
4. Tiib lastakse vastu maad Diablo
5. Pidurid avanevad Diablo
6. Tagatiivad vales asendis (1)
7. Puksiirlennuki mootori viga (8)
8. Puksiirlend liiga kiire või liiga aeglane (3)
9. Pukseeritakse liiga kaugele allatuult (1)
10. Juhis tagumises asendis kinni (1)
11. Rehvi lõhkemine (1)
12. Puksiirköis ei eraldu (5)
13. Purilennuk satub liiga kõrgele (5)
14. Keegi satub stardirajale (2)
15. Puksiirköis haagib stardis külge objekti(1)
16. Lõtv köis. Köis keerdub ümber plaaneri osa (1)
17. Mõni detail valesti kinnitatud (1)
18. Piloodi terviserike (1)
19. Juhtimisorganid külmunud (1)
20. Tugev turbulents (1)
21. Purilennuk liiga all(2)
22. Köis sõlmes (1)
23. Purilennuki ratas köiel (1)
24. Liiklemise konflikt, kokkupõrge õhus (3)
25. Tiivajooksja viga (1)
26. Kiirusmõõtja ei tööta (1)
27. Kõrgusmõõtja valetab (1)
28. Veeballast voolab kokpitti (1)
29. Uss / põrnikas / mesilane kokpitis
30. Veeballast tasakaalust väljas
31. Iste liigub ( kinnitused lahti)
32. Staatilised või kompensatsiooni torud umbes
33. Suits kokpitis
34. Paanikas kaasreisija
35. Piiratud kontroll (lukustunud, miski haakinud pedaalide külge, pedaalid liialt kaugel)
36. Abiratas saba küljes

Purilennukiga 30 km kõrgusele!!!

NASA Marsi projekti raames luuakse suurtel kõrgustel helist väiksematel kiirustel lendamise uurimiseks purilennuk nimega Perlan. Perlani (Norra keeles Pärl) siht on tõusta 30km kõrgusele.
Senine purilennu kõrgusrekord on 14 938m. Püstitatud 1986 aastal Californias Grob 102-ga. Seega on plaanis rekordi parandamine ca. 2 korda.

Sellisel kõrgusel on purilennuki, mille varisemiskiirus tavalistel kõrgustel on 80 km/h, minimaalseks kiiruseks 389 sõlme ehk 720 km/h, mis moodustab juba 65% helikiirusest ning tiiva kumerama poole peal võivad tekkida kompressioonilained, mis kaasnevad helikiiruse lähedal lendamisega.
Kõrgusi, kus helikiirus ja varisemiskiirus on niivõrd lähestikku, hakkasid U2 piloodid kutsuma kirstunurgaks.
Sellistele kõrgustele üritatakse pääseda mäeveerulainete ning stratosfääris esinevate tõusvate õhuvoolude abil. Sellest täpsemalt mõnes järgmises jutus.
Piloote on kaks. Üks tegeleb vaatluste ja navigatsiooniga, teine üritab vältida helikiiruse ületamist või pöörisesse kukkumist.
Õhurõhk sellel kõrgusel on 1,4% õhurõhust merepinna kõrgusel, mistõttu lennuki kabiin on survestatud. Tõsi - õhurõhk kabiinis vastab 10 km. kõrgusel olevale rõhule, mistõttu hapnikuvarustus on hädavajalik. Samuti ka elektriliselt soojendatavad saapad ja kindad ning öise lennu varustus.

Perlani tiivaulatus on 30 meetrit ning väärtus 50. Kasutatakse spetsiaalset helikiiruste lähedal lendamiseks mõeldud profiili. Flatteri vastu võitlemine saab olema aerodünaamika ja materjalispetside suurim peavalu.

Kuidas 30 km kõrgusele saab?

