Arutelu raadioside kattuvuste teemal pani mõtlema, et kas me siin Ridalis ei peaks kasutama kah mitut sagedust. Võiks olla üks piisavalt nõrk tornisagedus, lennuväljaringi sideks ja hoopis teine sagedus termikalennus olevate lennukite jaoks. Esimeses tuleks siis harrastada korrektset raadiosidet, kuid teises võib vabamalt muliseda, a'la kellel paremini tõuseb. Tegelikult oleks hea see vaba mulin ja side köögiga kah eraldada. Näiteks kasutada koos marsruudi lennul väikeseid FM 4km leviga vabakasutus-raadiosaatjaid. Köögi sagedus peaks olema aga kaugele ulatuv ja piisavalt võimas, et side oleks võimalik ka kaugemate marsruudi punktidega. Kui teostatav see oleks? Mis takistaks?
Tuleviku variandina, kui kogu eesti kaugside wifi leviga kaetakse, oleks ehk võimalik köögis arvuti ekraanil jälgida kus ja kui kõrgel keegi on. Piisab GPS-ga pihuarvutist pardal ja ka purilendur saaks teisi sealt jälgida.
Hendrik
- Kommenteerimiseks logi sisse
Müstika.... igatahes,
Müstika....
igatahes, 125.00 sageduse lähimad suuremad kasutajad:
APT roll kaugus(nm)
LYZZ APP, 943
ZMUB ATIS 2740
EGXD APP 950
EGXZ APP 950
ENBR ARR 650
DNZZ TWR 2800
OEDF ARR/DEP 2100
Kahjuks pole minu kasutatavas baasis kohalikke jms jaamu.
Samas, 125.00 vahetamine (kui see meile endile tehniliselt kulukaks ei osutu) oleks hea küll, kuna seesinane sagedus on kõikvõimalike raadioinseneridele pähe tulnud vahe-pea ja täissageduste superhüperkordne. S.t. müra on sel sagedusel rohkem kui teistel. Muide, samal põhjusel miskid meie saatjad saadavad õrnalt(mõned sajad meetrid) ka 132.500 (tallinn control) peal - meie sagedus on 125.00 ja saatja sees on signaali formeerimiseks kasutatud mugavalt 7.5Mhz.
126.00(paljudes meie saatjates leiduv kvarts) lähimad kasutajad:
UKBB ATIS 430 (Borispõl)
UMKK GROUND 315 (Kalingrad)
UUOK TWR 527 (Kursk)
UKLL APP 540 (Lvov)
LTBX TWR 1070
ENZV ATIS 680
Ridalis ei ole mingit
Ridalis ei ole mingit põhjust kahe kanali kasutamiseks. See oleks lollus!
Meie klubi piirkonnas lennates peab purilendur olema pidevalt meie sagedusel (125,0MHz), et igal hetkel kuulda lennujuhi (tegelikkuses pole meil lennujuht, kuid oma klubi fraseoloogias võime seda ju kasutada) korraldusi, teiste lendajate saadet vms.
Samuti kasutavad seda sagedust meilt ülelendavad ja meie lennuväljale lendavad väikelennukid. Oleks ohtlik, kui termika ajal lahkuda sellelt sageduselt, et omavahel lobiseda. Siis ei tea sa ööd ega mütsigi, mis tegelikkuses su ümber, selles piirkonnas toimub. Need mõned korrad kui sa tahad termikas teiselt purjekalt midagi küsida (nagu ütlesid "Kas sul tõuseb?") saad sa ikkagi teha. Tee seda ainult korrektselt ja lakooniliselt.
Keegi ei keela sul ju sõbraga omavahel rääkida vabakasutusega FM saatjaga. Kuid samal ajal peab ikkagi 125,0 sul pidevalt sees olema. Iseasi kuhu sa purjekas selle lisaaparatuuri paigutad ja kas sul siis lendamiseks kah aega üle jääb?
Ise teema on üldse klubil sageduse muutmine. See sagedus on juba ammusest ajast, kui kõikide lennuklubide sagedus oli selline. Erandiks vaid Viljandi, see sellest ajast kui veel vana-hea AN-2 seal regulaarselt lendas. Samas praegu väga hullult eeter naaberklubide kasutajatest "paks" ei ole (tänu sellele, et nad ei lenda nii intevsiivselt kui meie). Kergendab ka see et osad neist räägivad vene ja osad läti keeles (neile ei pööra ju eriti tähelepanu).
