Kasutaja peeter ajaveeb

Teisel teemal, aga elamuslik.

Julgen soojalt soovitada, olen mõningaid selle reisi pilte näinud, need on tõesti teisest maailmast, kui neid suurelt näidatakse, on elamus tagatud, jutt veel lisaks. Olen ka ise samades kantides roninud ja hulkunud ning soovitaksin üldse kõigist võimalikest loodusturismikohtadest esimesena.

 Suur retk Kamtšatkale. Raivo Plumeri ja Timur Ilikajevi õhtu

 Loodusõhtu Rahvusraamatukogus

Pärlmutterpilved

Polaarstratosfääri- ja -mesosfääripilved ning muudki huvitavat:

http://www.atoptics.co.uk/highsky/nacim0.htm

Muljeid Pociunaist purilennu MM-lt 30.07.-13.08. 2016.

Teedu elamustega on tema kirjutiste läbi kõik juba tutvunud. Lisan oma muljeid sisaldava tagasihoidliku olukirjeldusliku essee, mis pole kroonika, ehkki olen püüelnud mingi ähmase ajalise korrastatuse poole..

Sokid leidsid tunnustust.

Käisime Reedaga nädalalõpul külas. Meid võtsid väga sõbralikult vastu pereisa, pereema ning suur priske must läikivakarvaline labrador Ramstein ehk lühemalt Rammi. Koheselt äratasid Rammi tähelepanu minu villased sokid, mida ta uuris asjaliku näoga päris tükk aega. Et mitte jäädagi koos koeraga esikusse seisma, võtsin sokid jalast ja peitsin saabastesse. Istusime siis tunnikese ja rääkisime juttu, Rammi oli ka muidugi seltskonnas ja sõbrustas meiega, oleks ilmselt hea meelega sülle roninud, kui oleks mahtunud, aeg-ajalt käis ta korraks toast väljas ja tõi oma asju vaatamiseks (pall ja paar köiejuppi, mida oli nii mõnus inimeste käest jälle ära sikutada). Aeg-ajalt käis ka peremees toast väljas. Lõpuks, kui jutud said räägitud ning hakkasime lahkuma ja ma esikus sokke jalga tõmbasin, märkis peremees, et ta oli vahepeal need sokid juba kaks korda koera pesast tagasi toonud.

Tee ise väike lihtne reaktiivlennuk!

joonis1
joonis2
joonis3
Arvutuses ei sisaldu juhtimissüsteeme, kuna seal on palju varieerimisvõimalust. Ilmselt oleks arvestatav külgjuhis. Nii väikesel lennukil mõjuvad reeglina juhtimissüsteemides sedavõrd väikesed jõud, et vahel on vaja neid parema tunnetuse huvides vedrudega suurendada. Juhtimissüsteemis sobib kasutada 3mm terastrossi või tõukuritena suusakepijämedusi alumiiniumtorusid, mõlemal puhul on ka suurimate koormuste puhul tugevusvaru kordades. Üle meetri pikkuste antud jämedusega tõukurvarraste kasutamisel tuleb vardaid praktikas kontrollida nõtkele, kuna varraste pikenemisel kriitilised nõtkepinged kukuvad järsult. Kõik juhtimissüsteemi hoovad tasub teha antud võimaluste piires maksimaalse pikkusega, kuna nii väheneb tunduvalt liigenditele mõjuv koormus ning võimalike lõtkude osatähtsus.
Tugevuse poolest sobivad suure tugevusülejäägiga kõikide tüüride hingedeks väiksemate akna- ja mööblihingede mõõtu hinged, tähtis on vaid väga korralik kinnitus.
Arvutusnäide sisaldab ka mõningaid antud konstruktsioonis mittevajalikke detaile, see pakub lihtsalt rohkem varieerimisvõimalusi.
Optimaalseim ehitusjärgnevus näeks välja nii:
1.Vastavalt tugevusarvutusele hankida ja valmistada kõik metalldetailid ning kõik muud hilisemat muutmist mittevõimaldavad osad (päästevari, mõõteriistad, rattad, kinnitusrihmad)
2.Korrigeerida arvutust vastavalt valmisdetailide massile.
3.Valmistada tiib.
4.Korrigeerida arvutust vastavalt valmistiiva massile.
5.Valmistada stabilisaator ja kiilud.
6.Korrigeerida arvutust vastavalt stab. ja kiilude massile.
7.Valmistada kere.

Pulseeriva reaktiivmootori valmistusjuhised ning arvutused leiab siit:
http://www.pulse-jets.com/

PÜSILAIUSEGA TIIVAGA PULSEERIVA REAKTIIVMOOTORIGA TAVAKOMPOSITSIOONIGA KERGELENNUKI AERODÜNAAMIKA
VÕIMALIKULT VÄIKE üp=3,3m
LÄHTEANDMED
G stardimass kg 130,0000
bt tiiva tüvekõõl m 0,75
bo tiiva otsakõõl m 0,75
bm tiiva keskmkõõl m 0,75
L tiivaulatus m 3,6000
lkere kere laius tiiva kohal m 0,5800
S tiiva pindala m2 2,6982
lambda L/bm tiiva külgsuhe 4,8032
G/S pinnakoormus kg/m2 48,1803
koonilisus bt/bo 1,00133511

RISTLÕIKEPINDALAD
S1 kere m2 0,6000

S3 rattad m2 0,1000

PÜSIVUSTEGURID LUBATUD,PIIRVÄÄRTUSED TEGELIK SUURUS
l kald ,ühe kaldtüüri pikkus m 1,51

k kaldt momendikoef. vähemanööverdav 0,012…0,018 0,0230
paljumanööverdav 0,018…0,024
bkaldt/bm 0,15…0,20…0,25 0,1800

Srõht/S 0,12…0,185...0,25 0,2300
k piki pikipüsivustegur 0,45…0,525...0,6 0,5250
Skõrgust/Srõhts 0,2…0,3…0,4 0,3900
Lstab/bmstab stab külgsuhe 2…4 2,7000
Svert/S 0,08…0,095...0,11 0,1130
k vert kursipüsivustegur 0,04…0,0475...0,055 0,0470
Spöördet/Svert …0,35…0,5 0,3100
Lvert kiilu kõrgus …0,7Lstab 0,5400

TAKISTUSTEGURID
delta induktiivtakist.tegur täisnurk=0,045 0,0450
koonil.2=0,011

Ki interferentstakist.tegur ülatiib=0,95 0,6000
kesktiib=0,85
alatiib sirgekülgkere=0,6
alatiib ümarkere=0,25
Ke kere suhteline aerodün.efektiivsus õhkj=0,75…0,8 0,8000
sõltuvalt jahutussüsteemist vesij=0,8…0,9
suletudtunnel=1
cx1 kere ovaalsale0,1 / ovaaltömp0,11 0,1800
8kandil0,16 / 4kandil0,2

avat kabiin+0,14 / kapott+0,05
cx2 kuppel lühikevoolund0,04//pikkvool= 0,0000
0,01//kereks üleminev=0,005
cx3 rattad S elliptiline=0,25 0,3500
S sirge ümarots=0,35
S kandiline= 0,5
voolundajaga 0,1700
cx4 saba 0,0135…0,021 0,0168
MUUD TEGURID
roo õhutihedus kgsek2/m4 0m 0,1249 0,1249
500m 0,1191
1000m 0,1134
2000m 0,1027
3000m 0,0927

AERODÜNAAMILINE TULEM Horisontaallend selili Püstpikee Horisontaallend

alfa tiiva kohtumisnurk= kraadi -6,0000 -5,0000 -4,0000 0,0000 2,0000 5,0000 10,0000 16,0000 20,0000
cy tiiva tõstejõud 2,0000 0,1000 0,0000 0,3700 0,5500 0,8900 1,3000 1,5000 1,2700
cxp tiiva profiiltakistustegur 0,0170 0,0150 0,0140 0,0130 0,0130 0,0140 0,0320 0,0700 0,1200
cprimxp tiiva korrig.profiiltakistustegur 0,0154 0,0136 0,0126 0,0117 0,0117 0,0126 0,0289 0,0632 0,1084
cxi tiiva induktiivtakistustegur 0,4020 0,0010 0,0000 0,0138 0,0304 0,0796 0,1699 0,2262 0,1621
cxt tiiva kogutakistus 0,4174 0,0146 0,0126 0,0255 0,0421 0,0923 0,1988 0,2894 0,2705
Kt tiiva aerodünaamiline väärtus 4,7915 6,8704 0,0000 14,5078 13,0492 9,6464 6,5401 5,1834 4,6947
deltacx lisatakistustegur kohtumisnurgast 0,0000 0,0000 0,0000 0,0000 0,0000 0,0006 0,0040 0,0124 0,0350
cx kogutakistus antud nurgal 0,4894 0,0865 0,0846 0,0975 0,1141 0,1648 0,2748 0,3738 0,3775
K lauglemisväärtus 4,0867 1,1556 0,0000 3,7955 4,8191 5,3991 4,7315 4,0132 3,3643
teeta lauglemisnurk 13,7497 40,8717 90,0000 14,7604 11,7230 10,4933 11,9338 13,9919 16,5542
v horisontaalkiirus m/s 19,6405 87,8352 95,4798 45,6633 37,4530 29,4424 24,3611 22,6789 24,6471
v horisontaalkiirus km/t 70,7059 316,2065 343,7272 164,3880 134,8309 105,9927 87,6999 81,6442 88,7297
P vajalik tõmme kg 31,8102 112,4974 #DIV/0! 34,2514 26,9761 24,0783 27,4754 32,3932 38,6415
Nt vajalik võimsus hj (mootor 1/3 enam) 8,3303 131,7496 #DIV/0! 20,8538 13,4712 9,4523 8,9244 9,7952 12,6987
Nt vajalik võimsus kw 6,1269 96,9019 #DIV/0! 15,3380 9,9080 6,9522 6,5639 7,2044 9,3399
v lauglemiskiirus km/t 69,6855 274,9681 0,0000 161,6528 133,4173 105,1026 86,7470 80,4239 86,8713
vy vertikaalne lauglemiskiirus m/s 4,6008 49,9807 0,0000 11,4404 7,5299 5,3170 4,9827 5,4015 6,8754

AERODÜNAAMILINE TULEM Horisontaallend allakallutatud kaldtüüridega

alfa tiiva kohtumisnurk= kraadi -5,0000 -2,7000 0,0000 2,7000 5,3000 7,8000 10,0000 12,8000 15,2000 0,0000
cy tiiva tõstejõud 0,5000 0,9000 1,2700 1,6200 2,0000 2,3000 2,5800 2,7000 2,8400 0,0000
cxp tiiva profiiltakistustegur 0,0200 0,0200 0,0240 0,0300 0,0420 0,0530 0,0650 0,0670 0,0700 0,0000
cprimxp tiiva korrig.profiiltakistustegur 0,0181 0,0181 0,0217 0,0271 0,0379 0,0479 0,0587 0,0605 0,0632 0,0000
cxi tiiva induktiivtakistustegur 0,0251 0,0814 0,1621 0,2638 0,4020 0,5317 0,6691 0,7327 0,8107 0,0000
cxt tiiva kogutakistus 0,0432 0,0995 0,1838 0,2909 0,4400 0,5796 0,7278 0,7933 0,8739 0,0000
Kt tiiva aerodünaamiline väärtus 11,5755 9,0469 6,9098 5,5692 4,5456 3,9683 3,5451 3,4037 3,2497 #DIV/0!
deltacx lisatakistustegur kohtumisnurgast 0,0000 0,0000 0,0000 0,0000 0,0010 0,0023 0,0100 0,0125 0,0400 0,0000
cx kogutakistus antud nurgal 0,1152 0,1715 0,2558 0,3629 0,5130 0,6539 0,8097 0,8777 0,9859 0,0720
K lauglemisväärtus 4,3412 5,2489 4,9652 4,4645 3,8989 3,5175 3,1862 3,0761 2,8806 0,0000
teeta lauglemisnurk 12,9719 10,7864 11,3870 12,6254 14,3854 15,8700 17,4248 18,0088 19,1445 90,0000
v horisontaalkiirus m/s 39,2811 29,2784 24,6471 21,8228 19,6405 18,3149 17,2925 16,9039 16,4820 #DIV/0!
v horisontaalkiirus km/t 141,4119 105,4022 88,7297 78,5621 70,7059 65,9336 62,2531 60,8540 59,3351 #DIV/0!
P vajalik tõmme kg 29,9458 24,7669 26,1820 29,1189 33,3431 36,9578 40,8013 42,2615 45,1295 #DIV/0!
Nt vajalik võimsus hj 15,6840 9,6685 8,6041 8,4727 8,7317 9,0250 9,4074 9,5251 9,9177 #DIV/0!
Nt vajalik võimsus kw 11,5356 7,1111 6,3283 6,2317 6,4222 6,6379 6,9192 7,0057 7,2944 #DIV/0!
v lauglemiskiirus km/t 139,5958 104,4669 87,8521 77,6065 69,5887 64,6649 60,8080 59,3446 57,6710 #DIV/0!
vy vertikaalne lauglemiskiirus m/s 8,7043 5,4308 4,8181 4,7119 4,8025 4,9119 5,0581 5,0964 5,2537 #DIV/0!

