Purilennuõpiku edenemisest

Kuna sellest "suurteosest" pole tükil ajal miskit kuulda olnud, annan rahvale pisukese ettekujutuse kuhu maani vahepeal asi edenenud on.

Toon siin ära sisukorra, kus peaksid olema näha nii lehekülgede numbrid kui ka lehekülgede arvu, mida iga teema enda alla võtab. Kui mingi teema all alapealkirju pole, siis on see veel tühi. Täna sai lisatud meteoroloogia osa, millega seoses on heameel autorite nimistusse lisada Milvi Jürissaar. Suurematest juppidest on veel tulemas raadioside ja navigatsioon. Samuti tegeleb Kert praegu mõningate juppide kirjutamisega.

Sellel aastal raamat kohe kindlasti valmis ei saa, sest suur töö - korrektuur ja jooniste joonistamine, seisab veel ees. Igatahes on kogu see töö osutunud suurusjärgu võrra töömahukamaks kui ma arvasin. Aga punnitame edasi. Võiduka lõpuni.

1. SISSEJUHATUS 3
2. Purilennu areng siin ja mujal 4
2.1. Purilennu areng maailmas 4
2.2. Purilend Eestis 6
3. ÕPIME LENDAMA PURILENNUKIGA 7
3.1. Lennunduse otsustusmetoodika 7
3.2. Otsustamist mõjutavad asjaolud 9
3.3. Purilennuga seonduvad meditsiinilised tegurid 12
3.4. Aerodünaamika 20
3.5. Purilennuki püsivus 28
3.6. Purilennuki juhtimine. 32
3.7. Purilennuki start 35
3.8. Purilennuki maandumine. 37
3.9. Keerulisemad lennuelemendid 40
3.10. Purilennuki ehitus 43
3.11. Käitumine purilennuki erinevate sõlmede rikete korral 50
4. METEOROLOOGIA 56
4.1. Maa atmosfäär 56
4.2. Meteoroloogilised vaatlused 57
4.3. Õhumassid 66
4.4. Baariline väli 68
4.5. Lennundusele ohtlikud ilmastikunähtused 72
4.6. Raadiosondi andmete kasutamine purilennunduses 81
4.7. Termikud: nende teke ja omadused 84
5. LENNUPROTSEDUURID 85
5.1. Lendude korraldamine. 85
5.2. Matkalendude korraldus 86
6. SOOVITUSED LENNUÕPPE ALUSTAMISEKS 86
6.1. Mentori tähtsus 86
7. TÕUSVATE ÕHUVOOLUDE KASUTAMINE JA TEEKONNALEND 87
7.1. Termiliste õhuvoolude kasutamine 87
7.2. Mäeveerulend 99
7.3. Teekonnalendudeks valmistumine ja teekonnalennu tehnika 100
8. SISSEJUHATUS VIGURLENDU 108
8.1. Vigurlennu teooria 108
8.2. Lennatav kiiruste ja koormuste piirkond (Lennatav piirkond) 114
8.3. Purilennuki ehituse vigurlendu puudutavad nüansid 118
8.4. Aresti 120
8.5. Praktiline vigurite lendamine 123
8.6. Baasvigurid 127
9. OHUTU PURILENDURI MEELESPEA 131
9.1. Sissejuhatus. Miks juhtuvad purilennuõnnetused? 131
9.2. Purilennuki saab lõhkuda ka enne õhku tõusmist 133
9.3. Lennueelne kontroll kabiinis 137
9.4. Sirklitest ja lengerdamisest tulenevad õnnetused 138
9.5. Vintsimine ja auto järel üles-sleppimine 140
9.6. Pööris ja sellega seotud õnnetused 144
9.7. Platsile maandumise nõuanded 148
9.8. Õnnetused lennuki slepis 152
9.9. Tundlikkus raskuskiirenduse muutustele 153
9.10. Kõrgusevaru kogumine pilves 154
10. HEA LENDAMISE TAVA EESTI PURILENNUNDUSES 156
11. NAVIGATSIOON 156
12. PURILENNUGA SEOTUD INFOTEHNOLOOGIA 156
12.1. Elektroonilised lennulogijad ja nende kasutamine 156
12.2. Navigeerimisseadmed ja purilennutarkvara 158
12.3. Ettevalmistus- ja analüüsitarkvara 163
12.4. Simulaatorid 167
13. PURILENDURI ARENGUPLAAN JA TREENINGKAVAD 167
13.1. Purilenduri arenguplaan 168
13.2. Purilenduri treeningkava koostamine 175
14. ÜLEMINEK MOOTORLENNUKILT PURILENNUKILE 181
15. TÜÜBIVAHETUSED 184
15.1. Mõnede purilennukitüüpide eripärad 185
16. LENDAMINE VÄLISRIIKIDES 188
17. KASUTATUD KIRJANDUS 188
18. OLULISED LINGID 188

Kommentaarid

Müts maha sinu ees, Kaido.

Kas selline "vana purilendur heietab" peatükk ka tuleb? Smile Igasugu Reichmanni jt raamatutes meeldib mulle enim just see osa.

Minu poolt kindlasti mitte Smile aga ma olen natuke sedalaadi kraami korjanud küll. Kui on midagi lisada, siis antagu aga tulla.

Mulle tundub küsitav punkti 9.9 pealkiri - Tundlikkus raskuskiirenduse muutustele. Ma vaevalt usun, et raskuskiirenduse muutused kõrguste vahemikus 0 -15 km olulised on. Või on mõeldud hoopis ülekoormust...? Kuigi füüsikaliselt on tegemist samade asjadega ( üldrelatiivsusteooria seisukohast), siis purilennunduses tuleks raskusjõudu ja inertsijõudu siiski eristada. Muidugi sõltub raskuskiirendus ka geograafilisest laiusest kuid siis tuleks arvesse võtta ka lendamine kas lääne või ida poole, gravitatsioonianomaaliad ning ka Kuu ja Päikese asend taevas. Kõik need küll mõjuvad raskuskiirendusele, kuid marginaalselt. Millest ikkagi jutt?