Mis puutub saatjaga varustatud GPS-i purjekal ja tänu sellele toimivat nö. radarsüsteemi, siis olen selle peale isegi mõelnud, just seoses lennujuhtimistorni projektiga. Igati vinge oleks kui lende jälgival ja juhataval isikul oleks monitoril pidevalt kõik klubi lennukid näha. See oleks tase! Seda annaks tegelikult juba ka praegu korraldada (gps + mingi kindla intervalliga signaali saatev mobiil) aga läheb mingit 8-10 tuhat krooni lennuki peale maksma + veel vastav väike proge.
Ma tahtsin tähelepanu
Ma tahtsin tähelepanu juhtida kahele nüansile:
1. Torni sagedus ei pea kostma kaugele. Lennuväljaringil toimuv ei ole oluline termikas olijatele ja vastupidi. Termikas olijate sagedus peaks olema aga ametlikult võimsam, kuna purjekatega lennatakse pikki distantse ja on väga oluline, et side lennujaamaga säiliks. Pole mingit vajadust lennuvälja ringi raadiosidet levitada üle poole Eesti.
2. Oleks rangelt eristatud korrektne raadioside ja klubi raadioside. Seda raadioside treeningu eesmärgil. Kurb tõsiasi, et enamus meist tunneks ennast näiteks Tallinna lennujaamale juhise taga lähendedes üsna ebamugavalt. Kui need kaks asja on eraldatud, siis sidepidajad disiplineeriks ennast kah rohkem. Torni sagedusel suheldakse lennujuhiga, klubi sagedusel oleks lubatud ka lennukult lennukile ja klubi frasoloogiat kasutades.
Olen täiesti nõus, et probleemi meil eetrisse mahtumisega ei ole. Seda vaatamata sellele, et mõned meist saavad üsna tihti eetri solkimise eest pähe ja vahel pead ettekande maandumisel lausa vahele jätma. Aga see, et probleemi ei eksisteeri, see ei tähenda, et kahe sageduse kasutamisel mõtet ei ole. Minuarust peaks olema 125Mh üle Eesti lennundusliku möla jaoks. Mitte ainulult purilennukitele. Seda kasutasid näiteks need Euroopa tuurile lendajad, neid oli pea Riia lennuväljani kuulda. Sellel sagedusel võiks isegi repiiterid kasutusel olla, et see leviks pikki maid. Ridali torni sagedus võiks olla 126Mh, kus on palju vähem segajaid ja mis on parem sagedus.
Hendrik
1. Torni sagedus peab kostma
1. Torni sagedus peab kostma kaugele, kuna torn annab ka infot ja korraldusi kaugemal (termikas) olijatele. Ei oleks mõtekas ise kuntslikult hakata torni saatevõimsust vähendama.
2. Liigume (või vähemalt üritame) liikuda ikka alati paremuse/täiuslikkuse poole. Seda näitab ka asjaolu, et üritame Ridalisse lennujuhtimistorni püsti panna. Loodame et see ikka õnnestub ja kunagi istub seal meie mõistes lennujuht (võib-olla kauges tulevikus lausa ametlike lennuinformaatori paberitega inimene). Järelikult peame oma raadiosidet järjest professionaalsemalt hakkama kasutama. See tähendab, et ka omavahelises suhtluses (näiteks termikas olles), ei pea kasutama ilukirjanduslikke pikke fraase ega ka klubi fraseoloogiat vaid saab ka korrektselt teist poolt kutsuda ja vajalikku infot küsida/vahetada. Nii on see lihtsamini mõistetav ja kindlasti ka lühem, mis omakorda hoiab eetriaega vabamana. Lisaks harjud sa korrektsemalt rääkima ja ka Tallinna lennujaamale lähenedes ei ole ebamugav.
Kui 125Mhz oleks nö. piiranguteta, siis oleks varsti eeter sihukest möla täis, et kaoks sel kanalil igasugune mõte. Ja lisaks ei ole praegusel hetkel kahe sageduse kasutamine korraga lihtsalt tehniliselt mõeldav, sest kahte raadiojaama meil purjekatele peale panna ei ole. Ja usu - Sa ei vaja nii palju pidevat suhtlemist teistega, et see segaks liigselt sagedust. Algul lendad koos instruktoriga termikat ja võid temalt küsida mis tahad. Hiljem üksi lennates on kasulikum oma peaga mõelda, mitte teiste sabas jõlkuda. Ja kui häda käes on, saad see paar fraasi korralikult ka räägitud.