Atmosfääri alumine osa (esimesed 15 km) kannab nimetust troposfäär, kus esineb suurem osa ilmastikunähtustest ja kus temperatuur langeb koos kõrguse lisandumisega. Sellest kõrgemal asub stratosfäär, mille esimese 7-8 km jooksul on temperatuur peaaegu konstante. Sellest ülespoole hakkab aga pisitasa tõusma. Stratosfäär on tavaliselt võrdlemisi vaikne paik ilma eriliste ilmastikunähtusteta.
Vaikus ei ole aga absoluutne. Koos tsüklonite ja antitsüklonitega tekivad aeg-ajalt stratosfääris jugavoolud, millede kiirus võib kohati küündida üle 300 km/h. Ning kui tavaliselt moodustab tropopaus (üleminekukiht troposfääri ja stratosfääri vahel) mäeveerulainetele (mis muidu küünivad 15-20 km-ni) midagi mütsitaolist, siis jugavoolud muudavad siin olukorda. Jugavoolude ja mäeveerulainete kohtumise korral võimendab jugavoolu energia lainet ning see kandub edasi troposfääri kuni 30 km kõrguseni ja kõrgemalegi. Üleminekutsoonis lendamine saab olema piloodile keeruline, sest tugevad tuuled põhjustavad siin rootoreid ja isegi murduvaid laineid. Samas võib õhk siin tõusta kiirusega 10m/s ja enam.

Perlani tõusu jätkamiseks sellel kõrgusel on vajalik tõusev õhuvool kiirusega üle 6.1 m/s. Igatahes saab Steve Fossetil, kes on ürituse peasponsor ja Perlani teine piloot kindlasti väga põnev lend olema.

Kuidas Internetis purilennu peale raha kulutada. Muudetud!

On olemas müügikeskused nii Euroopas kui USA-s.
USA-s kipub tihti valik laiem olema. Varem mainitud sakslaste Pilot-Shop-i kõrval võiks näidetena tuua järgmised kohad:

Wings and Wheels (http://www.wingsandwheels.com/textindex.htm): Suurima valikuga purilennukraami müüja.

Knauff & Grove Soaring Supplies (http://www.eglider.org/): Üks minu hinnangul suurima valikuga purilennu kraami müüjatest, keda ka Internetis näha on.

Bob Wander-s Soaring Books and Supplies (http://www.bobwander.com/): Üks Ameerikas vääramatult väga olulisis purilennutegelasi. Kirjutanud sarja \\\"... made easy\\\" tüüpi raamatuid, mida nüüd usinasti oma kodukal koos barograafide ja variomeetritega müüb.

SSA Online Catalog (http://www.ssa.org/catalog/default.asp): Ameerika Purilennu Assotsiatsiooni müügilett. Parim paik raamtute ja purilennuvideote ostmiseks. Samuti on võimalik tellida ajakiri \\\"Soaring Magazine\\\" (minul käib alates sellest aastast - soovitan.

Lasham Airclub inglismaal
(http://www.lasham.org.uk/feedback/Contact_-_Thankyou/Employment/books.html): Samuti hea koht just nimelt raamtute ostmiseks.

Pilot shop - online pood purilenduritele !

www.segelflug.de/firmen/pilot_shop/ on koht, kus saate tutvuda purilennuvarustusega: langevarjud, mõõteriistad, riided, kirjandus jne. Hinnad on päris soolased. Langevarjud maksavad näiteks 16.000 eek. ´Kel aega ja huvi, uurige, sest tulemas on aeg, mil tuleb osta uued varjud või mida iganes. Lohutuseks müüakse ka kasutatud vidinaid, kaltsukast kasutatud vari maksab näiteks 1500 eek. Einar Ridali lähistelt

Aastal 2000 püstitatud maailmarekordid.

Klass DO (vabaklassi plaanerid):

a) 100 km kolmnurkne distants:
234,95 km/h. James M. Payne. Püstitatud USA-s Californias 07/05/00. Plaaneriks Discus-A ___________________________

Klass D-15 (15 m plaanerid):

a) 100 km kolmnurkne distants:
234,95 km/h. James M. Payne. Sama mis vabaklassis.
b) 500 km edasi-tagasi distants:
205,52 km/h. Martin J. Eiler. Püstitatud Californias 12/01/00. Plaaneriks Discus-B
_____________________________

Klass DW (World Class (PW-5))

a) Vabalt valitud kolme punkti vaheline distants:
636,68 km. Trevor Florence. Püstitatud Kanadas 01/06/00.
b) Vaba edasi tagasi distants:
591.12 km. William B. Snead. Püstitatud USA-s. 30/07/00.
c) 100 km kolmnurkne distants:
110.14 km/h. Pawel Frackowiak. Püstitatud poolaka poolt Austraalias. 17/02/00.

Kinnitust ootavate hulgas on näiteks: vaba kolme punkti vaheline distants 2 459.60 km ning vaba pöördepunktiga edasi-tagasi distants 1 550.20 km

Lehed