Peetri poolt leheküljele lohistatud Mart Kuurme välgu kirjeldus ,kui pikalt välk kestab ,milline haruline välja näeb ja tuhat asja veel peale selle ,on teada saadud pikkade uurimiste tulemusel,pildistatud ,filmitud.
Mulle väga meeldib artikli sisu.
Nagu ilmselt paljusid ,on ka mind välk episoodiliselt huvitanud kui nähtus.Mingi aeg tundus juba et asi on lihtne nagu sädeme tekkimine auto süütesüsteemis ja vahe ainult suuruses.
Asi muutus segasemaks (minu jaoks) kui Tõraveret külastanud kosmonautidelt kuulsin ,et imelikke sähvatusi on ka kõrgemal pilvedest nähtud. Kirjedasid nad ka muid hiilgavaid nähtusi.On meelde jäänud ,et nad tegid käsitsi värviliste pliiatsitega ülestähendusi.
Tänaseks päevaks aastaks 2007 on asjaga tegelevatel teadusinimestel päris selge see et mitte midagi enam selge ei ole. Välk ei ole pelgalt elektrilahendus kahe erinimelise pooluse vahel.
Toimub hulga nähtusi enne välku ja ka pärast välku.
Maailmas on paiku ,kus välku on rohkem kui mujal,miks? Uurimised kinnitavad et on vöö kujuliselt ümber maakera.
Suurimad ja võimsamad välgud pidid olema Darwinis ,Austraalias-noole pikkus 200km.
Aga uus häda ,läbilöögiks jääb potentsiaali väheks. Midagi on veel puudu.
On ka registreeritud ,et enne välgunoole teket toimub röntgenkiirguse hüppeline suur tõus.
Kust see veel tuleb?
!989 aastast teadlane Cummer kogus hulga materjale ja tõendas ,et välku lööb ka pilvedest ülespoole .On elektrilahendusi,mis saavad alguse pilvede kõrguselt ja liiguvad 40-50km kõrgemale.Kõrgusse laienevad sädemevihud ,saavutades laiusi kilomeetrite mõõtmetes ja kuni kõrguseni 100 km.
Samuti horisontaalselt suurel kõrgusel tekkivad lööklaine sarnased lahendused ,mis vette visatud kivi poolt tekitatud laine moodi välja näevad.
1962 aastal tegid ameerika sõjardid veidi pulli ja lõhkasid võimsa aatompommi 400km kõrgusel kosmoses,niinimetatud kosmilises ohutus tsoonis,kus kosmilist radiatsiooni vähe.
Mis oli nende soov teada saada ,seda ehk ei räägitagi täpselt .Üks oli aga see,et tekitada tehiskaaslastele sobimatu keskond,läbistav kiirgus rikub sateliidid
Nii ka juhtus ,aga see kiht hävis kahe nädala jooksul.
Seega toimub isepuhastumine.
2004 aastast on selgelt märgatud,et seos on ohutu tsooni, välgu ja lahendusel tekkiva võimsa raadiosagedusliku kiirguse vahel.
Ja praeguseks on teada ,et OHUTU tsoon kosmoses langeb kokku maal kõige sagedamini välku saavate piirkondadega ,on nendega kohakuti.
Keravälguga on asjad veel kehvemad. Saadud on tehislikult helendavaid kerakesi aga need püsivad vaevalt pool sekundit.Et looduses on nähtud ja jälgitud keravälke mitmete minutite jooksul siis veel pole teada ,kuidas energeetiliselt ta nii kaua kestab. Kõikidel teooriatel vead man.
Põhiline häda on ,et suur osa välguga seotud nähtusi toimub kõrgusel mis on lennukiga ja õhupallidega jälgimiseks liiga kõrgel ja sateliitidega uurimiseks liiga madalal.
- Kommenteerimiseks logi sisse