Purilennuõpetamise õpetamise kavad

Sisestas elmer, K, 2008-01-23 21:06

Uus-Meremaalt, purilennuõpetaja õpetamise juhendid:

http://www.gliding.co.nz/Operations/Instruct/InstrMan/instman1.pdf
http://www.gliding.co.nz/Operations/Instruct/InstrMan/instman2.pdf
http://www.gliding.co.nz/Operations/Instruct/InstrMan/instman3.pdf

Puksiirlenduri koolitamiseks juhendust:

http://www.gliding.co.nz/Operations/MOAP/ACs/AC%202-9%20tow1c95.pdf

Lausa ootavad mahlakasse maakeelde panemist ja lennuametis kinnitamist

Kommentaarid

einar - K, 2008-01-23 21:56

Leheküljed on kirjaga: ©1998 New Zealand Gliding Association Inc., sul puudub õigus seda levitada, paljundada, muuta teksti jne. Kas sa leidsid äraspidise C märgi ringi sees-Copyleft loaga ? Või ei ole mul õigus ? See on tüüpiline intellektuaalse omandi pihtapanek ja levitamine.

einar

elmer - K, 2008-01-23 22:15

no sääraseid "kopirait" märke pannakse tihtipeale dokumentide jalustesse ja päistesse.
Samas, arvata võib, et säärane kirjavara on sisuliselt Copileft. Ehk, nii saksa, kanada kui uusmeremaa vastavastesse organisatsioonidsse/autorite poole pöördudes saadavad nad faksi, kus kinnitavad, et tahavad palju vähem kui miljon senti nende tööde eestikeelsete tõlgete avaldamise eest. Tõenäoliselt vastavad nad eraisiku kirjale, et kasutage vabalt, aga kuna nad ei suuda kontrollida tõlgete kvaliteeti, siis paluvad oma nime mitte mainida.
Tarkvara puhul on säärased ("tehke mis tahate, aga mind jätke sest jamast välja") listentsid üsna tavalised. Neid kasutatakse siis, kui autoril pole aega/tahtmist jännata olematut tuluvõimalust pakkuvate litsentseerimistega.

Viidata ja tsiteerida võib aga kõike. Vastavalt autoriõiguse seadusele võib ka avalikus uudisvoos tsiteerida teiste töid mittetäielikus mahus. Seda ekspluateerib laialdaselt näiteks Delfi, kes artkliklite sisu julmalt kopeerib, lisades juurde viite originaalile.

Samavõrra seaduslik on võtta saksa-kanada-uusmeremaa raamatud, kompileerida neist mingi ühisosaline struktuur, loominguliselt tõlkida iga alampunkti alla kõigist midagi, lisada paar lauset oma tarkust ja raamatu alguses viidata, et baseerub sellel,teisel ja kolmandal. Pildid/joonised tuleb endal teha seejuures. Need raamatud on ise ka arvatavalt samasuguse protsessi tulemid.

einar - K, 2008-01-23 22:23

Loe siis seadust: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=810714

einar

elmer - K, 2008-01-23 22:45

Seda seadust on tulnud aeg-ajalt ikka lugeda.

Näiteks:

2. TEOSE KASUTAMINE AUTORI NÕUSOLEKUTA JA TASU MAKSMISETA
...
§ 19. Teose vaba reprodutseerimine teaduslikel, hariduslikel, informatsioonilistel, õigusemõistmise ja halduslikel eesmärkidel
....
2) õiguspäraselt avaldatud teose või selle osa kasutamine illustreeriva materjalina õppe- või teaduslikel eesmärkidel nende eesmärkidega motiveeritud mahus ja tingimusel, et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke;

Ehk, teisisõnu, õpikute tasuta levitamine (ilma igasugu ärilise tuluta, tasuta õpetamiseks) on lubatud. Seda ei tehta ülemäära palju üksnes puht viisakusest.

einar - K, 2008-01-23 22:51

Ei leia küll siin seost ja võimalust nn. mahlakasse maakeelde ümberpanekuga ja lennuametis kinnitamisega.

einar

elmer - N, 2008-01-24 02:41

See seaduspügal ütleb, et tasuta õpetamise eesmärgil võib tasuta ja nõusolekuta (eesmärgipäraselt) kopeerida kuhu iganes mida iganes.