MUUD TEOREETILISED TULEMID
Vvar varisemiskiirus km/h 88,5555
eraldumiskiirus km/h 106,2667
Vlä lähenemiskiirus km/h 115,1222
Vma maandumiskiirus km/h 84,1278
eeldatav Vmax horisontaal km/h 136,1475
Vmax max.horisontaalkiirus km/h 170,0000
Vmax lubatud lennukiirus km/h 204,0000
Vmaxmax max kiirus alla purunemispiiri 212,5000
Vpö min.ohutu kiirus 45kr.pöörangus km/t 91,6238
Vkas kasulikem kiirus
kasutatava mootori võimsus hj 23,0000
kasutatava mootori võimsus kw 16,9165
Vymax parim tõusukiirus m/s 2,4598
Vy tõusukiirus m/s 0,1,2,3,4,5 km kõrgusel 2,4598 1,5229 0,6640 -0,1167 -0,7413 -1,2879
Ll maapealne stardiläbijooks m 207,3433
Lst start maapealne+üle 15m takistuse m 909,369

MASSI KUJUNDAVAD TEGURID PRAKTILISED PIIRVÄÄRTUSED TEGELIK SUURUS
Lubatud ülekoormus 4…7 6,0000
Kere pindala m2 4,5000
Kupli pindala m2 0,7500
Mõõteriistade mass ( 2…3 kg ) 2…3 KG ; kiirus, kõrgus, vario, libisemis, 3,0000
kompass, tahho, termo = kokku u. 3 kg
Juhtimissüsteemi elemendid keres kg/m jäik = 0,4 + tross = 0,24 0,6400
Juhtimissüsteemi elemendid tiivas kg/m jäik = 0,4 + tross = 0,24 0,4000
Tagatiibade juhtsüsteem kg/m jäik = 0,4 + tross = 0,24 0,4000
Juhiste arv 1 või 2 1,0000
Iste ( 2…4 kg ) 2…4 kg
Kinnitusrihmad ja muu ( 2…3 kg ) 2…3 kg 2,0000
Stabilisaatori ja kiilu erikaal kg/m2 5…6kg/m2 ; komposiitmaterjalide või kahe 5,5000
sabatalaga võib olla 4 kg/m2
Mootori erikaal kg/hj kahetaktilised 0,8…1,1 1,1000
neljataktilised 1,4…1,5
Reduktorist ja prop-st tulenev kaalukoef. ilma reduktorita 1,1 1,0000
reduktoriga 1,4
rihmülekandega 1,3
Telik ja rattad kg kuni 250 kg stardimassiga, alum.velgedega ja 3,9000
vedruterasest telikuga 10…16 kg
üle 250-300 kg stardimassiga ja 300*125 ratastega 14…20 kg
EELDATAVAD MASSID, ARVESTUSLIKUD MASSID KG JA TSENTREERING
Õlg m Moment % Kogumassist lubatud % tühimassist
Seade Mass ninast kg*m kõrge K-ga monopl algõpe,spets pilotaaź
Kinnitusrihmad ja muu eeldatavasti 2,0000
Kinnitusrihmad ja muu 2,0000 1,0000 2,0000 1,5203
Tiib eeldatavasti 13,2011
Tiiva massikese bm% 40,0000
Tiiva massikese bm m 0,2998
Tiib 8,8000 1,2500 11,0000 6,6895 22…25 16…20 14…16
bm0 kaugus ninast m 0,9502
Kere eeldatavasti 31,2500
Kere esipool 1,6000 0,8500 1,3600 1,2163
Kere tagapool 4,2000 1,8000 7,5600 3,1927 14…17 14…20 12…13
Rõhtsaba eeldatavasti 3,4132 kogu saba
Rõhtsaba (koos vastukaaluga) 2,8000 3,0000 8,4000 2,1285 4…5 4 4
Püstsaba eeldadavasti 1,6769
Püstsaba 3,8500 2,7800 10,7030 2,9266
Põhitelik ( ja rattad ) eeldatavasti 10,0000 kogu telik
Põhitelik ( ja rattad ) 2,5000 1,4000 3,5000 1,9004 5…6 4 4
Ninatelik ( ja ratas ) eeldatavasti
Ninatelik ( ja ratas ) 0,5000 0,2300 0,1150 0,3801

Juhtimisseadmed keres eeldatavasti 4,2044
Juhtimisseadmed keres 1,5000 1,2300 1,8450 1,1403 3…4 5…10 4…5
Juhtimisseadmed tiivas eeldatavasti 1,4216
Juhtimisseadmed tiivas 0,3000 1,5200 0,4560 0,2281
Mootor eeldatavasti 25,3000
Mootor 3,0000 2,8000 8,4000 2,2805 8…10 10…15 18…20
Mõõteriistad eeldatavasti 3,0000
Mõõteriistad 1,5000 0,5000 0,7500 1,1403

Kuppel eeldatavasti 3,3750
Kuppel 2,0000 0,7500 1,5000 1,5203

Aku 1,0000 1,4000 1,4000 0,7602

Piloodid 85,0000 1,0000 85,0000 64,6142
Langevari 5,0000 1,4000 7,0000 3,8008
Kütusepaak 1,0000 1,4000 1,4000 0,7602
Kütus 5,0000 0,0000 3,8008
Kokku kg 131,5500 152,3890
bm 0,7495 !bens tihedus 0,78
Tsentreering % bm 27,78 soodne tsentreering 25…30%, vastuvõetav 20…32%
Tsentreering m bm 0,2082

