"Although glider pilots very rarely plan to land anywhere other than an airstrip or airfield, they do need to be prepared for a field landing. Field landing training during Bronze and Cross Country endorsements training provides a foundation. Periodic refresher training and practice in a motor glider is recommended for all pilots. ..." [BGA]
- Kasutaja einar ajaveeb
- Kommenteerimiseks logi sisse
Kommentaarid
Väga head videod!
Väga head videod!
Viimases hädas ülesmäkke maandumisel ta soovitab panna iga kraadi kohta juurde 10kt, ehk laias laastus 20 km/h. Ehk siis kui üritada 3-kraadisele (~5.24%) nõlvale ennast sokutada, siis tuleks tulla 150-ga välja joonduma. Päris jõhker. Kas vanadele kärssadele tundub see realistlik soovitus? Mine või mõõtma, milline see 3 kraadi looduses välja näeb.
Mul tõsistes mägedes ei ole
Mul tõsistes mägedes ei ole kogemusi. Olen lugenud, et õigetes mägedes nõutakse lausa proovimaandumist mõnele sellisele "mäest üles" kohale enne iseseisva lendamise õiguse saamist.
Küll aga oskan omast käest kinnitada, et reljeefi märkamine on päris keeruline. 400 meetri pealt näeb ainult suuremaid mägesid, isegi pärituuleosal 200m peal annab silmi punnitada, et midagi näha.
Leedus võistlustel sain ükskord mikroreljeefist aru alles finaalis, oli põnev küll. Päris maandumise eel on isegi 1 meetri kõrgune maapinna lainetus piisav, et tekitada üks äge kitsede kaskaad. Ei olnud üldse lahe panna ratas maha ja siis avastada, et maapind kaob alt ära, ratas kerkib õhku ükskõik kui kõvasti klapid lahti tõmmata... ainult selleks et kohe kohtuda enda ette kerkiva uue mügarikuga, aga juba nii väikesel kiirusel, et enam nina ülespoole ei tõmba.
Teha maandumiskast natuke madalamal, et reljeef paremini näha oleks, ei pruugi ka aidata. See surub neljanda pöörangu väga madalale. Ja kui märkad midagi liiga madalal, siis maandumissuuna ümbermuutmine enam võimalik pole.
Ühesõnaga - püsi kodus, lennuamet rõõmustab