Muide, kui teemale jutt läks, siis:

§ 5. Intellektuaalse tegevuse tulemused, millele käesolevat seadust ei kohaldata
...
3) õigusaktidele ja haldusdokumentidele (seadused, seadlused, määrused, põhimäärused, juhendid, käskkirjad) ning nende ametlikele tõlgetele;

Ehk siis - asutusesiseseks kasutuseks mõeldud juhendid ei ole autoriõigusega kaitstud.

einar - N, 2008-01-24 09:15

Klubi (Kerdi) kirjutatud programmidest, käsiraamatutest tuleb sinusuguseid nuiaga kaugemal hoida.

einar

elmer - N, 2008-01-24 12:45

ei oska kommenteerida, kas tuleks või ei tuleks just täpselt mind või minusuguseid eemal hoida.

Seaduse mõte on käsiraamatute ja programmide juures just pigem vastupidine. Et asutuse sees ei tekiks säärast kisklemist ja kaklemist kohustusliku lugemisvara suhtes. Et kui mingi lugemisvara on kohustuslik, siis on ta samavõrd ka vabalt kättesaadav. Ehk - seadus ongi tehtud selleks, et kui kellelgi tekib kahtlus, et kas programmide ja käsiraamatute padja alla peitmine on normaalne või ebanormaalne - siis saab seadusest teada.

Samalaadne lugu ka õpikutega - seadusel on siinkohal konkreetne mõte, milleks lihtsustatult on - kui keegi tahab autoriõiguse kaitsel mingit teadmistevaldkonda monopoliseerida(et ei õpeta kui nägu ei meeldi), siis temale saab tasuta tünga teha kuni ta väsib. Säärane ongi seaduse mõte ja seepärast meil teadmised levivad ja inimesed targenevad.

einar - N, 2008-01-24 13:02

Nende käsiraamatute ja programmidega on väga palju vaeva nähtud. On eriti paha, kui antakse teistele võimalus see materjal copydes lihtsalt omandada. Selline asi on juba juhtunud.

einar

elmer - N, 2008-01-24 13:40

Siinkohal tuleks kaaluda alternatiive.

Kui kopeerimisele kätt ette ei saa, siis äkki tegeleks aktiivselt tasuta jagamisega Smile

Miks on eriti paha ? kellele on eriti paha ? Autorile, klubile, eesti purilennule, maailma purilennule,sugutungile, kosmose ürgjõududele ?
Või teisiti küsides - kas mõnele õpilasele jätab siis sirgelt lendamise õpetamata, kuna sirgelt lendamise kogemus on suure vaevaga kätte tulnud ja ta võib seda süüdimatult edasi jagada ?

Säärane vaidlus on laias ilmas ammu läbi vaieldud - tulemuseks on vabavaralised litsentsid jms. S.t. autor näeb, et padja all hoidmine on kulukam/vähemtulukam kui sama teose abil tasuta reklaami(ja positiivse imago) saamine - tulemusena jagab rõõmuga, nõuab vaid, et tema logo oleks igal lehel.

tanel - N, 2008-01-24 14:00

Ridali manuaalide osas otsustab Ridali klubi. punkt.

Nende Uus-Meremaa manuaalidega on nii, et lingilt http://www.gliding.co.nz/Operations/Instruct/InstrMan/InstrMan.htm on sealne purilendu ühendav org need teadlikult ja tasuta kättesaadavaks teinud. Tingimused on ka kirjas!