PUITTALAGA VINEERKATTEGA TIIB
tiivaprofiil ja suhteline paksus % GAW-1 17%
G stardimass kg 130,0000
Vmax. maksim. lennukiirus km/h 204,0000
Vmax. maksim. lennukiirus m/s 56,6666667
Nylubatud ülekoormus 6,0000
Nyp purustav ülekoormus 9
bt tiiva tüvekõõl m 0,75
bo tiiva otsakõõl m 0,749
bm tiiva keskmkõõl m 0,74950011
L tiivaulatus m 3,6000
lkere kere laius tiiva kohal m 0,5800
S tiiva pindala m2 2,6982
lambda L/bm tiiva külgsuhe 4,80320142
koonilisus bt/bo 1,00133511
G/S pinnakoormus kg/m2 48,1802683
max pinnakoormus kg/m2 289,08161
ühe tiiva arvutatavate sektsioonide arv 8
lü ühe tiiva kereväline pikkus m 1,51
Ühe sektsiooni pikkus m 0,18875
sektsiooni keskpaik küljekõõlust m 0,094375
kõõlu pikenemise koef. m/m 0,00066225
TIIB KESKTELJEST OTSANI M 0 0,29 0,384375 0,47875 0,573125 0,6675 0,761875 0,85625 0,950625 1,045 1,139375 1,23375 1,328125 1,4225 1,516875 1,61125 1,705625 1,8
vahekõõlude pikkuste samm m 0,000125
vahekõõlud kesktelg bt b2 b3 b4 b5 b6 b7 b8 b o
tiiva kõõlude pikkused m 0,75 0,749875 0,74975 0,749625 0,7495 0,749375 0,74925 0,749125 0,749
eeldatav tiiva mass kg 8,8
Git stardimass ilma tiivata kg 121,2
P tiiva poolt kerele mõjuv max jõud koos 1,5* ohutusteguriga kg 1090,8
Süt ühe tiiva kereväline pindala m2 1,131745
Ss sektsioonide pindalad m2 S1 S2 S3 S4 S5 S6 S7 S8
0,1415507 0,141527109 0,141503516 0,1414799 0,141456 0,141433 0,141409 0,141386
Ps sektsioonile mõjuv max jõud kg 57,2246338 57,21509558 57,20555735 57,196019 57,18648 57,17694 57,1674 57,15787
Q nihkejõud 457,53 457,53 400,3053662 343,0902706 285,88471 228,6887 171,5022 114,3253 57,15787
jõuõlgade järjenr. 8 7 6 5 4 3 2 1
lj jõuõlad Mp arvutamiseks m 1,415625 1,226875 1,038125 0,849375 0,660625 0,471875 0,283125 0,094375
Mp paindemomendid kgf*m 478,043236 345,359536 264,401323 194,2433597 134,883846 86,32098 48,552963 21,57799 5,394274
TIIVATALA PAINE
profiili paksus tala kohal % 17
kattevineeri eeldatav paksus cm 0,3 vajalik tala kõrguse täpsustamiseks
kattevineeri erikaal g/cm3 0,8
talavöömaterjali erikaal g/cm3 0,52 mänd
H tiivatala kõrgus cm 12,1532649 12,15 12,147875 12,14575 12,143625 12,1415 12,139375 12,13725 12,13513 12,133
tiivatala laius tüves ja otsas cm 3,5 3,25833333 3,101041667 2,94375 2,78645833 2,6291667 2,471875 2,314583 2,157292 2
ülemise vöö paksus cm 4,7 3,2 2,4 1,8 1,3 0,9 0,5 0,4 0,3 0,3
ülemise vöö ristlõige cm2 16,45 10,4266667 7,4425 5,29875 3,62239583 2,36625 1,2359375 0,925833 0,647188 0,6
ülemise vöö massitelg cm 2,35 1,6 1,2 0,9 0,65 0,45 0,25 0,2 0,15 0,15
alumise vöö paksus cm 2,68571429 1,82857143 1,371428571 1,028571429 0,74285714 0,5142857 0,2857143 0,228571 0,171429 0,171429
alumise vöö ristlõige cm2 9,4 5,95809524 4,252857143 3,027857143 2,06994048 1,3521429 0,70625 0,529048 0,369821 0,342857
alumise vöö massitelg cm 1,34285714 0,91428571 0,685714286 0,514285714 0,37142857 0,2571429 0,1428571 0,114286 0,085714 0,085714
talavööde massikeskmete vahe cm 8,46040776 9,63571429 10,26216071 10,73146429 11,1221964 11,434357 11,746518 11,82296 11,89941 11,89729
ülemise vöö tegelik surve kg 5650,35693 3584,16123 2576,468351 1810,035933 1212,74468 754,9264 413,3392 182,5092 45,33228 0
talamaterjali purustav surve kg/cm2 350 350 350 350 350 350 350 350 350
erisurve,peab olema=või alla eelm rea 343,486743 343,749479 346,1831846 341,5967791 334,790768 319,03915 334,43374 197,1296 70,04504
ülemise vöö sektsiooni mass kg 0,21039985 0,09139522 0,06516288 0,045571271 0,0305459 0,018199 0,01107 0,008041 0,006407
alumise vöö sektsiooni mass kg 0,10146517 0,04592807 0,034186327 0,025199123 0,0180609 0,011967 0,00804 0,006327 0,005334
ülemise vöö mass kg 0,48679289
alumise vöö mass kg 0,25650681
ühe tiiva talavööde kogumass kg 0,74329971
KARPTALA NIHE vältida seinte muutumist liiga õhukeseks, õhenedes kriitilised pinged kasvavad järsult, sein jäigastada vöödevaheliste tugipulkadega.
karptala seinte kogupaksus cm 0,3 0,3 0,3 0,3 0,2 0,2 0,2 0,2 0,2
seinamaterj. purust.nihkepinge kg/cm2 200 vineer piki- ja ristikiudu 200kg cm2; 45 kraadi nurga all 400kg cm2
tegelik nihkepinge kg/cm2 *1,5.peab olema 188,283951 188,316887 164,792362 141,2635315 176,59559 141,2894 105,9768 70,65766 35,33207
võrdnevõi alla eelmise rea
ühe seina paksus cm 0,15 0,15 0,15 0,15 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1
sektsioonide seinte mass kg 0,05498137 0,03577568 0,035769418 0,035763161 0,0238379 0,023834 0,02383 0,023825 0,023821
ühe tiiva talaseinte kogumass kg 0,28143759
TIIVA VÄÄNE ühetalalisel tiival võtta jäikusteljeks tiivatala telg
tala telje asukoht %b 40
tala telje asukoht profiili ninast m 0,3 0,29995 0,2999 0,29985 0,2998 0,29975 0,2997 0,29965 0,2996
Mv väändemoment 30% tõstekeskmest 43,875 43,8676875 43,860375 43,8530625 43,84575 43,838438 43,83113 43,82381
Mv väändemoment 50% tõstekeskmest 21,9375 21,93384375 21,9301875 21,9265313 21,922875 21,919219 21,91556 21,91191
Mv valida kahest eelmisest reast suurem kg*cm 40,5 40,5 40,49 40,48 40,48 40,47 40,46 40,46
suletud kontuuriga profiiliosa pikkus% 40
suletud kontuuri ligikaudne pindala cm2 244,215 244,1315921 244,0481985 243,964819 243,88145 243,7981 243,7148 243,6314 243,5481
suletud kontuuri kattematerjali paksus cm 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1
kattematerj. Purust nihkepinge kg/cm2 200 200 200 200 200 200 200 200
tiiva katte tegelik nihkepinge kg/cm2 *1,5 9,94873289 8,707501278 7,465420658 6,2227979 4,979633 3,735617 2,491058 1,245955
ei tohi ületada eelmist rida
sektsioonide vineerkatte mass kg 0,23780518 0,237765544 0,237725906 0,2376863 0,237647 0,237607 0,237567 0,237528
ühe tiivapoole vineerkatte mass kg 1,9013316
RIBID
ribidevaheline samm m 0,2
ühe tiivapoole ribide eeldatav arv tk 7,55
ribimaterjali erikaal g/cm3 0,05 polüstüreen polüstüreen0,01-0,05g/cm3
ribimaterjali paksus cm 2
bm tiivaprof paksus cm 12,7415019
bm tiivaprof. Ligikaudne pindala cm2 767,80047
ühe tiivapoole ribide mass kg 0,57968935
KALDTÜÜR
kaldt.otsakõõlu kaugus tiiva otsast m 0
L kaldt. kaldtüüri pikkus m 1,4
/l el. ühe kaldt. suhteline pikkus(max0,5) 0,38888889
b el.ef.o kaldt. ef otsakõõlu pikkus m 0,749
b el.ef.t kaldt.ef tüvekõõlu pikkus m 0,74992715
S el.ef. ühe kaldt. ef pindala m2 1,04924901
bm.el.ef kaldt.ef keskm kõõl m 0,74946367
bm.el.ef.kaugus tiiva otsast m 0,70014433
a bm.el.ef.-de vaheline kaugus m 2,19971135
/b.el kaldt. suhteline kõõl 0,2 peab olema väiksem või võrdne 0,2...0,25. Üle 0,25 tõhusus langeb järsult.
b el.o kaldt.otsakõõlu pikkus m 0,1498
b el.t kaldt.tüvekõõlu pikkus m 0,14998543
bm el. kaldt. keskm momendikõõl m 0,14989273
S el ühe kaldt. pindala m2 0,2098498
/S el kaldt.suhteline pindala 0,155548 peab olema vähemanööverdav0,05...0,07; paljumanööverdav 0,07...0,09;vajadusel muuda eelnevaid siniseid
mx el. kaldtüüride momendikoef. 0,04132455 peab olema vähemanööverdav0,012...0,018; paljumanööverdav 0,018...0,024;ülatiivalisel või suure v-kujuga lisada0,003...0,005vajadusel muuda eelnevaid siniseid
kaldt. esiserva asukoht profiilikõõlul% 80
tiivaprof. suht.paksus kaldt.esiservas 0,06886 vt. tiivaprofiili andmetest ja eelmist rida
tiivaprof.tegelik paksus kaldt.esiservas cm 5,16080684
kaldtüüri erikoormus kg/m2 123,431621
ühele kaldtüürile mõjuv koormus kg 25,9021012
q jooksevkoormus kg/m 18,5015008
KALDTÜÜRI PAINE
talavöömaterjali erikaal g/cm3 0,52 mänd
ühe talavöö laius cm 1
ühe talavöö paksus cm 0,8
S ühe talavöö ristlõikepindala cm2 0,8
H talavööde raskuskeskmete vahe cm 4,28080684
KAHE KINNITUSPUNKTIGA KALDT.
Mp paindemoment kgf*m 4,5328677
tegelik surve talavöös kg 105,888162
talamaterjali purustav surve kg/cm2 350 mänd
erisurve talavöödes kg/cm2 198,540305 ei tohi ületada eelmist rida, vajadusel muuda eelnevaid siniseid
KALDTÜÜRI TALA NIHE
Q nihkejõud 25,9021012
tala seinamaterjali erikaal g/cm3 0,8 vineer
kaldt.tala seinamaterjali paksus cm 0,1
tala seinte kogupaksus cm 0,1
seinamaterj.purustav nihkepinge kg/cm2 200 vineer piki- ja ristikiudu 200kg cm2; 45 kraadi nurga all 400kg cm2
nihkepinge 75,2850338 ei tohi ületada eelmist rida, vajadusel muuda eelnevaid siniseid
KOLME KINNITUSPUNKTIGA KALDT.
Mp paindemoment kgf*m 1,61888132
tegelik surve talavöös kg 37,8172009
talamaterjali purustav surve kg/cm2 350
erisurve talavöödes kg/cm2 70,9072516 ei tohi ületada eelmist rida, vajadusel muuda eelnevaid siniseid
KALDTÜÜRI TALA NIHE
Q nihkejõud 12,9510506
seinamaterj.purustav nihkepinge kg/cm2 200
nihkepinge 37,6425169 ei tohi ületada eelmist rida, vajadusel muuda eelnevaid siniseid
ühe kaldt.talavööde mass kg 0,05824
ühe kaldt.tala seina mass kg 0,05780104
KALDT.VÄÄNE
kaldt. keskm.kõõlu 42% cm 6,29549484 siia mõjub aerodün. Väändekoormus
Mv kaldt.väändemoment kg*cm 163,066544
Fkaldt.karptala ristlõikepindala cm2 4,64472616
Fkaldt.ristl.pindala keskm kõõlu kohal cm2 38,6783725
valida kahest eelnevast konstr.sobivam 4,65
q´nihkejõudude voog 17,534037
seinamaterj.purustav nihkepinge kg/cm2 200
nihkepinge kaldt.suletud kontuuris kg/cm2 0,13150528 ei tohi ületada eelmist rida, vajadusel muuda eelnevaid siniseid
ühe kaldt.ribide mass kg 0 mass sisaldub tiivaribide arvutuses
ühe kaldt.katte mass kg 0,1
KALDTÜÜRI HINGED
ühe kaldtüüri ligikaudne ilma hingedeta mass kg 0,4537
kaldt hinge telje kaugus kinnitusalusest cm 0,5000
kaldt hinge kinnitusbaasi laius aerodün koormuse mõjutasandis cm 2,0000
hinge min kogupaksus tüves kinnituse juures cm 0,2000
hinge materjali min paksus pöördtelje juures cm 0,1000
hinge materjali purustav nihe kg/cm2 4500,0000
hinge materjali erikaal g/cm3 7,8000
telje materjali diameeter cm 0,3000
telje materjali purustav nihe kg/cm2 4500,0000
kinnituspoldi(needi) min diameeter cm 0,4000
kinnituspoldi(needi) purustav nihekg/cm2 4500,0000
kinnituspoldi(needi) purustav tõmme kg/cm2 7000,0000
ohutustegur , peab olema üle1,5 2,0000
muude kinnitusvariantide puhul korrigeerida järgnevaid valemeid
hingede vajalik summaarne laius tüves cm, valida suurem 0,2416 võtta see miinimumlaiuseks juhthoova juures
hingede ühe poole kõrvade min kogulaius cm 0,0483
vajalik hingede summaarne kõrvade arv rohkema poolel tk 0,6835
vajalik nihkele töötavate poltide(neetide) arv tk, valida suurem 0,3845
vajalik tõmbele töötavate poltide(neetide) arv tk, valida suurem 0,0618
vajalik poltide(neetide) alune vineerseina paksus cm 0,0554 see valem suuremate pingete puhul parandada vastavalt kinnituspoltide arvule
jagada vastavalt tegelikule poltide arvule
juhthoova liigendi õlg telje suhtes cm 1,5000
juhthoova liigendile langev koormus kg 217,4221
juhthoova materjali purustav nihkepinge kg/cm2 4500,0000
juhthoova materjali purustav survepinge kg/cm2 7000,0000
juhthoova materjali paksus cm 0,2000
juhthoova pikkus tüveni cm 2,5000
juhthoova liigendi augu serva laius cm 0,2416
juhthoova laius tüves cm 0,7765
kaldt.hingede ligikaudne mass kg 0,00075373 tegelikkuses tuleb suurem
TAGATIIB
L tagatiiva pikkus m 0,11
/b tt.tagatiiva suhteline kõõl 0,2
bo tt. tagatiiva otsakõõl m 0,14998543
bt tt. tagatiiva tüvekõõl m 0,15
tiivakõõl tt keskm kõõlu kohal m 0,74996358
bm tt. tagatiiva keskm,momendikõõl m 0,14999272
tagat. keskm.kõõlu 42% cm 0,06299694
S tt ühe tagatiiva pindala m2 0,0164992
tagatiiva esiserva asukoht profiilikõõlul% 80
tagatiiva suht.paksus tagat.tala kohal 0,06886 vt. tiivaprofiili andmetest ja eelmist rida
tt keskm.kõõlu tegelik paksus tala kohal cm 5,16424919
tagatiiva erikoormus kg/m2 178,684679
ühele tagatiivale mõjuv koormus kg 2,94815401
TAGATIIVA PAINE
q jooksevkoormus kg/m 26,8014001
talavöömaterjali erikaal g/cm3 0,52 mänd
ühe talavöö laius cm 1
ühe talavöö paksus cm 0,8
S ühe talavöö ristlõikepindala cm2 0,8
H talavööde raskuskeskmete vahe cm 4,28424919
KAHE KINNITUSPUNKTIGA TAGATIIB
Mp paindemoment kgf*m 0,04053712
tegelik surve talavöös kg 0,94618954
talamaterjali purustav surve kg/cm2 350 mänd
erisurve talavöödes kg/cm2 1,77410539 ei tohi ületada eelmist rida, vajadusel muuda eelnevaid siniseid
TAGATIIVA TALA NIHE
Q nihkejõud 2,94815401
tala seinamaterjali erikaal g/cm3 0,8 vineer
kaldt.tala seinamaterjali paksus cm 0,16
tala seinte kogupaksus cm 0,16
seinamaterj.purustav nihkepinge kg/cm2 200 vineer piki- ja ristikiudu 200kg cm2; 45 kraadi nurga all 400kg cm2
nihkepinge 5,35197719 ei tohi ületada eelmist rida, vajadusel muuda eelnevaid siniseid
KOLME KINNITUSPUNKTIGA TAGAT.
Mp paindemoment kgf*m 0,18425963
tegelik surve talavöös kg 4,30086154
talamaterjali purustav surve kg/cm2 350
erisurve talavöödes kg/cm2 8,0641154 ei tohi ületada eelmist rida
TAGATIIVA TALA NIHE
Q nihkejõud 1,47407701
seinamaterj.purustav nihkepinge kg/cm2 200
nihkepinge 2,6759886 ei tohi ületada eelmist rida
ühe tagatiiva talavööde mass kg 0,004576
ühe tagatiiva tala seina mass kg 0,00727126
ühe tagatiiva ribide mass kg 0 mass sisaldub tiivaribide arvutuses
ühe tagatiiva katte mass kg 0,1
TAGATIIVA HINGED
ühe tagatiiva ligikaudne ilma hingedeta mass kg 0,5969
tagat hinge telje kaugus kinnitusalusest cm 1,0000
tagat hinge kinnitusbaasi laius aerodün koormuse mõjutasandis cm 2,0000
hinge min kogupaksus tüves kinnituse juures cm 0,2000
hinge materjali min paksus pöördtelje juures cm 0,1000
hinge materjali purustav nihe kg/cm2 4500,0000
hinge materjali erikaal g/cm3 7,8000
telje materjali diameeter cm 0,3000
telje materjali purustav nihe kg/cm2 4500,0000
kinnituspoldi(needi) min diameeter cm 0,4000
kinnituspoldi(needi) purustav nihekg/cm2 4500,0000
kinnituspoldi(needi) purustav tõmme kg/cm2 7000,0000
ohutustegur , peab olema üle1,5 2,0000
muude kinnitusvariantide puhul korrigeerida järgnevaid valemeid
hingede vajalik summaarne laius tüves cm, valida suurem 0,0002 võtta see miinimumlaiuseks juhthoova juures
hingede ühe poole kõrvade min kogulaius cm 0,0000
vajalik hingede summaarne kõrvade arv rohkema poolel tk 0,0005
vajalik nihkele töötavate poltide(neetide) arv tk, valida suurem 0,0003
vajalik tõmbele töötavate poltide(neetide) arv tk, valida suurem 0,0001
vajalik poltide(neetide) alune vineerseina paksus cm 0,0000 see valem suuremate pingete puhul parandada vastavalt kinnituspoltide arvule
jagada vastavalt tegelikule poltide arvule
juhthoova liigendi õlg telje suhtes cm 2,5000
juhthoova liigendile langev koormus kg 0,1486
juhthoova materjali purustav nihkepinge kg/cm2 4500,0000
juhthoova materjali purustav survepinge kg/cm2 7000,0000
juhthoova materjali paksus cm 0,2000
juhthoova pikkus tüveni cm 2,5000
juhthoova liigendi augu serva laius cm 0,0002
juhthoova laius tüves cm 0,0005
tagat.hingede ligikaudne mass kg 0,00060264 tegelikkuses tuleb suurem
tiivasiseste muude seadmete mass kg 0,5
ÜHE TIIVAPOOLE KOGUMASS KG 4,33500292
PUITTALAGA VINEERKATTEGA STABILISAATOR
stabilisaatori profiil ja suhteline paksus % Göttingen 12,7
tiiva max pinnakoormus kg/m2 289,08161
bt stab tüvekõõl m 0,47
bo stab otsakõõl m 0,47
bm stab keskmkõõl m 0,47
L stab ulatus m 1,26
S stab pindala m2 0,5922
lambda L/bm stab külgsuhe 2,68085106
koonilisus bt/bo 1
stab max koormus kg 99,2925951
G/S stab max pinnakoormus kg/m2 167,667334
stab ühe poole arvutatavate sektsioonide arv 4
l stab ühe poole pikkus m 0,63
Ühe sektsiooni pikkus m 0,1575
sektsiooni keskpaik küljekõõlust m 0,07875
kõõlu pikenemise koef. m/m 0
STAB KESKTELJEST OTSANI M 0 0,07875 0,1575 0,23625 0,315 0,39375 0,4725 0,55125 0,63
vahekõõlude pikkuste samm m 0
vahekõõlud kesktelg bt b2 b3 b4 bo
stab kõõlude pikkused m 0,47 0,47 0,47 0,47 0,47
Ss sektsioonide pindalad m2 S1 S2 S3 S4
0,074025 0,074025 0,074025 0,074025
Ps sektsioonile mõjuv max jõud kg 12,4115744 12,41157438 12,41157438 12,4115744
Q nihkejõud 49,6462975 37,23472315 24,82314877 12,4115744
jõuõlgade järjenr. 4 3 2 1
lj jõuõlad Mp arvutamiseks m 0,55125 0,39375 0,23625 0,07875
Mp paindemomendid kgf*m 15,6385837 8,79670334 3,909645931 0,977411483
STABILISAATORI TALA PAINE
profiili paksus tala kohal % 12
kattevineeri eeldatav paksus cm 0,1 vajalik tala kõrguse täpsustaniseks
kattevineeri erikaal g/cm3 0,8
talavöömaterjali erikaal g/cm3 0,52 mänd
H stab tala kõrgus cm 5,44 5,44 5,44 5,44 5,44
stab tala laius tüves ja otsas cm 1 1 1 1 1
ühe vöö paksus cm 1,1 0,6 0,6 0,5 0,5
ühe vöö ristlõige cm2 1,1 0,6 0,6 0,5 0,5
ühe vöö massitelg cm 0,55 0,3 0,3 0,25 0,25
talavööde massikeskmete vahe cm 4,34 4,84 4,84 4,94 4,94
ühe vöö tegelik surve kg 360,33603 181,750069 80,77780848 19,78565754
talamaterjali purustav surve kg/cm2 350 350 350 350
erisurve,peab olema=või alla eelm rea 327,57821 302,916782 134,6296808 39,57131509
ülemise vöö sektsiooni mass kg 0,00718205 0,00514555 0,004710244 0,00428796
alumise vöö sektsiooni mass kg 0,00718205 0,00514555 0,004710244 0,00428796
ülemise vöö mass kg 0,02132581
alumise vöö mass kg 0,02132581
stab ühe poole talavööde kogumass kg 0,04265161
KARPTALA NIHE vältida seinte muutumist liiga õhukeseks, õhenedes kriitilised pinged kasvavad järsult, sein jäigastada vöödevaheliste tugipulkadega.
karptala seinte kogupaksus cm 0,2
seinamaterj. purust.nihkepinge kg/cm2 200 vineer piki- ja ristikiudu 200kg cm2; 45 kraadi nurga all 400kg cm2
tegelik nihkepinge kg/cm2 *1,5.peab olema 68,4461823 51,33463669 34,22309113 17,1115456
võrdnevõi alla eelmise rea
ühe seina paksus cm 0,1
stab ühe poole talaseinte kogumass kg 0,0548352
STABILISAATORI VÄÄNE ühetalalisel stab-l võtta jäikusteljeks stab tala telg
tala telje asukoht %b 40
tala telje asukoht profiili ninast m 0,188 0,188 0,188 0,188 0,188
tala teljest tahapoole jääv kõõlu pikkus m 0,282 0,282 0,282 0,282 0,282
aerodün koormuse õlg kõõlul tala teljest m 0,11844 0,11844 0,11844 0,11844
Mv väändemoment kg*m 29,7877785 22,3408339 14,89388926 7,44694463
suletud kontuuriga profiiliosa pikkus% 40
suletud kontuuri ligikaudne pindala cm2 68,52224 68,52224 68,52224 68,52224
suletud kontuuri kattematerjali paksus cm 0,1
suletud kontuuri kattematerjali erikaal g/cm3 0,8
kattematerj. Purust nihkepinge kg/cm2 200 200 200 200 vineer piki- ja ristikiudu 200kg cm2; 45 kraadi nurga all 400kg cm2
stab katte tegelik nihkepinge kg/cm2 8,15094263 4,89056558 2,445282789 0,815094263
ei tohi ületada eelmist rida
sektsioonide vineerkatte mass kg 0,124362 0,124362 0,124362 0,124362
ühe stab poole vineerkatte mass kg 0,497448
RIBID
ribidevaheline samm m 0,02
ühe stab poole ribide eeldatav arv tk 31,5
ribimaterjali erikaal g/cm3 0,05 polüstüreen
ribimaterjali paksus cm 2
bm stab prof paksus cm 5,64
bm stab prof.ligikaudne pindala cm2 213,12432
ühe stab poole ribide mass kg 0,67134161
KÕRGUSTÜÜRI PAINE
kõrgust suhteline laius b/bm 0,4
kõrgust tegelik laius bm kohal m 0,188
kõrgust esiserva paksus keskm.kõõlu kohal cm 3,4
ühe poole kõrgustüüri pindala m2 0,11844
ühe poole kõrgustüürile langev koormus kg 19,858519
q kõrgustüüri jooksevkoormus 31,5214588
talavöömaterjali erikaal g/cm3 0,52
ühe talavöö laius cm 0,7
ühe talavöö paksus cm 0,5
S ühe talavöö ristlõikepindala cm2 0,35
H talavööde raskuskeskmete vahe cm 2,85
KAHE KINNITUSPUNKTIGA KÕRGUST.
Mp paindemoment kgf*m 1,56385837
tegelik surve talavöös kg 54,8722236
talamaterjali purustav surve kg/cm2 350 mänd
