Jõulumuinasjutt

Forums: 

See oli jõululaupäeva õhtul Ridalis. Oli täielik tuulevaikus ja tähed vilkusid heaendeliselt. Äsja mahasadanud paks lumi oli kohev ja sõbralik nagu vatt. Ridalisse püstitatud tohutu jõulukuuse ehteiks olid imeilusad liikmete poolt meisterdatud ehted ja piparkoogid ning Jaagu ja Rauli poolt paigaldatud värviküllane elektriinstallatsioon. Õhus oli midagi müstilist, taevasse vaadates võis peaaegu tunnetada maa poole kummardunud inglite hingust. Kõik tundus nii püha ja kõik jumala loodu nii hea, et lausa mõeldamatu oli mõelda kiusumõtet, ammugi siis patumõtet.
Klubiliikmed olid kogunenud tähistama püha ööd, kus juhtub imesid. Naerunäolised klubiliikmed sagisid edasi - tagasi, soovides üksteisel jõulurahu ja vajadusel kinnitades seda ka kerge põsesuudlusega. Saabus lennuülem Einar, hoides süles ehtsat elusat kobrast ja seletas vaimustunult, kuidas tal kobrastega läbirääkimised õnnestusid ja kuidas tal nendega enam probleeme pole. Koprad lubanud ka tiigis ujujaid mitte enam hirmutada. Lennuametist saabus telegramm, milles teatati, et edaspidi teenindatakse Ridalit väljaspool järjrkorda ja kiirmenetluse korras. Tõnu Parksepp manitses kõiki mitte tarbima alkoholi ja mitte suurustama oma möödaniku saavutustega. Samuti lubas ta klubile uue purilennuki osta. Major Kotkas ja Ervin vestlesid aktiivselt, planeerides järgmist lennuhooaega, mille jooksul mõlemad pidid vähemasti sada tundi lendama.
Veidi eemal, lumme kaevatud istumispaigas istusid tihedasti külg külje kõrval Jaan ja Elmer. Nad rüüpasid ühisest savikruusist auravat, kuid mittealkohoolset jõulujooki ja vestlesid jumalike ilmutuste võimalikkusest.
Köögis istus küdeva bullerjani kõrval laual põleva küünla ees Margus, kes ei joonudki õlut, vaid vaatas mõtlikul pilgul küünlaleeki. Õhus oli tunda viiruki lõhna ja kuulda tasast kellukeste helinat.
Väljas ehitasid proua Muni, Grete ja Kats lumelinnakut, mis sai samuti kaunistatud Jaagu ja Rauli abil värviliste tuledega. Matti tundis muret, et lennuvälja hüvanguks on liig palju puid oma elu kaotanud ja läks, lumelabidas õlal, puude istutamiseks uut platsi ette välja valima.
Metsast väljusid metskitsed, kes kogu seda peoilu nähes paigale tardusid. Seepeale arvas Viktor, et kui ta juba jänesed suureks on söötnud, miks mitte siis ka metskitsed hiidhirvedeks sööta. Seepeale asusid proua Muni, Grete ja Kats lume alt heina välja kaapima, et kitsekesi sööta. Ka kitsi algul jälitanud hunt jäi kohkunult metsaservale seisma. Kuid temalgi kui jumala loomal oli siin koht. Peeter viipas käega ja varsti istus metsapeni kui taltsas pontu Peetri ees. Peeter nimelt andis talle kõik grillribi kondid, mis tal sellest pühast söömaajast üle jäid. Metsast väljusid ka kolm Pakkeri rebast. Kuid nad olid nii prisked nagu meie kass Korsaargi. Seetõttu heideti üheskoos köögi trepile ja peagi uinuti koos Korsaariga üksteise kaisus.
Peole ilmus ka Kaido, kelle ootamatult kõnevõimeliseks muutunud noorem laps olla ise käskinud isal lennutegevusega jätkata. Kaks Leho - Mumm ja Roots, planeerisid teooriakoolituses loenguteemade jagamist ja järgmise hooaja lende. Ja mis põhiline - üle kõigi voogas mingi seletamatu rahu, mingi kindlus, et meie eest otsustatakse asjad seal kusagil kõrgemal.
Kesköö paiku kostus kusagilt kaugelt nagu mingit mökitavat naeru. See tundus kohati naljakas, kuid ka kohati jube, sest see kõlas nagu kõu. Nõrgemanärvilised kartsid, et äkki irvitab vanatühi meie üle, kuid tugevamanärvilised arvasid, et ehk on vanatühjal ka täna pidu.

