Jõulumuinasjutt

See oli jõululaupäeva õhtul Ridalis. Oli täielik tuulevaikus ja tähed vilkusid heaendeliselt. Äsja mahasadanud paks lumi oli kohev ja sõbralik nagu vatt. Ridalisse püstitatud tohutu jõulukuuse ehteiks olid imeilusad liikmete poolt meisterdatud ehted ja piparkoogid ning Jaagu ja Rauli poolt paigaldatud värviküllane elektriinstallatsioon. Õhus oli midagi müstilist, taevasse vaadates võis peaaegu tunnetada maa poole kummardunud inglite hingust. Kõik tundus nii püha ja kõik jumala loodu nii hea, et lausa mõeldamatu oli mõelda kiusumõtet, ammugi siis patumõtet.
Klubiliikmed olid kogunenud tähistama püha ööd, kus juhtub imesid. Naerunäolised klubiliikmed sagisid edasi - tagasi, soovides üksteisel jõulurahu ja vajadusel kinnitades seda ka kerge põsesuudlusega. Saabus lennuülem Einar, hoides süles ehtsat elusat kobrast ja seletas vaimustunult, kuidas tal kobrastega läbirääkimised õnnestusid ja kuidas tal nendega enam probleeme pole. Koprad lubanud ka tiigis ujujaid mitte enam hirmutada. Lennuametist saabus telegramm, milles teatati, et edaspidi teenindatakse Ridalit väljaspool järjrkorda ja kiirmenetluse korras. Tõnu Parksepp manitses kõiki mitte tarbima alkoholi ja mitte suurustama oma möödaniku saavutustega. Samuti lubas ta klubile uue purilennuki osta. Major Kotkas ja Ervin vestlesid aktiivselt, planeerides järgmist lennuhooaega, mille jooksul mõlemad pidid vähemasti sada tundi lendama.
Veidi eemal, lumme kaevatud istumispaigas istusid tihedasti külg külje kõrval Jaan ja Elmer. Nad rüüpasid ühisest savikruusist auravat, kuid mittealkohoolset jõulujooki ja vestlesid jumalike ilmutuste võimalikkusest.
Köögis istus küdeva bullerjani kõrval laual põleva küünla ees Margus, kes ei joonudki õlut, vaid vaatas mõtlikul pilgul küünlaleeki. Õhus oli tunda viiruki lõhna ja kuulda tasast kellukeste helinat.
Väljas ehitasid proua Muni, Grete ja Kats lumelinnakut, mis sai samuti kaunistatud Jaagu ja Rauli abil värviliste tuledega. Matti tundis muret, et lennuvälja hüvanguks on liig palju puid oma elu kaotanud ja läks, lumelabidas õlal, puude istutamiseks uut platsi ette välja valima.
Metsast väljusid metskitsed, kes kogu seda peoilu nähes paigale tardusid. Seepeale arvas Viktor, et kui ta juba jänesed suureks on söötnud, miks mitte siis ka metskitsed hiidhirvedeks sööta. Seepeale asusid proua Muni, Grete ja Kats lume alt heina välja kaapima, et kitsekesi sööta. Ka kitsi algul jälitanud hunt jäi kohkunult metsaservale seisma. Kuid temalgi kui jumala loomal oli siin koht. Peeter viipas käega ja varsti istus metsapeni kui taltsas pontu Peetri ees. Peeter nimelt andis talle kõik grillribi kondid, mis tal sellest pühast söömaajast üle jäid. Metsast väljusid ka kolm Pakkeri rebast. Kuid nad olid nii prisked nagu meie kass Korsaargi. Seetõttu heideti üheskoos köögi trepile ja peagi uinuti koos Korsaariga üksteise kaisus.
Peole ilmus ka Kaido, kelle ootamatult kõnevõimeliseks muutunud noorem laps olla ise käskinud isal lennutegevusega jätkata. Kaks Leho - Mumm ja Roots, planeerisid teooriakoolituses loenguteemade jagamist ja järgmise hooaja lende. Ja mis põhiline - üle kõigi voogas mingi seletamatu rahu, mingi kindlus, et meie eest otsustatakse asjad seal kusagil kõrgemal.
Kesköö paiku kostus kusagilt kaugelt nagu mingit mökitavat naeru. See tundus kohati naljakas, kuid ka kohati jube, sest see kõlas nagu kõu. Nõrgemanärvilised kartsid, et äkki irvitab vanatühi meie üle, kuid tugevamanärvilised arvasid, et ehk on vanatühjal ka täna pidu.