erisurve talavöödes kg/cm2 235,166673 ei tohi ületada eelmist rida
KÕRGUSTÜÜRI TALA NIHE
Q nihkejõud 19,858519
tala seinamaterjali erikaal g/cm3 0,8 vineer
kõrgust.tala seinamaterjali paksus cm 0,1
tala seinte kogupaksus cm 0,1
seinamaterj.purustav nihkepinge kg/cm2 200 vineer piki- ja ristikiudu 200kg cm2; 45 kraadi nurga all 400kg cm2
nihkepinge 87,6111133 ei tohi ületada eelmist rida
KOLME KINNITUSPUNKTIGA KÕRGUST.
Mp paindemoment kgf*m 1,24115744
tegelik surve talavöös kg 43,5493838
talamaterjali purustav surve kg/cm2 350
erisurve talavöödes kg/cm2 186,640216 ei tohi ületada eelmist rida
KÕRGUSTÜÜRI TALA NIHE
Q nihkejõud 9,92925951
seinamaterj.purustav nihkepinge kg/cm2 200
nihkepinge 43,8055566 ei tohi ületada eelmist rida
ühe kõrgust.talavööde mass kg 0,022932
ühe kõrgust.tala seina mass kg 0,017136
KÕRGUSTÜÜRI VÄÄNE
kõrgust. keskm.kõõlu 42% cm 7,896 siia mõjub aerodün. Väändekoormus
Mv kõrgust.väändemoment kg*cm 0,93520224
Fkõrgust.karptala ristlõikepindala cm2 2,142
Fkõrgust.ristl.pindala keskm kõõlu kohal cm2 31,96
valida kahest eelnevast konstr.sobivam 2,142
q´nihkejõudude voog 0,21830118
seinamaterj.purustav nihkepinge kg/cm2 200
nihkepinge kõrgust.suletud kontuuris kg/cm2 0,00163726 ei tohi ületada eelmist rida
ühe kõrgust.ribide mass kg 0 mass sisaldub stab-i ribide arvutuses
ühe kõrgust.katte mass kg 0,1 ?
KÕRGUSTÜÜRI HINGED
kõrgustüüri kahe poole ligikaudne ilma hingedeta mass kg 0,2941
kõrgust hinge telje kaugus kinnitusalusest cm 1,0000
kõrgust hinge kinnitusbaasi laius aerodün koormuse mõjutasandis cm 2,0000
hinge min kogupaksus tüves kinnituse juures cm 0,2000
hinge materjali min paksus pöördtelje juures cm 0,1000
hinge materjali purustav nihe kg/cm2 4500,0000
hinge materjali erikaal g/cm3 7,8000
telje materjali diameeter cm 0,3000
telje materjali purustav nihe kg/cm2 4500,0000
kinnituspoldi(needi) min diameeter cm 0,4000
kinnituspoldi(needi) purustav nihekg/cm2 4500,0000
kinnituspoldi(needi) purustav tõmme kg/cm2 7000,0000
ohutustegur , peab olema üle1,5 2,0000
muude kinnitusvariantide puhul korrigeerida järgnevaid valemeid
hingede vajalik summaarne laius tüves cm, valida suurem 0,2788 võtta see miinimumlaiuseks juhthoova juures
hingede ühe poole kõrvade min kogulaius cm 0,0558
vajalik hingede summaarne kõrvade arv rohkema poolel tk 0,7887
vajalik nihkele töötavate poltide(neetide) arv tk, valida suurem 0,4437
vajalik tõmbele töötavate poltide(neetide) arv tk, valida suurem 0,1426
vajalik poltide(neetide) alune vineerseina paksus cm 0,1476 see valem suuremate pingete puhul parandada vastavalt kinnituspoltide arvule
jagada vastavalt tegelikule poltide arvule
juhthoova liigendi õlg telje suhtes cm 2,5000
juhthoova liigendile langev koormus kg 250,8846
juhthoova materjali purustav nihkepinge kg/cm2 4500,0000
juhthoova materjali purustav survepinge kg/cm2 7000,0000
juhthoova materjali paksus cm 0,2000
juhthoova pikkus tüveni cm 2,5000
juhthoova liigendi augu serva laius cm 0,2788
juhthoova laius tüves cm 0,8960
kõrgust.hingede ligikaudne mass kg 0,00086973 tegelikkuses tuleb suurem
KÕRGUSTÜÜRIGA STABI KOGUMASS KG 2,81442831 KAKS POOLT KOKKUARVESTATUNA
tervikp stabi ühe poole vineerkatte mass kg 0,497448
tervikpööratava stabi hingede mass kg 0,1
TERVIKPÖÖRATAVA STABI KOGUMASS KG 2,73255284
KIIL JA PÖÖRDETÜÜR
kiilu profiil ja suhteline paksus % Göttingen 12,7
tiiva max pinnakoormus kg/m2 289,08161
bt kiilu tüvekõõl m 0,7
bo kiilu otsakõõl m 0,25
bm kiilu keskmkõõl m 0,51052632
L kiilu kõrgus kere pikiteljest m 0,8
S kiilu pindala m2 0,38
lambda L/bm kiilu külgsuhe 1,56701031
koonilisus bt/bo 2,8
kiilu max koormus kg 55,6091172
G/Smax pinnakoormus kg/m2 146,339782
kiilu arvutatavate sektsioonide arv 4
Ühe sektsiooni pikkus m 0,2
sektsiooni keskpaik küljekõõlust m 0,1
kõõlu pikenemise koef. m/m 0,5625
KIIL KERE PIKITELJEST OTSANI M 0 0,1 0,2 0,3 0,4 0,5 0,6 0,7 0,8
vahekõõlude pikkuste samm m 0,1125
vahekõõlud kesktelg bt b2 b3 b4 bo
kiilu kõõlude pikkused m 0,7 0,5875 0,475 0,3625 0,25
Ss sektsioonide pindalad m2 S1 S2 S3 S4
0,12875 0,10625 0,08375 0,06125
Ps sektsioonile mõjuv max jõud kg 18,8412469 15,54860185 12,25595675 8,96331165
Q nihkejõud 55,6091172 36,76787025 21,2192684 8,96331165
jõuõlgade järjenr. 4 3 2 1
lj jõuõlad Mp arvutamiseks m 0,7 0,5 0,3 0,1
Mp paindemomendid kgf*m 18,9510018 9,71330304 3,914589171 0,896331165
KIILU TALA PAINE
profiili paksus tala kohal % 12
kattevineeri eeldatav paksus cm 0,1 vajalik tala kõrguse täpsustaniseks
kattevineeri erikaal g/cm3 0,8
talavöömaterjali erikaal g/cm3 0,52 mänd
H kiilu tala läbimõõt cm 8,2 6,85 5,5 4,15 2,8
kiilu tala laius tüves ja otsas cm 0,8 0,8 0,8 0,8 0,8
ühe vöö paksus cm 1 0,6 0,4 0,3 0,3
ühe vöö ristlõige cm2 0,8 0,48 0,32 0,24 0,24
ühe vöö massitelg cm 0,5 0,3 0,2 0,15 0,15
talavööde massikeskmete vahe cm 7,2 6,25 5,1 3,85 2,5
ühe vöö tegelik surve kg 263,208358 155,412849 76,7566504 23,28132897
talamaterjali purustav surve kg/cm2 350 350 350 350
erisurve,peab olema=või alla eelm rea 329,010448 323,776768 239,8645325 97,00553736
ühe vöö sektsiooni mass kg 0,00689586 0,004326684 0,00303879 0,00261361
ühe vöö mass kg 0,01687495
kiilu talavööde kogumass kg 0,0337499
KARPTALA NIHE vältida seinte muutumist liiga õhukeseks, õhenedes kriitilised pinged kasvavad järsult, sein jäigastada vöödevaheliste tugipulkadega.
karptala seinte kogupaksus cm 0,2
seinamaterj. purust.nihkepinge kg/cm2 200 vineer piki- ja ristikiudu 200kg cm2; 45 kraadi nurga all 400kg cm2
tegelik nihkepinge kg/cm2 *1,5.peab olema 60,8858947 50,13800488 38,34807542 24,0088705
võrdnevõi alla eelmise rea
ühe seina paksus cm 0,1
kiilu talaseinte kogumass kg 0,10496
KIILU VÄÄNE ühetalalisel võtta jäikusteljeks tala telg
tala telje asukoht %b 40
tala telje asukoht profiili ninast m 0,28 0,235 0,19 0,145 0,1
tala teljest tahapoole jääv kõõlu pikkus m 0,42 0,3525 0,285 0,2175 0,15
aerodün koormuse õlg kõõlul tala teljest m 0,1764 0,14805 0,1197 0,09135
Mv väändemoment kg*m 33,3654703 22,0607221 12,73156104 5,377986991
suletud kontuuriga profiiliosa pikkus% 40
suletud kontuuri ligikaudne pindala cm2 153,832 107,85325 70,015 40,31725
suletud kontuuri kattematerjali paksus cm 0,1
suletud kontuuri kattematerjali erikaal g/cm3 0,8
kattematerj. Purust nihkepinge kg/cm2 200 200 200 200 vineer piki- ja ristikiudu 200kg cm2; 45 kraadi nurga all 400kg cm2
kiilu katte tegelik nihkepinge kg/cm2 3,58519719 2,79339775 1,939893026 1,000437838
ei tohi ületada eelmist rida
sektsioonide vineerkatte mass kg 0,2163 0,1785 0,1407 0,1029
kiilu vineerkatte mass kg 0,6384
KAHE TALAGA KIILU PAINE
1tala asukoht%,prof paksus%japikkuskoef 30,0000 12,7000 1,2500 mõõta projektilt
2tala asukoht%,prof paksus%japikkuskoef 60,0000 10,3000 1,1300
pö.tala asukoht,prof paksus%japikkuskoef 65,0000 9,3400 1,1100
1.tala pikkus m 1
1.tala sektsiooni pikkus m 0,25
1.talale mõjuv jõud kg 30,5850145
Q nihkejõud 27,8045586 18,38393512 10,6096342 4,48165583
lj jõuõlad Mp arvutamiseks m 0,875 0,625 0,375 0,125
Mp paindemomendid kgf*m 11,8443761 6,0708144 2,446618232 0,560206978
H kiilu tala läbimõõt cm 8,69 7,26125 5,8325 4,40375 2,975
kiilu tala laius tüves ja otsas cm 0,6 0,6 0,6 0,6 0,6
ühe vöö paksus cm 0,8 0,5 0,5 0,5 0,5
ühe vöö ristlõige cm2 0,48 0,3 0,3 0,3 0,3
ühe vöö massitelg cm 0,4 0,25 0,25 0,25 0,25
talavööde massikeskmete vahe cm 7,89 6,76125 5,3325 3,90375 2,475
ühe vöö tegelik surve kg 150,118835 89,7883438 45,88126079 14,35048295
talamaterjali purustav surve kg/cm2 350 350 350 350
erisurve,peab olema=või alla eelm rea 312,747574 299,294479 152,937536 47,8349431
ühe vöö sektsiooni mass kg 0,00526114 0,00408377 0,00408377 0,00408377
ühe vöö mass kg 0,01751244
2.tala pikkus m 0,904
2.tala sektsiooni pikkus m 0,226
2.talale mõjuv jõud kg 30,5850145
Q nihkejõud 27,8045586 18,38393512 10,6096342 4,48165583
lj jõuõlad Mp arvutamiseks m 0,791 0,565 0,339 0,113
Mp paindemomendid kgf*m 10,707316 5,48801621 2,211742881 0,506427108
H kiilu tala läbimõõt cm 7,01 5,85125 4,6925 3,53375 2,375
kiilu tala laius tüves ja otsas cm 0,6 0,6 0,6 0,6 0,6
ühe vöö paksus cm 0,9 0,5 0,5 0,5 0,5
ühe vöö ristlõige cm2 0,54 0,3 0,3 0,3 0,3
ühe vöö massitelg cm 0,45 0,25 0,25 0,25 0,25
talavööde massikeskmete vahe cm 6,11 5,35125 4,1925 3,03375 1,875
ühe vöö tegelik surve kg 175,242488 102,555781 52,7547497 16,69310617
talamaterjali purustav surve kg/cm2 350 350 350 350
erisurve,peab olema=või alla eelm rea 324,523126 341,852602 175,8491657 55,64368722
ühe vöö sektsiooni mass kg 0,0050966 0,003691728 0,003691728 0,00369173
ühe vöö mass kg 0,01617179
kahetalalise kiilu kõigi talavööde mass kokku kg 0,06736846
KARPTALADE NIHE vältida seinte muutumist liiga õhukeseks, õhenedes kriitilised pinged kasvavad järsult, sein jäigastada vöödevaheliste tugipulkadega.
karptala seinte kogupaksus cm 0,2
seinamaterj. purust.nihkepinge kg/cm2 200 vineer piki- ja ristikiudu 200kg cm2; 45 kraadi nurga all 400kg cm2
1.tegelik nihkepinge kg/cm2 *1,5 28,7187729 23,63986514 18,06920386 11,298292
2.tegelik nihkepinge kg/cm2 *1,5.peavad 35,6392548 29,38295438 22,51779455 14,1525973
olema võrdsed või alla eelmise rea
ühe seina paksus cm 0,1
kiilu talaseinte kogumass kg 0,24043264
KIILU VÄÄNE kahetalalisel võetud jäikusteljeks tala telgede vahe
jäikustelje asukoht %b 45
jäikustelje asukoht profiili ninast m 0,18 0,1125 0,1125 0,1125 0,1125
jäikusteljest tahapoole jääv kõõlu pikkus m 0,22 0,1375 0,1375 0,1375 0,1375
aerodün koormuse õlg kõõlul jäikusteljest m 0,0924 0,05775 0,05775 0,05775
Mv väändemoment kg*m 30,5850145 20,2223286 11,67059762 4,929821409
suletud kontuuriga profiiliosa pikkus% 40
suletud kontuuri ligikaudne pindala cm2 75,1472 39,203375 31,43975 23,676125
suletud kontuuri kattematerjali paksus cm 0,1
suletud kontuuri kattematerjali erikaal g/cm3 0,8
kattematerj. Purust nihkepinge kg/cm2 200 200 200 200 vineer piki- ja ristikiudu 200kg cm2; 45 kraadi nurga all 400kg cm2
kiilu katte tegelik nihkepinge kg/cm2 6,72757223 7,04456204 3,960055112 1,56164324
ei tohi ületada eelmist rida
sektsioonide vineerkatte mass kg 0,2163 0,1785 0,1407 0,1029
kiilu vineerkatte mass kg 0,6384
RIBID
ribidevaheline samm m 0,02
kiilu ribide eeldatav arv tk 40
ribimaterjali erikaal g/cm3 0,05 polüstüreen
ribimaterjali paksus cm 2
bm kiilu prof paksus cm 6,12631579
bm kiilu prof.ligikaudne pindala cm2 251,462693
kiilu ribide mass kg 1,00585077
PÖÖRDETÜÜRI PAINE
pöördet suhteline laius b/bm 0,4
pöördet tegelik laius bm kohal m 0,20421053
pöördet esiserva paksus keskm.kõõlu kohal cm 3,4
pöördetüüri pindala m2 0,16336842
pöördetüürile langev koormus kg 23,9072991
q pöördetüüri jooksevkoormus 29,8841239
talavöömaterjali erikaal g/cm3 0,52
ühe talavöö laius cm 0,8
ühe talavöö paksus cm 0,6
S ühe talavöö ristlõikepindala cm2 0,48
H talavööde raskuskeskmete vahe cm 2,74
KAHE KINNITUSPUNKTIGA PÖÖRDET.
Mp paindemoment kgf*m 2,39072991
tegelik surve talavöös kg 87,2529166
talamaterjali purustav surve kg/cm2 350 mänd
erisurve talavöödes kg/cm2 272,665364 ei tohi ületada eelmist rida
PÖÖRDETÜÜRI TALA NIHE
Q nihkejõud 23,9072991
tala seinamaterjali erikaal g/cm3 0,8 vineer
kõrgust.tala seinamaterjali paksus cm 0,1
tala seinte kogupaksus cm 0,1
seinamaterj.purustav nihkepinge kg/cm2 200 vineer piki- ja ristikiudu 200kg cm2; 45 kraadi nurga all 400kg cm2
nihkepinge 105,473379 ei tohi ületada eelmist rida
KOLME KINNITUSPUNKTIGA PÖÖRDET.
Mp paindemoment kgf*m 1,4942062
tegelik surve talavöös kg 54,5330728
talamaterjali purustav surve kg/cm2 350
erisurve talavöödes kg/cm2 170,415853 ei tohi ületada eelmist rida
PÖÖRDETÜÜRI TALA NIHE
Q nihkejõud 11,9536496
seinamaterj.purustav nihkepinge kg/cm2 200
nihkepinge 52,7366893 ei tohi ületada eelmist rida
pöördet.talavööde mass kg 0,039936
pöördet.tala seina mass kg 0,02176
PÖÖRDETÜÜRI VÄÄNE
pöördet. keskm.kõõlu 42% cm 8,57684211 siia mõjub aerodün. Väändekoormus
Mv pöördet.väändemoment kg*cm 1,40118515
F pöördet.karptala ristlõikepindala cm2 2,448
F pöördet.ristl.pindala keskm kõõlu kohal cm2 34,7157895
valida kahest eelnevast konstr.sobivam 2,448
q´nihkejõudude voog 0,28618978
seinamaterj.purustav nihkepinge kg/cm2 200
nihkepinge kaldt.suletud kontuuris kg/cm2 0,00214642 ei tohi ületada eelmist rida
pöördet.ribide mass kg 0 mass sisaldub stab-i ribide arvutuses
pöördet.katte mass kg 0,1 ?
PÖÖRDETÜÜRI HINGED
pöördetüüri ligikaudne ilma hingedeta mass kg 0,1617
pöördet hinge telje kaugus kinnitusalusest cm 0,5000
pöördet hinge kinnitusbaasi laius aerodün koormuse mõjutasandis cm 2,0000
hinge min kogupaksus tüves kinnituse juures cm 0,2000
hinge materjali min paksus pöördtelje juures cm 0,1000
hinge materjali purustav nihe kg/cm2 4500,0000
hinge materjali erikaal g/cm3 7,8000
telje materjali diameeter cm 0,3000
telje materjali purustav nihe kg/cm2 4500,0000
kinnituspoldi(needi) min diameeter cm 0,4000
kinnituspoldi(needi) purustav nihekg/cm2 4500,0000
kinnituspoldi(needi) purustav tõmme kg/cm2 7000,0000
ohutustegur , peab olema üle1,5 2,0000
muude kinnitusvariantide puhul korrigeerida järgnevaid valemeid
hingede vajalik summaarne laius tüves cm, valida suurem 0,3645 võtta see miinimumlaiuseks juhthoova juures
hingede ühe poole kõrvade min kogulaius cm 0,0729
vajalik hingede summaarne kõrvade arv rohkema poolel tk 1,0314
vajalik nihkele töötavate poltide(neetide) arv tk, valida suurem 0,5802
vajalik tõmbele töötavate poltide(neetide) arv tk, valida suurem 0,0932
vajalik poltide(neetide) alune vineerseina paksus cm 0,1262 see valem suuremate pingete puhul parandada vastavalt kinnituspoltide arvule
jagada vastavalt tegelikule poltide arvule
juhthoova liigendi õlg telje suhtes cm 2,5000
juhthoova liigendile langev koormus kg 328,0786
juhthoova materjali purustav nihkepinge kg/cm2 4500,0000
juhthoova materjali purustav survepinge kg/cm2 7000,0000
juhthoova materjali paksus cm 0,2000
juhthoova pikkus tüveni cm 2,5000
juhthoova liigendi augu serva laius cm 0,3645
juhthoova laius tüves cm 1,1717
pöördet.hingede ligikaudne mass kg 0,00113734 tegelikkuses tuleb suurem
PÖÖRDETÜÜRIGA KIILU KOGUMASS KG 1,94579401
pöördet-ga kahetalalise kiilu kogumass kg 2,11488521
KERE , tiivatala siinpool siit algab kere tagumise poole kooniline osa stab.tagumise kinnituse koht
kattematerj. Purust nihkepinge kg/cm2 200 vineer piki- ja ristikiudu 200kg cm2; 45 kraadi nurga all 400kg cm2
seinamaterjali erikaal g/cm3 0,8 vineer
talamaterjali purustav surve kg/cm2 350 mänd
talamaterjali erikaal g/cm3 0,52 mänd
kere tagaosa pikkus tiivatala eest sabani m 1,7500 1,5000 1,2000 0,9000 0,6000 0,3000 0,0000
tagapoole alumise,kandva osa kõrgused m 0,9000 0,8700 0,7160 0,5620 0,4080 0,2540 0,1000
tagapoole alumise,kandva osa laiused m 0,5800 0,5600 0,5080 0,4560 0,4040 0,3520 0,3000
tagapoole alumise,kandva osa ristl. m2 0,5220 0,4872 0,3637 0,2563 0,1648 0,0894 0,0300
tagapoole ülemise osa kõrgus m 0,3000 0,2800 0,2240 0,1680 0,1120 0,0560 0,0000
tagapoole ülemise osa ristl. m2 0,1315 0,1185 0,0860 0,0579 0,0342 0,0149 0,0000
KERE tagapoole paine kütus+paak kiil stab.mootor
püsttasandis mõjuvad koormused kg 20,4120 3,7800 3,7800 3,7800 3,7800 14,7102 153,5124
külgsuunas mõjuvad koormused kg 8,5050 113,0570 21,8041
kere alustaladele mõjuv surve kg 558,9562 292,7873 280,5253 263,5611 236,5699 181,3139
kere külgtaladele mõjuv surve kg 432,5702 361,2351 318,5696 266,1733 200,2888 18,5830
ühele (kahest) alustalale mõjuv surve kg 495,7632 473,4048 439,8101 396,6477 336,7143 190,6054
ühele (kahest) ülatalale mõjuv surve kg 402,6038 278,2133 252,7932 220,9403 179,0010 69,7295
arvestuslik ühe alustala ristlõige cm2 1,4165 1,3526 1,2566 1,1333 0,9620 0,5446
arvestuslik ühe ülatala ristlõige cm2 1,1503 0,7949 0,7223 0,6313 0,5114 0,1992
KERE tagapoole vääne kiil stab
Mv väändemoment kg*m 44,4873 7,8193
kiilu kontuuri ristlõige m2 0,0330 0,0200
kere tagapoole suletud kontuuri ristl. m2 0,5220 0,6057 0,4498 0,3142 0,1990 0,1043 0,0300
q nihkejõud 50,1021 43,1757 58,1501 83,2410 131,3975 190,4686 78,1929
arvestuslik kattevineeri paksus cm 0,0376 0,0324 0,0436 0,0624 0,0985 0,1429 0,0586 ilmselt tuleb kasutada vähemalt 1mm vineeri, vajadusel ka paksemat
kereribiliistu ristlõige cm2 1,0000
tagapoole keresõrestiku mass kg 0,7687
tagapoole osade vineerkatte mass kg 1,7376 0,3638 0,3402
tagapoole vineerkatte mass kg 3,4183
tagapoole mass kg 4,1869
KERE esipool, tiivatala siinpool
esipoole pikkus tiivatalaeest ninavoolundini m 1,0500 0,7875 0,5250 0,2625 0,0000
esipoole alumise,kandva osa kõrgused m 0,9000 0,7675 0,6350 0,5025 0,3700
esipoole alumise,kandva osa laiused m 0,5800 0,5450 0,5100 0,4750 0,4400
esipoole alumise,kandva osa ristl. m2 0,5220 0,4183 0,3239 0,2387 0,1628
esipoole ülemise osa kõrgus m 0,3000 0,3500 0,4000 0,4500 0,5000
esipoole ülemise osa ristl. m2 0,1353 0,1381 0,1352 0,1267 0,1125
kere esipoole suletud kontuuri ristl. m2 0,6573 0,5564 0,4591 0,3654 0,2753
piloot, vari mõõteriistad
püsttasandis mõjuvad koormused kg 3,4020 813,7800 3,4020 51,0300 3,4020
külgsuunas mõjuvad koormused kg 1,4175 1275,7500 1,4175 21,2625 1,4175
lisanduv jõuõlg m
kere alustaladele mõjuv surve kg 19,85 12,80 4,2190 1,7772 9,1946
kere külgtaladele mõjuv surve kg 12,8308 7,5101 2,1888 0,7834 3,2216
ühele (kahest) alustalale mõjuv surve kg 26,260 16,554 5,3134 2,1688 10,8054
ühele (kahest) ülatalale mõjuv surve kg 13,0304 8,0214 2,5007 0,9841 4,6757
arvestuslik ühe alustala ristlõige cm2 0,0750 0,0473 0,0152 0,0062 0,0309
arvestuslik ühe ülatala ristlõige cm2 0,0372 0,0229 0,0071 0,0028 0,0134
KERE esipoole vääne
Mv väändemoment kg*m siin väändemomendiks võetud saba väändemoment 7,8193
kere esipoole suletud kontuuri ristl. m2 0,6573 0,5564 0,4591 0,3654 0,2753
q nihkejõud 5,9480 7,0272 8,5168 10,7007 14,2014
kattevineeri paksus cm 0,0045 0,0053 0,0064 0,0080 0,0107 kontrollida
esipoole keresõrestiku mass kg 0,9080
esipoole vineerkatte mass kg 0,6963
esipoole mass kg 1,6043
KERE kogumass kg 5,7913
TELIK kolmerattaline, ninarattaga Lubatud piirväärtused Kasutatav suhtsuurus Tegelik suurus m
a esiratta keskme kaugus raskusk projektst m võimalikult ees 0,6900
b põhirataste ja ninaratta tsentrite vahe m võimalikult suur 0,7935
e põhirataste kaugus raskuskeskmest taha m 0,1…0,15a >>> 0,1500 0,1035 ninarattale 10..15%G-st
B põhirataste keskmete vaheline kaugus m 0,15..0,2..0,3Ltiib >>> 0,3500 0,5159
H raskuskeskme kõrgus maast m
N põhiteliku koormus kg G*max negat ülekoormus 780,0000
ninaratta koormus kg 0,15*G*max negat ülekoormus 117,0000
h kere põhja kõrgus maapinnast m nii, et 2..4 kraadises kreenis oleks tiivaotsa kaugus maast 0,2…0,3m 0,1000
fii nurk põhirataste maapuutest maa ja sabapuutuja vahel madalaimas seisus=max maandumisnurk-tiiva seadenurk+2kraadi
beeta nurk raskuskeskme püstprojekts ja põhirataste telje vahel>fii
põhiratta diameeter ja paksus m 0,2300 0,1000
ninaratta diameeter m 0,1800
põhiratta võlli diameeter kinnituskohas cm 1,0000
võlli materjali purustav surve kg/cm2 7000 4377,5510teg surve