Ühes filmis nähtud teadlase(vist neurofüsioloogi) esinemisest jäi meelde midagi sellist:
Käbinääre ajus toodab igal hetkel inimese meeleolule vastavaid neuropeptiide, mis levivad üle organismi ja mõjutavad rakutegevust. Vastavalt domineerivatele meeleseisunditele tekib rakkudel ka enam vastavaid peptiide vastuvõtvaid retseptoreid, mis omakorda võib väljenduda selles, et organism hakkab nõudma antud peptiidi taseme säilimist või suurendamist, st tekib sõltuvus teatud meeleoludest ja hoiakutest. Teisiti väljendatuna võiks öelda, et me otsime js püüame pidevalt tekitada situatsioone, mis tekitavad meis soovitud emotsioone, mis vallandavad käbinäärmes teatud peptiidi toodangu, mis lõpptagajärjena ei pruugi aga hoopiski ei tervise ega seltskondliku käitumise kohalt soodus olla.
Ebasoodsaks osutunud hoiakute äramuutmiseks on vajalik tärkav emotsioonipuhang pikema aja jooksul järjekindlalt ära pareerida mingi muu positiivse hoiakuga, mis hoiab ära ebasoodsate mõtteseoste ajus taaskinnistumise ja ka vastava sõltuvuse taastootmise.
Kokkuvõtteks ütleksin, et mulle see jutt väga meeldis.
Ilus!

Pole siin midagi soiduda teadusest või raku vajadustest.Millal need veel ilmavalgust nägid.
Kõik mis ülearu ,maha võtta,olgu see käbinääre või peptiid ,kõik ühes tükis maha.

Käbinääre on Habemel ja Jaanil hästi arenenud: Uni ja unenäod
Copy-paste netist,et miks me magame?
Ühe teooria järgi kaitseb uni olendeid sel ajal, kui ärkvelolemine ja ringikäimine oleks väga ohtlik. Uni aitab hoiduda aktiivsusest ja säilitada energiat, olles eriti vajalik võimalike vaenlaste rohkuse ja toidu vähesuse korral.
Teise teooria järgi – und on vaja meie seesmiste jõuvarude taastamiseks. Une ja ärkveloleku tsüklit kontrollib käbinääre (e käbikeha), mis toodab und tekitavaid keemilisis aineid.
Uneaega kasutab organism kasvuhormoonide sünteesiks – seetõttu vajavad noored rohkem und kui vanemad inimesed.
Kui inimene ei maga pikka aega, ilmnevad tal tõsised psüühikahäired. Alates 3. päevast tekivad nn mikroune perioodid (lühikesed unepausid ärkveloleku ajal). 4. päeval muutub inimene paranoiliseks (talle hakkab tunduma, et teised inimesed suhtuvad temasse pahatahtlikult). Nähud kaovad ruttu, kui inimene end välja magab.
Leidub väga väikese unevajadusega inimesi. Nt: USA Stanfordi ülikooli professor magas 50a jooksul vaid 3-4tundi ööpäevas; üks naine magas kogu elu jooksul iga öö vaid ühe tunni (Rosenzweig ja Leiman, 1982).
Suur hulk sellest, mida me tänapäeval une kohta teame, on saadud EEGga, silmaliigutuste ja lihasaktiivsuse registreerimisega. EEG abil (elektrilainete iseloomu alusel) eristatakse aeglast ja kiiret und.

einar