Vähemalt mina arvan nii.
Kust leida õppematerjali
Kust leida õppematerjali termikalennu raadioside jaoks? Sellist asja pole olemas. Üldse lennukilt-lennukile side pole ette nähtud. Seega, kui me kasutame termikalennuks sama kanalit, mis korrektseks tornisideks, siis on asi juba peetis. Me ei harju kunagi sellega ära, mida tähendab korrektsus raadiosides.
Selles suhtes oleks kasulik üks kanal üle eesti, kus tohib nõrga võimsusega lobiseda. Mobiil üleval ei toimi, muidu võiks seda kasutada. Vabakasutuskäsisaatjatega tekib paigutamise probleem, nagu selgus. Samas on meil kõikidel purjekatel võimalus saatja ümber lülitada 126MHz peale. Idee olekski see, tuled lennuvälja ümbrusesse, lülitad ümber tornisagedusele ja teed kõik nii, nagu päris lennuvälja ümber. St. side toimub AINULT torni ja lennuki vahel. Ümber lülitamine harjub sisse, nagu ratta välja tõmbamine. Sama on lennuvälja lähiümbrusest lahkumine, kus lülitad nn. klubisagedusele ümber. Nagu ka jälgid, et lähemal, kui 5km ei tee paremspiraale. Lennuvälja lähiümbrusest lahkumisest ja saatja ümber lülitamisest peab ette kandma. Nagu ka naasemisest. Tornis on muidugi saatjad ja vastuvõtjad, mis kuulavad mõlemat sagedust. Saatja klubi sagedusel peab olema võimsam. Kui on vaja uurida kaugemate purjekate asukohta, siis hõigatakse seda klubisageudsel ja ei häirita lennuväljaringe.
Mina soovitaksin küll mõelda selliste variantide peale uue torni ehitamisega. Ei ole see niiväga lollus midagi, nagu alul tundub.
Hendrik
Miks arvad, et
Miks arvad, et lennukilt-lennukile side pole ette nähtud? Mul on igati õigus näiteks kahtluse korral küsida, kas lähenev (puri)lennuk mind näeb (seda nõuab juba lennuohutus). Samuti võin ma häda korral madalal olles (sama nagu eksinud mootrolennuk palub abi navigeerimiseks) paluda abi lähedal olevatelt purjekatelt termikainfo kohta.
Ütled, et me ei harju kunagi ära korrektse raadiosidega. Minu meelest on viimaste aastate jooksul klubis raadioside tublisti paranenud. Ja kui seda (korrektset raadiosidet) sai juba nõuka ajal peetud (ja lennati ka siis termikat ja veel milliseid marsruute läbiti!), saab ka nüüd. Sinu jutust tuleb välja nagu toimuks meil eetris pidev lobisemine - see ei ole ju nii.
Mis puutub kahe sageduse kasutamisse, siis võib see hoopis vastupidise efekti soovitule anda. Esimesel/teisel aastal termikas lendajad (kes vajavad Sinu arvates kõige rohkem lobisemissagedust) tiirutavad suhteliselt lennuvälja ligidal, kartes lahkuda kaugemale. Ja kuhu tõmbad Sa siis selle ümberlülitamise ja sellest ettekandmise piiri. Kui nõudest kinni hakatakse pidama, siis ei hakkagi eetrist muud kuulma kui lahkun sageduselt ja tulin tagasi sagedusele jne. Tagajärjekas tohutu infomüra.
Ja hoidku jumal selle eest, kui unustatakse end nö. termika sagedusele ja siis tullakse lähialasse näiteks maanduma ja keegi Ridalis ja lennuvälja ringil seda ei kuule/näe.
Ja nagu reklaamides öeldakse - see ei ole veel kõik: lisaks peab hakkama Ridali olulist infot kaks korda ette lugema, sest meil ei ole eraldi lähiala ja lähenemisalale lennujuhti. Ja see ei ole veel kõik: me peame kahe sageduse kasutamise eest ka maksma.
Selle asemel, et hakata vana toimivat süsteemi lõhkuma peaks vaatama ikka ennem kas ta tõesti nii halb on.
Rohkem ei viitsi kirjutada. Kobin magama, homme jälle tööpäev.