Pisut nostalgiat.

ozernovski lennujaam
Sedamoodi nägi välja Ozernovski asula lennujaam lõuna-Kamtšatkal umbes aastal 1990. Sinnalennuks tuli oodata Petropavlovski lennuväljal mitu päeva soodsat ilma ning kui ilm tuli, treis L-410 ilma jahtumata nii palju, kui jaksas. Kui kolmese seltskonnaga Ozernovskisse jõudsime ja muu rahvas laiali vajus, jäi peale meie lennujaama veel ainult üks üpris vabalt riietatud seltsimees, kelle nähtava maise vara hulka kuulus veel üks kolmeliitrine purk pruunika häguse vedelikuga, millest ta aegajalt toonust rüüpas ja ilma mingi omakasumärgita ka meiega üritas jagada. Ta ütles:"Te olete hullud, kõik põgenevad siit aga teie tulete siia!". Mees ise oli seal aga kindla eesmärgiga, nimelt kalakonservitehases tööl. Ta jutustas lahkelt, et oli buhvaikale õmmelnud hõlmade alla 24 taskut ning tõi igal päeval tehasest välja 48 lõhekonservi ja saatis neid kastikaupa koju.
Peeter seisab antud pildil riikliku lennujaama uksepoolse akna juures.

ozernovski lennuväli
Sedamoodi nägi välja lennuväli. Kui lennuk hakkas saabuma, ajas valvur lehmad kõrvale. Pildi keskkohast pisut paremal paistab nõlva tagant Kambalnaja vulkaani, mis moodustabki praktiliselt Kamtšatka lõunaotsa, kumer tipp.

Head uut aastat!

õnnelikku uut aastat
Lõbusat, õnnelikku, rikast, sõbralikku, heade ning innustavate teguderohket ja loominguküllast uut aastat soovib Ridali Lennuklubile Peeter.

