Üha enam võtavad purjekad purilennuki kuju:

Põhjalikumalt uudisest siin.

Pole kaugel aeg, kui ei pea enam vahet tegema purilennukil ja purjejahil.
Hendrik

Üks ratastel purjekas püstitas uue kiiruse rekordi:
http://www.greenbird.co.uk/land-record/the-craft
Väidetavalt suudab see 10 aasta arendustöö tulemus sõita 5 korda kiiremini, kui tuul. Purilennukitega võrreldes on seda siiski 10x vähem. Kas tõesti tekitavad rattad sellise kao või on veel palju arenguruumi?

Kõvapinnalised purjed on nüüd siis jõudnud võidukalt purjetamise F1 klassi:

Tagatiib on suurem, kui tiib ise:

http://www.americascup.com/en/multimedia/gallery/index.php?idIndex=52
http://bmworacleracing.com/en/interactive/images_2008/images_overview.ht...

http://extras.timesonline.co.uk/pdfs/ttsthemonster2.pdf

Ka väiksemate c-klas purjekate puhul on tiib tegemas võidukäike:


http://www.sailmagazine.com/cclasscats/
http://www.sail-world.com/Europe/Americas-Cup:-Steve-Clark-on-Heavy-Air-...

Minu teada on jääpurjekatel jäika purje juba ammu kasutatud. Muidugi mitte DN klassis.

Üks näide rekord-jääpurjekast:


See siis sama greenbird tiim, kes ülal mainitud maismaa rekord-purjeka ehitas.
http://www.greenbird.co.uk/ice-record

Jääpurjekaga pole seni nii edukat sõitu tehtud, tulemuseks vaid 70 miili tunnis, kuigi oodatakse 125miili tunnis. Polevat siledat jääd olnud. Maismaa purjekaga saadi 126 miili tunnis kätte (vee rekord on 84 miili tunnis ja seda tavalise purjega).

Harisin ennast pisut tiib-purjega veesõidukite osas. Mõningaid fakte:

• Kui tiib panna purjega võrreldes 2x väiksema kohtumisnurga alla, siis genereerib see ikka rohkem "tõstejõudu" ja sealjuures on takistus enam kui 3x väiksem.
• Väiksem nurk teeb eriti märgatava vahe vastutuult purjetades. Kui tiiva puhul kasutatakse kohtumisnurka 10 kraadi, siis purje puhul 20 kraadi. See tähendab, et purjega peab pikema distantsi sikk-sakitama.
• Ühe kerega jahi puhul annab 10% veojõu suurenemine alla 1% kiiruse kasvu. Mitme-kerega jahi puhul kuni 5%. Seda muidugi juhul, kui ülejäänud kere(d) peale ühe õhku saab. Siin aitab jällegi kaasa tiiva parem ja kontrollitavam "tõstejõud". Ehk tiivaga purjekas saab vungi sisse palju väiksema tuulega, kui purjega variant.

Ainsaks miinuseks on see, et "purje hiivamine" tiiva puhul tähendab kraanat ja meeskonna liikmeid saja kanti.

Prantslased ehitasid 12a tagasi laheda katamaraani, millel kaks tiiba mõlema kere otsas:

http://www.ensta.fr/~lecata/galerie/index.htm
Sellel on tiivad erinevalt teistest ebasümmeetrilise profiiliga. Ka kere all olevad hüdrotiivad on mõlemil poolel erinevad. Ehk siis rekordpurjekaks ehitatud ja ujub vaid ühes suunas. Muidu võiks mõtet hellitada, et sirutab korra tiivad laiali ja lendu ta tõusebki:D

Midagi sarnast on disainerid ka luksusjahile vürtsiks pakkunud. Purjena need vaevalt et toimivad:

Veel üks huvitav kontsepsioon:

Sellel tiivad fikseeritud 90 kraadi alla. Purjetab mõlema külje peal. See tiib, mis horisontaalne, aitab kere veest kergitada. Õhutakistus on selleks märksa odavam, kui veetakistus.

Erinevai rekordpurjekaid leiab siit:
http://www.windjet.co.uk/index.php?option=content&task=view&id=21&Itemid...