Kuidas ma SAS-i lennuki Dash-8 reisijana asja nägin

Forums: 

Rattad loksusid tilla-tölla juba lennujaamast rajale sõites,seda võis selgelt kuulda ja ega sabagi korralikult kinni olnud.
Teip ja tükike traati on seda tüüpi lennuki pilootidel alati kaasas.
Enne lendu susserdas üks lendur mootori ja propelleri kallal ja luges palveid.
Ei mõjunud seekord.Ju tegi seda liiga tasasel häälel et Jumal ei kuulnud või oli just see päev Muhamedi valitseda.
Nemad oma tegudest ette kellelegi ei kanna ja võimu kuidagi jagatud ei saa.
Stardist ma rääkima ei hakka.Tavaline.Kolin ja mürin ,mõni valjum kolakas sekka.
Rahvas ka tavaline,kes palvetas, kes vahtis aknast välja.Lend samuti sellele hinnaklassile tavaline.
Stjuuartissid kopsisid lennu ajal puukiilukesi logisevate tiibade vahele.Vahed olid nii suured et väiksemad kadusid pidevalt kuhugi.
Hädad sellest ilmselt algasidki et kiilud said otsa.
Mulle tundus juba enne lendu et osa propelleri labasid on puudu.Kuidagi vähe oli neid see kord .Tahtsin lennuki kaptenile oma tähelepanekust rääkida aga stuuartiss pressis end meie kahe vahele ja kapten lipsas minema.
Aga kindlalt võin väita ,et ratta tugi ,selle ratta oma eriti ,mis kohe esimesena ära kadus,oli lääpas all . Ettepoole ja vasakule külge keerdus.Mingid nõgininad togisid seda kogu rahva peale mineku aja õigeks,kõrvaklapid peas ja rääkisid pidevalt kellegagi.
Ju kaugemalt sihiti et enam-vähem saaks.Sai vähem kui enam.Läks alt minema,nagu isegi teate.
Oh maandumine oli seiklus ise.Loksuva sabaga pole see protseduur ka palju harjutanud piloot-inimesele kuigi lihtne.
Alguses põld nagu viga midagi.Vahel oli äkilisi jonkse .Rihmadega kinni,täitsa talutav.Üks naisterahvas kiljus mõned korrad kui tuulepuhang seelikusaba kergitama kippus.
Teip oli servast lahti tulnud ja puhus pisut . Oli vaeseke sattunud kakenud kere ja tiiva serva lähedale.Terve lennu oli teip ilusti paigas aga näe enne korralikult ratastele vajumist tuli kurram päris ära koos suurema tüki kere ja selle lombaka rattaga.
Hästi läks.Roginat ja kolinat oli omajagu.See võttis tükike aega enne kui teine ratas ka alt kadus.Hoopis parem sai,lennuk pold enam viltu.No raja kvaliteet ikka kehva.Kui kummi ja amorti vahel enam ei olnud siis palja kere peal liugu lastes lõgistas nii et kõrvalistujal penskaril kukkusid proteesid suust põrandale.Parem ka,sest kui ta need uuesti suhu sai,kus hakkas undama!
No mida enam!Lennuk seisis terve kümme sekundit vaikuses ja kindlalt paigas kui ta alles taipama hakkas et suu tühi.Korjas hambad põrandalt ja hakkas alles siis karjuma, kukume alla,kukume surnuks.Istub kindlalt maas ja karjub,kukume surnuks. Osa rahvast oli selleks ajaks ammu lennukist väljas ja lidusid mööda lennurada terminali poole.Ju oli neil bussile või rongile minekuga kiire.
Asjata tegelikult.Pagasit ei antud kellelegi mitme tunni jooksul kätte.Pritsimehed hoidsid kindlat ringi ümber lennuki,tilkuvad londid õieli.Ju ootasid millal tuli lahti läheb,saaks pisut õiget asja ka kustutada.Killa-kolla vagunikesed lõpuks pagasiga saabusid. Mõni ootas küll ilma asjata ,sai ainult kohvriräbalad ,omaniku silt jummala terve vangu küljes! Protestida ka ei sa. Turvakontrollis läks seekord hästi libedalt ,keegi ei küsinud reisi sihti ega sedagi,mis taskutes on.Kinnitati nagu ühest suust,kõik saab korda ,kõik saab korda,ärge muretsege,ärge muretsege.Isegi mõned mundris kirikuõpetajad sebisid ootesaalis ,kas on sellised mehed juba valvemeeskonnas või tõesti kärmelt linnast kohale saabunud.
Odavalt aga hästi läks.