Materjalide tõlkimiseks on ja kasutamiseks on ilmselt vaja luba küsida, kuid vaevalt neil selle vastu midagi on, kui neist šnitti võtta. Peaasi, et tõlkija materjale oma nime all ei avaldaks ja sellega pappi kokku ei ajaks.

Kui materjale tõesti vaja on, siis võime kirjutada ja järgi küsida.

Copyrighti teema on keeruline ja selle üle vaidelmine on üks lõputu saaga, milles isegi suurfirmad ja riiklikud institutsioonid konsensusele ei jõua. Vaevalt, et see lahendus nüüd ühtäkki Ridali kodukal tuleb.

hendrik - N, 2008-01-24 14:09

Tekkis dilemma, et kes ikkagi rikub copy-right reegleid? Kas isik:
1. kellel on antud materjalide kasutamise õigus, kuid kes lubab materjalidega tutvuda kõrvalistel isikutel?
2. kes riputab materjali avalikult kättesaadavasse kohta?
3. kes informeerib teisi avalikult välja pandud materjalide olemasolust (mida tegi Elmer praegu)?
4. kes teeb materjalidest alla laadides koopia?
5. kes kasutab autori nõusolekuta tehtud koopiat tulu saamise eesämärgil või takistab autoril tulu saamast?

Ma pole küll neid seaduseid endale nii hästi selgeks teinud, kui eelpool kirjutanud seltsimehed, kuigi pakun, et ühtset tõde ei ole. Viga on vast selles, et need copy-right reeglid töötati välja ajal, kui selliseid dokumente levitati ainult paber-kandjal. Tänapäeval üritatakse samu reegleid laiendada elektrooniliselt levivate ja kasutatavate dokumentide jaoks, mis ei toimi.

Puutun selle teemaga oma projektis pisut kokku. Meie kliendiks on just selline ettevõte, kes tegeleb käsiraamatute, publikatsioonide ja standardite levitamisega. Nad on püsti hädas, kuna tahavad dokumente levitada elektrooniliselt. Ja nende kliendid on tihti hämmingus ning helistavad küsimusega, et kui ta nüüd salvestas alla laetud dokumendi kõvakettale, siis kas ta on seadust rikkunud. Samas on väga tüüpiline (99% ma pakun), et ostetakse ettevõttele ainult üks dokumendi koopia, kuigi vaja läheb seda paljudel töötajatel. Dokument käib siis esialgu käest kätte, kuni lõpuks see ikkagi koopiamasinast läbi lastakse, et oleks lihtsam. Mujal maailmas, kus on trend vastupidine, ilmselt tänu eraomandi ajaloolisele taustale, pannakse kirves hinnale lisaks, kui soovid paberit kokku hoida ja dokumenti elektrooniliselts saada. Sellega üritatakse tasa teha puudujääke seadustes ja paratamatut elektroonilise materjali levimist.

Huvi pärast üritasin leida, kas neil on pakkuda mingeid materjale purilennunduse kohta. Sõna gliding annab vastuseid a'la "Paraglidinguvarustus. Päästevarjud. Ohutusnõuded ja katsemeetodid". Hinnad juhendi (või standardi) koopia eest 104-221EEK. Purilennukite kohta ei leia kahjuks midagi.
Hendrik

elmer - N, 2008-01-24 14:30

eesti autoriõiguse seaduse loomise/muutmise juures/ajal oli internetist väga hea ettekujutus. Seadus on suht hea.

Vastused sinu küsimustele nõuavad pikemat jutustamist, aga pmst võib vastata seadust läbiva kahe põhiprintsiibiga:
1. info/mõte/fakt/teadmine/seadus/viide/uudis on vaba. S.t. info oma abstraktses vormis ei ole kaitstud.
2. vorm/looming/kuju - nende juures on võõrast tööst tulu saamine keelatud(v.a. seadused,haldusdokumendid jms erisused ).
3. eesmärgipärane tehniline töötlemine on vaba.