Algul pidime laululava taga kokku saama kell 18, aga kuna Leho teatas, et ta peab samal õhtul veel laste jõulumürgli üle elama, nihutasime ettevõtmise kella 16-le. Kui Jaaguga laululava juurde jõudsime, ootas Jantari käru meid juba ees, poolikud tellised kenasti rataste all, et omapäi sõitma ei läheks. Otsisin siis kähku korraldajatüdruku üles ja küsisin, et kuhu lennuk panna, tema ütles, et pange nii nagu eelmisel aastal, sest siis oli väga hea. Õueküünaldest stardiraja lubas ta ise maha panna laululavast merepoolsete väravateni. Siis jõudsid ka Leho ja Kaido kohale, veeretasime käru sobivasse positsiooni ning muru peal kerges lumepudinas õnnestus montaaž ootamatult lihtsalt. Lükkasime Jantari sobivasse asendisse, sättisime paika valgustuse ja piirdelindid, sättisime käru hästinähtavasse kohta, kus kõik suurte trükitähtede tundjad said klubi nime kokku veerida, leppisime kokkusaamise kella üheks öösel ja siis läksime oma teed.
Mina läksin korralikult koju, aga ega seal olnudki aega molutada, sest olime kutsutud sõbranna sünnale. Seal oli kõik nii ilus ja tore, kõige siiramalt rõõmustas külaliste üle peni.
Ja siis paluti külalisi osa võtma väikesest pidusöögist. Laud oli pilgeni täis mitmesuguseid suupisteid mille üle domineeris valdavalt just ahjust tulnud grillribide kuhi. Lõikasin ühe kitsukese ribiviilu, lisasin garneeringuks pisut kartulisalatit ning see maitses nii hea, et mõne aja pärast lõikasin veel ühe ribiviilu ning lisasin veel salatit ning see maitses veel parem, nii, et pidin veel kolmaski kord grillviilu lõikama ja ära garneerima. Umbes neljanda korra juures läks lugemine sassi, sest otsustasin vahelduseks proovida ahjufileed. Peale seda üritasin ribilõikudega taas järje peale saada aga ega see enam ei õnnestunudki, nii ma pidin lihtsalt korrapäratult ampsama üht ja teist, et mitte seltskonnast irduda. Sattusin usalduslikku pidulauavestlusse mehega, kes rääkis, et on viimase ajaga paarkümmend kilo maha võtnud aga alla saja pole veel saanud. Vastu ootusi grill-liha kuhi laual ei vähenenud, vaid kasvas. Kondilaadung läks penile, kelle see peadselt jalust niitis. Nii ta lesiski lõpuks põrandal, sussid püsti ja lakkus möödaminejaid. Mina läksin koos oma jutukaaslasega ära sauna, kus oli nii hea ja rahulik olla. Kui lõpuks saunast tagasi seltskonda jõudsin, vaatasid mulle kolm torti otsa ning sosistasid meela häälega: võta mind, võta mind... Võtsin siis võrdõiguslikkuse printsiibist lähtuvalt igast ühest lõigukese ning hiljem veel teisegi ning avastasin, et väike suhkruta kohv teeb magusa eriti hõrguks.
Kui öösel laululava taha jõudsin, olid Jaak ja Leho juba lennuki murule lükanud. Lahtivõtmine ja kärussepakkimine läks juba lihtsalt ning Raul jõudis ka just õigeks ajaks kenasti kohale, et käru minema sõidutada. Ka ürituse korraldaja astus korraks ligi, tänas Ridali Lennuklubi ning korjas kaenlasse sildi „MKM AIRLINES”, mis oli vahepeal Jantari külge ehtinud. Siis soovisime vastastikku head ööd ning läksime laiali. Jõudsin koos väikeste vahepeatustega koju poole kolmeks.
Järgmisel päeval ärgates tõdesin, et lennuväja magamisrekordeid ei suutnud küll seljatada aga samas ei saanud tulemust ka sugugi nõrgaks lugeda. Edasi järgnes paanika, sest pidime jõudma kindlaks ajaks soliidsesse kohta soliidse asutuse jõulumaskiballile ning seal tuli soliidne välja näha. Läbi totaalse paanika õnnestus siiski kapinurkadest soliidsed riided leida. Viimasel hetkel selgus, et minu kõige soliidsemal pluusil puudus soliidselt neli nööpi ja lisaks veel üks varrukanööp. Mina püüdsin küll olukorda nii lahendada, et arvasin, et kes kurat neid nööpe vaatab ja lubasin pintsakuhõlmad koos hoida, aga see ei mõjunud veenvalt ning nii pidin laskma nööbid ette õmmelda. Kui munder oli lõpuks seljas siis proovisin ka maski ette ning üldmulje jäi nagu algajast pangaröövlist enne esimest etteastet.
Pidusaalis valitses soliidne õhkkond ning pikkade igavate peokõnede tõhusama möödumise huvides olin sunnitud vaatlema daamide kostüüme ning nende üksikdetaile nii, et kleidikandmise eesmärk sai täiega tasutud. Siis algas väike veinikursus, mille käigus tutvustati kolme kvaliteetveini, millest esimene oli valge riesling, kaks järgmist mingid punased. Minu jaoks jäi õhku rippuma küsimus, et mis selle kogu väljavalatud veiniga edasi sai, kuna keegi ei jaksanud seda ligilähedaseltki ära juua. Mõistus tõrgub vastu võtmast võimalust, et kõik see kemmergusse valati. Siis jõuti söökideni. Suudan ära nimetada küpselõhet keedukartuli ja hautatud kapsaga, steigid koorekastmes, meemaitseline sinepiga toonitud kaste, tuunilõigud, silgud porgandisalati ja oliividega, munakaste, ürtidega grillkanafilee, krevetikaste, kalmaarirõngad taignas, erekollane mahe kaste, midagi kala-puuvilja pannkoogi taolist, hulk nimetuid suupisteid ning saiakesed. Kes arvab, et ma sinna lauda jäingi, see eksib. Ega ma mõni söödik ole. Läksin kuulasin hoopis tumedanahalise eesti laulja inglisekeelseid esitusi, kusjuures leidsid hästi praktilist rakendust tööriistapoodides saaadaolevad kõrvatropid. Nagu arvatagi võite, jõudsin koju poole kolmeks.
Pühapäeval ärkasin mõõdukasse hilishommikusse, mis pigem küll lähenes keskpäevale, ning mõtlesin kohe, et täna pole mul mingit suursööki ees oodata. Köögis ootasid mind ainult vahukoorega kohv ja soojad pannkoogid kirsi- ja maasikamoosiga. Nii läkski päev edasi väga tervislikult ja kultuurselt, kusjuures võtsin ainult mõne harva tervisliku ja kultuurse ampsu. Õhtupoole tekkis praktilise asjatamise käigus vajadus läbi astuda väga austatud hiinlanna Hua sünnipäeva lõpufaasist. Otse ukse ees sain kokku paljude naiste poolt jumaldatud eesti soost illosa healega lauljaga, kes ütles, et on täis nagu trumm, et enam ei jaksanud süüa ning et on hea, et minu näol vahetus saabus. Siis ma lõin kõhklema ja jäin ukse ette seisma. Aga uks läks lahti ja saatuse sõrm rebis mind sisse. Sees oli väga mitmerahvuseline seltskond. Parasjagu laulsid härrad Li, Ma, Wu, Duan, veel üks härra ja ka Hua ise rõemsal meelel ning erakordselt kauniste, mida ma vaatasin lummatult, suu ammuli. Vaevalt olin jõudnud sünnipäevalapsele õnne soovida, kui ta võttis mul käest kinni ja juhatas söögilaudade juurde. Järgneva nägemine võttis kergelt põlvist võdisema. Isegi mina, kes ma olen kaheksa aastat oma elust veetnud professionaalse pidulisena, pole ühtegi nii prisket eesti pidulauda näinud. Emanda rõõmuks laeti mulle taldrik täis ja võin öelda, et õnneks on ka taldrikul piirid. Vaoshoituna üritan üht-teist kirjeldada: lõhehautis lillkapsa ja brokoliga, riis, mingid eriti õrnad paneeritud oletatavasti krabiküpsetised, magusapoolsed kalataskud tooniva salatiga, millegi seletamatuga täidetud suured oliivid salatlisanditega, vähemalt viit sorti hiina salateid eri tempereeringutes ja teravusastmetes. Erilist tähelepanu pälvisid keedetud, mingil viisil poolenisti mustaks tõmbunud pikantsed munad (kes on juhtunud seestpoolt nägema keedetud mädamuna, siis kõige enam meenutasid need seda, kuid maitsesid imehea). Silma jäid veel ilmselt ürdifetajuustuga kombineeritud mitmesugused paprikad määratlemata garneeringus. Enamus jäigi mul maitsmata ja samuti ei oska ma neid roogi tohutu kirjususe tõttu väliselt kirjeldada. Veel enne, kui sain oma portsuga ühele poole, jõudis pärale torditaldrik, mille täituvusastme määrasid jälle taldriku välismõõdud, kusjuures seda vastu võttes olin lihtsalt sunnitud torkama pöidla tordisse, et kogu koorem käest ei sõidaks. Kõik see aeg kõlas valdavalt hiinakeelne tipptasemel karaoke, sekka ka mõni venekeelne laul, mis nii väga tipptasemel polnud. Eriti meeldis mulle puhtas hiina keeles rahvusliku trio poolt esitatud laul „Õhtud Moskva lähistel”, seda oli nii hea ja ilus kuulata. Kui torditaldrik hakkas üle poole tühjenema, ilmusid nagu võluväel tühjale poolele šokolaadi sisse valatud maasikad. Viimane, mida ma peost mäletan, oli see, et mitmed naised olid muutunud erakordselt kauniks, endil kavalad naeratused palgeil mänglemas, minul aga silmad põlesid nagu lumeleopardil, kõiksugu näärmed mühasid ja süda puskles nagu härjal, kobrutades ülekeevast rõõmust.

Filosoofi palve:
Ja kui mingil kujul eksisteeribki Ülim Vaatleja, kellest ka mina olen osake, siis anna mulle teada, et Sa oled märganud seda, mida ma olen loonud ja too see minu päeva viisil, mida ma ei oska oodata, et ma oleksin üllatatud oma võimest kõike seda kogeda ja tee seda nii, et mul poleks kahtlustki, et see on tulnud Sinult.

Kuidas võidelda sügisese kurbusega.

"On võimatu olla masenduses, kui sul on õhupall" (Vinnie Puhh)

Sissejuhatus tehnilise kõrghariduse omandamiseks.

Ülikoolis annab õppejõud uutele üliõpilastele kohe esimese loengu alguses ülesande: „Tehasesse toodi iga päev suur kogus piiritust, mis valati suurde mahutisse. Välja anti sealt piiritust väga täpse kontrolli all vastavuses lao- ja tellimusdokumentidele. Õhtuti valati piiritusejäägid range kontrolli all välja ja viidi pitseeritud lattu hoiule. Küsimus: Kuidas oli võimalik mahutist piiritust varastada?” Üliõpilased kehitasid vaikides õlgu...”Vastus: Insenerid lasid mahutisse raske põhjaga ämbri ning õhtuti pärast piiritusejääkide lattuviimist tirisid ämbri välja ja jõid piirituse ära. Aga nüüd hakkame õppima insenerideks...”

(tõlge venekeelsest kirjandusest)

Tõdemus.

Täna, 1.-l Oktoobril 2007, suhtlesin kahe ametnikuga, selle tagajärjel tekkis kange tahtmine käesolevat süsteemi lüpsta, igal juhul tundub hetkel, et hr. Viiol on kaine mõtlemisega asjalik mees.

Seletuskiri.

Selgitus Ridali Lennuklubi Köögis väärikat positsiooni omavatele ja ka muidu tarkadele klubiliikmetele selle kohta, miks ei ole mind viimasel ajal näha olnud klubi objektidel usinalt koristustöid läbi viimas.
Asi on selles, et olen olnud sunnitud osalema põllumajanduslikel hädaabitöödel saagi päästmisel, andes oma põhilise panuse sellega, et olen üritanud ära süüa kõik kiirestiriknevad aiasaadused. Kodumaiste aiasaaduste sekka on aeg-ajalt lipsanud ka külalisprodukte arbuuside, melonite, viinamarjade jms. näol. Justkui sellest oleks vähe, on mingisugune hämaravõitu jõud saatuse sõrmena mulle lisaks pidevalt ette lükanud muid eriti hõrke toite (näit.:suitsulõhe, puravikukaste, eksklusiivsed juustud, lambapraad, tüümianitee, rääkimata paljudest tortidest ja kookidest ning muudest küpsetistest), mille söömatajätmine oleks olnud selge patustamine ja inimväärikuse alandamine (saatuse poolt minu teele külvatud õlle kohalt on ikka leidunud mõistvaid abilisi). Noh, mõningase pingutusega olen siiski suutnud hakkama saada, seda muidugi töötegemise arvelt. Aga...ega see pole veel kõik! Hädavaevu olen suutnud toime tulla naiste silmist loetud soovide täitmisega ja sinna juurde on kiiresti lisandunud hulk mitmesuguseid sõnaliselt väljendatud soove ning selle asjaga hakkan ma jääma jänni. Hirmus on mõelda, et keegi veel saab aimu, missuguseid kodumajandus-, aia-, remondi- ja ehitustöid ma olen suuteline tegema.

Tahaks lennata!

Peeter

Kolmapäev 5. September.

Kolmapäeval 5.-l Septembril külastas Peeter Kuusiku lennuvälja. Ilm oli ilus, mehed sõbralikud ja abivalmis ning valitses asjalik teineteistmõistev õhkkond. Vähemalt üks mees tegeles kogu aeg külaliste ohutuse tagamisega. Kaks paralleelset rada olid kasutusel ja kolm motodeltaplaani ning kolm UL lennukit (nendest üks Loigu Kaido ja teine Näksi oma) treisid vahetpidamata ringe ja tsoone. Kõik toetasid üksteist asjaliku nõu, oskuste ja kätega, pisiasjadest probleemi ei tekitatud ning mis mulle eriti meeldis: ringi hind oli vaid veerandik Ridali kõige odavamast purilennuringist. Hea eeskuju väärib järgimist!kuusiku1kuusiku2kuusiku3kuusiku4kuusiku5

Zoom in ehk luurelend Ridali lennuvälja kohal.

Nüüd võib oletada, mis põhjustas läinudpühapäevase segaduse Ridali taevas. Ka on olemas kahtlusalune, kellelt tuleks niidumasin käest ära võtta. Mis siis veel juhtuda võiks, kui ta niidutraktori kätte saaks? Aga teisest küljest võttes võib olla just selline taeva poole pööratud mantra põhjustaski nädalalõpu edukuse. Sel juhul tulekski tekst kirjutada suure traktoriga kogu lennuvälja ulatuses. luurelend1luurelend3luurelend2

Ilus luuletus lendavast lohemaost.

Vene poeet Afanassi Fet (1820-1892) Andres Ehini tõlkes

Madu

Siis, kui langeb õhtukaste
rohumaale kaela,
ennäe mustakulmset leske-
kammib, peseb kaela.

Lesel läbi hämaruse
silm käib taevaradu.
Juba loogeldes sealt tuleb
pikk ja ergav madu.

Tulemühal teeb ta tiiru
ümber lese õue.
Maandub õlekatusele,
volksab korstnapõue.

Mustakulmuline naine
akna suleb ruttu.
Juba kostab tagakambrist
suudlusi ja juttu.

Praeguseaegsete võistluspurilennukite aerodünaamiline väärtus ulatub 15 m tiivaulatuse klassis 50 ligi ja piiranguta klassis 65 ligi. Tervikuna heade lennuomadustega purilennuki konstrueerimine on aga märksa keerukam ülesanne, kui kõrge lauglemisväärtuse saavutamine. Seda seetõttu, et pika vahemaa läbilendamiseks peab purilennuk olema suuteline termikas tõhusalt kõrgust koguma ja samahästi läbima termiliste tõusude vahesid suurel kiirusel. Seega edukas konstruktsioon eeldab tasakaalu ja kompromisse heade tõusuomaduste ja laia lauglemistingimuste skaala vastandlike nõudmiste vahel. Tõhusaks tõusuks peab purilennuk olema võimeline tegema väikese horisontaalkiirusega ja väikese vajumiskiirusega kitsaid ringe omades samal ajal suurt tõstejõutegurit. Sellistes tingimustes moodustab tiiva induktiivtakistus suurima osa purilennuki kogutakistusest. Teisest küljest, termikatõusude vaheline lend eeldab suurt kiirust ja väikest tõstejõutegurit ja seega moodustab purilennuki kogutakistusest suurima osa tiiva rindtakistus.
Purilennukite võimekuse edasiseks parendamiseks hakati 1980-te teisel poolel konstrueerima purilennukitele winglette, kusjuures eesmärgiks oli vähendada tiiva induktiivtakistust rohkem, kui lisanduva wingletiga kaasneb rindtakistust. Kuna õhuvoolu kiiruse kasvades väheneb tiiva induktiivtakistus ja kasvab rindtakistus, siis vastuvõetava kompromissi saavutamine sõltub ennekõike lennus kasutatavate kiiruste vahemikust. Seega wingleti kasutegur on suurim väikesel kiirusel ja väheneb kiiruse kasvades üpris järsult, seetõttu võib winglet osutuda ka üpris kriitiliseks asjaoluks, kui ta ei tööta nii, kui oli soovitud. Et tõhustada tõusu väikesel kiirusel, peab winglet omama tiiva suhtes põhjendatult kõrget tõstejõutegurit, suurel kiirusel saab aga otsustavaks madal rindtakistustegur.
Kuna winglet töötab tiivast mõnevõrra erinevalt, tuleb konstrueerimisel selle tõhususe tagamiseks määratleda täpselt toimimistingimused ning vastastikmõjud konkreetse tiivaga. Kuna wingleti põhitöö tuleb teha tõusus, põhjustab wl-i varisemine purilennuki võimekuse olulise halvenemise. Sel hetkel, kui purilennuki tiib jõuab varisemiseni, peab winglet omama maksimaalset tõstejõutegurit. Teisest küljest, kuna õhutakistus kasvab kiiruse suurenedes ruutprogressioonis, halvendab wl-i profiili suur takistustegur järsult purilennuki võimekust suurel kiirusel. Seda, kuivõrd wingleti kasutamise tõhusus ületab kadusid suurtel kiirustel, tuleb analüüsida pika vahemaa läbilennu taustal.
Tingituna tiiva indutseeritud õhuvoolust, on wl-i kasutatav tõstejõutegurite vahemik väiksem, kui tiival. Wl-i vähima takistusega kohtumisnurkade piirkond peab olema sobitatud samaaegseks toimimiseks tiiva vähima takistuse kohtumisnurkadega. Väikesel kiirusel ei tohi wl variseda enne tiiba. Wingleti tõstejõuteguri ja tiiva suhe on igas kombinatsioonis ainulaadne ja seega nõuab iga kombinatsioon erilise wl-i profiili kujundamist. Wl-i konstrueerimiseks vajalik teave sõltub wl-i kujust, mis omakorda sõltub wl-i profiili aerodünaamilistest näitajatest. Seega on wl-i kujundamine soovitud tulemusele vastavaks järkjärgulist astmelist lähenemist nõudev töö. Hoolimata kaasaegsete võistluspurilennukite sarnasusest, ei pruugi ühele purilennukile väikese eelise andnud wl teisele sobida. Väikesed kompromissid tõhususe arvel võimaldavad ühe wl-i kasutamist erinevatel purilennukitel.
Üks wingleti konstrueerimise põhiraskus seisneb tema kasutusvajaduses laias Re arvu vahemikus. Wl-i kitsus ja väike kiirus viivad ta eriti madala Re arvu alasse. Teisest küljest vaatamata ka suhteliselt suurele rindtakistustegurile on wl mõõtmetelt niivõrd väike, et tema osatakistus on vähemäärav. Erinevalt tiivaprofiilist ei oma wl-i profiilil väändemoment tähtsust.

(P.S.Kuna winglet on selgelt võõrsõna, siis oleks huvitav, kui pakutaks sellele mingeid maakeelseid vasteid. Matti pakkus soomlaste mugandust "vinklet", ise mõtlesin sõnale "otstiib", kuid see on pisut kohmakam ning ma pole kindel, et see juba midagi muud ei tähenda.)

Kuidas teha välku.(Mart Kuurme)

Miks välku lööb ja müristab

Äikesepilve lähenemisel pagevad suvitajad rannalt, jätavad töö katki põllumehed ja ruttavad katuse alla tennisemängijad. Kuigi äike avaldub kõige otsesemalt valgus- ja heliefektidena välgu ja müristamise näol, saab see kõik alguse elektrilaengutest, täpsemalt erinimeliste laengutega osakeste paiknemisest pilve erinevatesse osadesse.

Tuletame meelde, millised on need protsessid, mis loovad sedavõrd pingelise olukorra, et õhk järsku välku lööma ja müristama hakkab.

Maapind ja umbes 50 kilomeetri kõrguselt algav ionosfäär moodustavad hiiglasliku kondensaatori. Viimase omapära seisneb aga selles, et kuigi kogulaeng on seal null, võib kummalegi tema kattele (antud juhul on kateteks maapind ja ionosfäär) koguneda nimetamisväärselt suur elektrilaeng. Need laengud tekitavad elektrivälja. Kuna õhus leidub vabu elektriliselt laetud osakesi, kulgeb Maa poole elektrivool, mille tugevus hea ilmaga on üheruutmeetrises mõttelises õhutorus 10 astmes -12 amprit. Arvestades maapinna kogupindala, saame selge ilmaga Maa atmosfääris kulgeva voolu tugevuseks 1800 amprit!

Seejuures on voolutugevus kogu umbes 50 kilomeetri kõrguses “õhutorus” ühesugune. Samal ajal elektriväli, mis selle voolu tekitab, väheneb maapinnast eemaldumisel pidevalt. Kuidas seda seletada? Asi on selles, et kõrgemal leidub rohkem ioone, mille suunatud liikumine õhus kulgev elektrivool ju ongi. Ühikulise ristlõikepindalaga õhutorus kulgeva voolu tugevust nimetakse voolutiheduseks (j = I/S) ja selle kohta käib valem j = σE, kus σ on siin elektrijuhtivus ja E elektriväljatugevus. Seega on mõistetav, miks juhtivuse ja väljatugevuse korrutis on muutumatu!

Selge, pilvitu ilmaga on elektrivälja tugevus maapinna lähedal umbes 100 V/m, äikese korral on väli muidugi palju kordi tugevam.

Võib leida koguni kolm kondensaatorit: ühe kateteks (plaatideks) on maapind ja ionosfäär, teise kateteks pilve alumine osa ja maapind, kolmanda kateteks pilve alumine ja ülemine osa.

Vaatleme lähemalt pilve ja pilvealust maapinna osa. Miks on pilve alumine osa laetud negatiivselt ja ülemine positiivselt? Just see on küsimus, millele ei oska praegu vist keegi üheselt vastata. Jääb loota, et järgnevalt pakutud mudel usutav tundub.

Pilve sees toimub pidev liikumine: lisaks aineosakeste korrapäratule siblimisele, mis kunagi ei lakka, liigub niiske õhk üles, moodustunud vihmapiisad aga alla. Võtame vaatluse alla ühe langeva veepiisa. Veepiisa alumine osa on positiivse laenguga, aga ülemine negatiivse laenguga. Selle kohta öeldakse, et ta on polariseeritud. Miks? Sellepärast, et elektriväli mõjutab iga laetud osakest elektrijõuga, mille suund oleneb osakese laengu märgist. Positiivsele laengule mõjub jõud elektrivälja suunas, negatiivsele elektrivälja suunaga vastassuunas. Mis väljast me antud juhul räägime? Eks ikka ionosfääri ja maapinna vahelisest, mille suund on ülalt alla, maapinna poole. See elektriväli põhjustabki tilgas olevate laetud osakeste ümberpaiknemise ja laadub tilga ülaosa negatiivselt, alumine positiivselt. Kujutame nüüd ette, et selline langev polariseeritud veetilk kohtab oma teel ioone, millest osa on positiivsed, osa negatiivsed. Neist positiivsed tõukab tilk endast eemale (positiivsed laengud tõukuvad), negatiivsed aga tõmbuvad tilga positiivse esiosa poole ja kompenseerivad selle laengu. Seega muutub veetilk tervikuna negatiivseks. Need positiivsed ioonid, mille veepiisk oma positiivse “ninaga” kõrvale tõukas, haaratakse ülespoole suunduva õhuga kaasa ning laevad pilve ülaosa positiivselt. Säärane mudel on küll ilus, aga saavutatud efekt jääb ikkagi sada korda nõrgemaks sellest, mis on vajalik tegeliku olukorra selgitamiseks. Põhilist rolli mängib nähtus nimega termoelektriline emissioon. Nimelt leidub alati iga keha pinna läheduses vabu elektrone, mille soojusliikumise energia on osutunud piisavaks, et rebida end aatomite ikkest vabaks ja tunda end koos teiste saatusekaaslastega vabana keha pinna läheduses moodustunud elektronpilves. Kui lähedusse satub teine, samuti elektronpilvega ümbritsetud keha, mis elektrone tugevamini tõmbab kui eelmine, omandab see uus keha negatiivse, vana aga positiivse laengu. Pilves nii juhtubki – jääkristallid tõmbavad elektrone tugevamini kui veepiisad. Seetõttu koguneb pilve ülaossa, kus on külm ja seetõttu palju jääd, positiivne laeng, pilve alaossa, kus leidub palju veepiisku, aga negatiivne laeng.

Nii või teisiti – laeng koguneb, elektriväli tugevneb ja pinge tõuseb. Kui väli on nii tugev, et teineteisest ühe meetri kaugusel olevate punktide vahel ulatub pinge juba 100 000 voldini, algavadki protsessid, mis välgu ja müristamiseni viivad.

Piksenoole elulugu

Räägime välgust pilve ja maapinna vahel

Elektrilahendus atmosfääris võib toimuda nii pilve ülemise ja alumise, kahe pilve kui ka Maa ja pilve vahel. Edasi vaatleme just viimast juhtumit.

Olgu öeldud, et kui pilve alumine serv on maapinnast kilomeetri-paari kõrgusel, siis on pinge maapinna ja pilve vahel juba miljon volti! Meenutame, et ionosfääri ja maapinna vahel on vaid umbes 400 000-voldine pinge.

Tasub teada, et kuigi sädelahendus ehk välk kestab vaid umbes ühe kümnendiksekundi, koosneb see mitmest umbes tuhandiksekundisest vooluimpulsist, mis järgnevad üksteisele umbes sajandiksekundiste vaheaegadega.

Vaatleme lahendust kahes etapis: lahenduskanali tekkimine ja voolu kulgemine piki tekkinud kanalit. Selle viimasega kaasnevad ka valgus- ja heliefektid – välk ja müristamine.

Kanali teke algab, kui pilve alaosast Maa poole suunduvad elektronid saavutavad nii suure kiiruse ja kineetilise energia, et nad suudavad õhu molekulidega kokku põrgates neist uusi elektrone välja lüüa. Need omakorda ioniseerivad järgmisi molekule. Tekib laviin – iseseisev gaaslahendus. See, umbes kümne miljoni kilomeetrise tunnikiirusega Maa poole kihutav laviin, mida ka liidriks kutsutakse, peatub umbes 50 meetri läbimisel 50 mikrosekundiks. Kogunud jõudu, teeb ta uue 50-meetrise hüppe ja peatub korraks jälle. Hüpped ei tarvitse seejuures toimud samas suunas. Nii hüpates läheneb liider Maale. Mida lähemal maapinnale, seda suurema jõuga tõmbab ta enda poole maapinnal paiknevaid positiivseid laenguid. Need ronivad nii kõrgele kui võimalik (sellepärast ei tohigi äikeselise ilmaga teravike läheduses viibida). Kui liider on jõudnud talle vastu tõttava positiivse laengu – striimeri – juurde, algab teine etapp: ioonidest moodustunud kanalit pidi hakkab kulgema vool Maast pilve. See vool on tugev (suurusjärgus 100 000 amprit). Seega kulgeb äikese puhul vool hoopis maapinnalt pilve, mitte pilvest maapinnale, nagu sageli arvatakse. See vool ongi üks teguritest, üks halva ilma vooludest, mis ei lase maakeral hea ilma voolude tulemusena oma laengust ilma jääda.

Piksenoole elulugu

1. Elektronid liiguvad siksakitades Maa poole.

2. Elektronide negatiivne laeng tõmbab maapinnast positiivseid laenguid enda poole.

3. Kahe laengukanali kohtumisel tekib tugev vool.

4. Positiivse laengu pilve poole liikumisel tekib välk.

Kuidas saab alguse kõuekärgatus?

1. Välguvool kuumutab kanalis olevat õhku.Kanalis olev õhk paisub.

2. Paisuv õhk jahtub ja tõmbub kokku.

3. Õhu vahelduv paisumine ja kokkutõmbumine põhjustabki helilaine tekkimise, mida kuuleme müristamisena.

Just selle ülespoole suunduva tugeva vooluga kaasnevad välk ja müristamine. Nii nagu elektrilambis, vabaneb salvestunud elektrienergia valgusena ja soojusena. Soojenemisel aga kehad paisuvad. Õhukanal, kus tugev vool kulgeb, soojeneb umbes 10 000 kraadini, paisub väga kiiresti, surudes ümbritsevat õhku hirmsa jõuga laiali. Paisudes aga kulutab ta energiat ja jahtub ning tõmbub taas kokku. Õhuvõnkeid meie kõrv aga helina tajubki. Valgus, mis läbib sekundis 300 000 kilomeetrit, jõuab silma peaaegu momentaanselt. Seevastu lööklaine, mille vaheldumisi paisuv ja kokkutõmbuv õhk tekitab, läbib sekundis vaid ühe kolmandiku kilomeetrist. Seetõttu tasubki hetkel, kui välku märkad, hakata sekundeid lugema. Sekundite arv jagatud kolmega, annab kauguse, kus välku lõi.

MART KUURME (1948) on Tallinna Reaalkooli füüsikaõpetaja, pedagoogikamagister.

Üht-teist lennunduslehekülgedelt

33 suurimat valet lennunduses:

1.Olen lennuametist ja tulin teid aitama.
2.Ma pole kunagi rikkunud kehtestatud miinimume.
3. Saabume plaanikohaselt, võib-olla isegi pisut varem.
4.Vabandust, proua! Paistab, et olen kaotanud lennuki võtmed.
5. Mul ei ole mingit huvi töötada liinilendurina.
6. Kinnitasin selle korralikult, see tuli lahti mingil muul põhjusel.
7. See turbulents rikkus mu maandumise.
8. Kuulun ühe miili klubisse.
9. Vajan prille vaid lugemiseks.
10. Tulin sealt välja täpselt miinimumi piiril.
11. Ilm paraneb, kohe on see VFR-i kõlbulik.
12. Ära muretse kaalu ja tsentreeringu pärast, see lendab igal juhul.
13. Ma arvan, et kui laskume pisut madalamale, siis näeme tulesid.
14. Olen 22 aastane, mul on 6000 lennutundi, nendest 4 aastat ja 3000 tundi Lear-il.
15. Saatsime teile vajaliku osa juba eile välja.
16. Sooviksin endale naiskaaspilooti.
17. Sul pole vaja midagi rohkem teha, kui järgida raamatut.
18. See lennuk suudab ületada käsiraamatus märgitud piirid 20 %.
19. Me oleme üle makstud, alatööstatud ja kõrgelt respekteeritud.
20. Pole probleemi, mul on 2000 tundi sellel tüübil.
21. Mul on 5000 lennutundi, sellest 3200 instrumentaali.
22. Pole vaja üle kontrollida, mul on kõik meeles.
23. Kui sellel on tiivad, siis ma suudan sellega ka lennata.
24. Oleme lõunaks tagasi.
25. Lennuk on korras kella kaheks.
26. Olen alati rõõmus, nähes lennuameti inspektoreid.
27. Me lendame iga päev, pole meile vaja mingit treeningut.
28. Tegime kõik uue eeskirja kohaselt, kuidas see saab olla valesti?
29. Ma olin kindel, et SINA hoolitsed selle eest!
30. Näen lennuvälja.
31. Näen liiklust.
32. Muidugi ma tean, kus me oleme.
33. Ma olen kindel, et telik oli väljas.

13 tõde lendamisest:

1.Iga õhkutõus on vabatahtlik, iga maandumine on möödapääsmatu.
2. Kui lükkad juhist ette, muutuvad majad suuremaks, kui tõmbad tagasi, muutuvad väiksemaks, kui tõmbad pikalt tagasi, muutuvad nad jälle suuremaks.
3. Lendamine ei ole ohtlik, allakukkumine on.
4. Ainus kord, kui sul on liiga palju kütust, on siis, kui lennuk läheb põlema.
5. Propeller on piloodi jahutamiseks, kui see peatub, näed kohe, kuidas piloot hakkab higistama.
6. Kui oled hädas, hoia kõrgust, vastu taevast pole keegi põrganud.
7. Hea maandumine on see, kui sa kõnnid ära, suurepärane maandumine on see, kui lennukit saab kasutada veel üks kord.
8. Hoidu väljapoole pilvi, hõbedane triibuke, millele keegi tähelepanu ei pööra, võib olla vastutulev lennuk. Usaldusväärsed allikad väidavad, et sageli on pilvede sees mäed.
9. Püüa hoida õhkutõusude arv võrdne maandumiste arvuga.
10. Sujuvaks maandumiseks on kolm lihtsat reeglit, kahjuks keegi ei tea, mis need võiks olla.
11. Kui ette vaadates käib maa ringi ning ainsad kuuldavad hääled on reisijate omad, siis on see kindel märk sellest, et midagi peaks olema teisiti.
12. Kui vastastikku ründavad teineteist alumiiniumist lennumasin, mis liigub sadu kilomeetreid tunnis ja maa, mis seisab paigal, siis maa pea-aegu kaotab.
13. Alati on kasulik hoida mõlkis ots ees ja läikiv pool üleval.

Peale igat lendu täidavad Quantas Airlinesi piloodid lahterdatud paberi, millel teatatakse mehhaanikutele lennu ajal tehtud tähelepanekutest, mis vajavad kontrollimist. Mehhaanikud loevad ja likvideerivad probleemi ning kirjutavad lehe alumisele poolele vastuse meetmetest, mida on rakendatud antud probleemi lahendamiseks, et pilootidel oleks enne järgmist lendu tehtust ülevaade.
Siin on mõned tegelikud näited pilootide kirjapandud probleemidest ja mehhaanikute vastustest (Quantases pole olnud avariisid):

P: Vasak sisemine rehv vajab pea-aegu vahetamist.
V: Vasak sisemine rehv pea-aegu vahetatud.

P: Kontroll-lend OK, kuid auto-maandumine väga kohmakas.
V: Auto-maandumine pole sellele lennukile installeeritud.

P: Midagi logiseb kokpitis.
V: Midagi on kokpitis pingutatud.

P: Tuuleklaasil surnud putukad.
V: Elavad putukad tellitud.

P: Kõrgusehoidmise rezhiimil tekitab autopiloot laskumise 200 jalga minutis.
V: Ei suuda maa peal antud probleemi tuvastada.

P: On tõendeid lekkest parempoolses põhitelikus.
V: Tõendid kõrvaldatud.

P: DME heli uskumatult valju.
V: DME heli seatud usutavale nivoole.

P: Hõõrdlukustid hoiavad gaasihoobasid kinni.
V: Selle jaoks nad ongi.

P: IFF ei toimi.
V: IFF ei toimi kunagi OFF asendis.

P: Kahtlustan, et tuuleklaasis on pragu.
V: Kahtlustan, et sul on õigus.

P: Kolmas mootor puudub.
V: Kolmas mootor leitud paremalt tiivalt.

P: Lennuk käitub naljakalt.
V: Lennukit on hoiatatud, et ta käituks korralikult, lendaks õigesti ja oleks tõsine.

P: Radar mõmiseb.
V: Üleprogrammeeritud radar loeb luuletusi.

P: Hiir kokpitis.
V: Kass installeeritud.

P: Mõõteriistade paneeli alt kostab heli, nagu päkapikk taoks haamriga.
V: Päkapikult haamer ära võetud.

Unistus

Unistus

Talvine kurbus.

Hallid päevad lähevad pikas reas, üksteisega äravahetamiseni sarnased. Kindel töökoht ja püsiv sissetulek teevad olemise mõnusalt lõdvaks, aeglane nüristumine on garanteeritud. Koos ilmade külmenemisega hiilib märkamatult ligi emotsionaalne tardumus ja on selline tunne, et ka süda tasapisi jahtub. Samuti hakkas auto mootor jahtuma alla igasuguse lubatud töötemperatuuri. Kui lõpuks pimedas hoovis kõhuli märjal lumel, kaelapidi stange all, habemega õliloiku surutuna, ülalt soe õli pähe tilkumas püüdsin kõigest hingest korki karteri põhja tagasi keerata, hakkas tasapisi toimuma vaimne selginemine. Vääga taasapisi. Algatuseks ei teinud ma mitte midagi. Siis, võtnud kokku kogu allesjäänud tahtejõu, istusin veel mitu päeva niisama ja lõpuks meisterdasin ühe päevaga valmis autole uue papist termostaadi (sihukese, mis käib iluvõre ja radiaatori vahele). Seda, et auto tüki soojemaks läks, märgati ja teenisin kiituse, kuna nüüd peale pikemat sõitu sulavad lukud lahti ja autost on vabalt võimalik väljuda esiuste kaudu.
Koos mõningase enesekindluse kasvuga süüvisin meditatiivselt sügavale iseendasse ja lisaks talvisele nukrusele hoomasin seal paari mastaapset huligaansust selgemaid piirjooni võtmas (mis iseenesest peaks ju rõõmustama?).
Koos kevade lähenemisega lähenevad mingisugused valimised, jõhkralt ja möödapääsmatult nagu maa langevarjurile. Ja nii lisandub talvisele nukrusele veel stress, tingituna paanilisest otsustusvõimetusest, missugust parteid nuumata. Juuresoleval pildil annab püha vaim vihjeid valimiskõhklustes vaevlevale Peetrile.
ilmutus
Vahel olen püüdnud oma talvist kurbust ka teiste inimestega jagada. Algul nad kuulavad meelsasti, aga lõpuks hakkavad kõik ohkama, heleda häälega karjuma, silmi pööritama ja nägu kirtsutama täpselt nii, nagu sellel pildilgi.
tunded

lisamotivatsioon meistritele

...ehk aurulennuk on praktiline. http://www.flyingkettle.com/besler1.htm

Aastalõpp.

Peeter kohtus vana aasta lõpul lehma ja pullikesega, kes sõid ta piparkoogid ära.
lehmad

Soome tööle!

19.12.2006

Soome rahvatervise uurimise keskus otsib pohmelli uurimiseks vabatahtlikke. Tasuta alkoholi tarbimise eelduseks on see, et uuringus tuleb osaleda regulaarselt ning pidevalt tuleb analüüse teha ja tervist kontrollida.

Uuringu juhi Peter Erikssoni sõnul tekitatakse uurimise käigus katsealustele 1,2 promillise joove ning pohmelli leevendamiseks antakse juua erinevaid jooke, sealhulgas suures koguses mahla, vahendab Postimees Online veebilehte Terveys.fi.

Eriksson jätkas, et katsealuseks ei võeta igaühte, välja jäetakse need, kel on alkoholiprobleem või kes pole kunagi pohmellis olnud.

Erikssoni selgituse kohaselt on tegemist täiesti laboratooriumitingimustes tehtava katsega, mitte kuskil peokohas alkoholi tarbimisega ja katsealustele makstakse selle eest tasu.

Veel ülestähendusi lähiajaloost.

Ajakirjas "Horisont"nr.3/2006 ilmus selline jutt:

Põltsamaa kodune lennukitöökoda

Igapäevane töö arhiivifilmide ja -fotodega Filmiarhiivis toob tihti päevavalgele nii mõndagi huvipakkuvat ja vahest isegi üllatavat. Kes oleks võinud arvata, et nelikümmend aastat tagasi valmis Põltsamaal puukuuris või nagu tolleaegne kroonika ütleb “koduses lennukitöökojas” omavalmistatud reaktiivhelikopter.

Konstruktoriks ja ehitajaks oli kohalik lukksepp Leonid Kutsar. Helikopter kandis firmamärki U-2. Kui uskuda filmikroonika teksti, siis oli selle lennumasina kiiruseks 100 km/h ja kandevõimeks kaks inimest.

Helikopter pandi kokku vana plaaneri osadest, lisaks kasutati traktori magneetot ja autobussi bensiinipumpa. Helikopteri jõuagregaatideks oli kaks reaktiivmootorit, kütteks sobis igasugune vedelkütus! Filmikaadritest võetud fotodel on näha ka valminud helikopterit ennast – millegipärast ei võimalda kroonikakaadrid seda vaadata lendamas. Arvatavasti peab selleks varuma piisavalt kujutlusvõimet.

HARALD RAUDI (1944) on Filmiarhiivi arhivaar.

Kommentaariks ütleksin, et annaks jumal ka minule niisugust ettevõtlikkust!

Kevadeks tervis kõrgvormi!

teaduslik uuring
Järgneb pildil oleva väikselt trükitud teksti tõlge

Silmatäis päevas hoiab arsti eemal.

Uued uuringud näitavad, et naiste tisside jõllitamine on meeste tervisele kasulik ja pikendab nende eluiga.
Uurijad on avastanud, et 10 minutit naise tisse vahtida võrdub tervislikkuselt poole tunni võimlemisega.
200 mehe jälgimine 5-e aasta jooksul on toonud ilmsiks, et nendel, kes naudinguga igatsedes vaatavad rinnakaid iludusi, on madalam vererõhk, aeglasem pulss ja vähem südamehaigusi võrreldes nendega, kes seda igapäevast silmarõõmu ei saa.
Dr. Karen Weatherby, kes viis läbi uuringuid Saksamaal, kirjutab ajakirjas "New England Journal of Medicine": "Kõigest 10 minutit hästivarustatud naise võlude vahtimist on laias laastus võrdne 30 minutilise aeroobikatreeninguga. Seksuaalne erutus paneb südame tuksuma ja korrastab vereringet, Ei ole kahtlust, et tisside vaatamine teeb mehed tervemaks. Meie uuringud näitavad, et tegeledes selle harrastusega mõned minutid igapäevaselt väheneb südamerabanduse ja -ataki oht poole võrra. Usume, et järjekindlalt sellega tegeledes võib keskmine mees pikendada oma elu 4-5 aasta võrra."

Paar lugu USA reisilennukitest.

Kuuldud Southwest Airlinesi lennukis pärast väga järsku maandumist Salt Lake Citys. Intercomist kostis stjuardessi hääl: "See oli tõesti kõva mats ja ma tean, mida te praegu mõtlete. Et ma pean ütlema teile, et see ei olnud lennukompanii viga, et see ei olnud piloodi viga ja ka mitte stjuardessi viga...See oli asfalt."

Lennuk tõusis õhku Kennedy lennuväljalt. Jõudnud reisikõrgusele teatas kapten:"Leedid ja gentelmannid, siin räägib teie kapten. Tere tulemast lennule number 293 New Yorgist Los Angelesi. Ilm meie marsruudil on hea ja seetõttu tuleb rahulik ja sündmustevaene lend. Niisiis laske oma seljatoed alla ja tundke end mugavalt...OH MY GOD!!!"

Peale paariminutilist vaikust kostis intercomist taas kapteni hääl:"Leedid ja gentelmannid! Vabandust, et ma ehmatasin teid varem, aga minu rääkimise ajal tõi stjuardess kuuma kohvi ja pillas selle mulle sülle. Te peaksite nägema, missugune mu pükste esipool on!"

Üks reisija pomises:"Sa peaksid nägema, missugune mu pükste tagapool on..."

Tiivaprofiili valik.

Tehnikahuvilistel soovitaksin pingelise ajagraafiku trotsiks lugeda google otsinguga leitavat juttu: airfoil selection.

Lehed