Pildikesi Ridalist
Koidupuna libiseb kaselatvadel.
Sametõrn hommikutuuleke paitab õrnalt ööviiulite lõhnavaid õisi.
Varajane hommikutund Ridali Rohemõttelises Kvaliteet Lennuklubis täitub pisitasa helidega.
Tasasel sammul astub vanapoolne härra masinavärgi poole.Säravad nikkelrõngad ümber mõõteriistade,läikima poleeritud messingist käepidemed,uhke nahkiste hoolikalt kattesse mähitud et öine niiskus pahandust ei teeks.Aga tema pole siiski kõige varajasem tõusja.Juba tunnikese on teine mees masinavärgi ümber tiirutanud,usinasti ettevalmistusi teinud .Lisanud määret ,pühkinud lapiga siit ja sealt .Nüüd hetkeks toetanud selja veel eilsest sooja raudvägilase vastu.
Koos tehakse ettevalmistusi edasi ja siis kaks meest pühivad käed lapi sisse ning ei lähegi kaua kui Jaan ütleb,noh Viktor ,pitsita tsäksi,pane tuli loitma.
Purukuiv põhk ahmid tuld ,mõõteriistad ärkavad tasapisi nagu vastu tahtmist magusast unest ,on kuulda raudeluka hingamise helisid.Paar tunnikest kulub veel et kuumus kõik liigendid ja kangid liikuma meelitab.
Tasapisi on saabunud hommikueine aeg.Õuele saabub Miira ja Einar.Need meie õitsilised.Miira näksib moepärast võilille tutikesi ja jalutab hommikulaua lähedal, kindlalt teades et ikka keegi pistab leivaviilu tema pehmete mokkade vahele.Kes siis lõhnavast leivast ära öelda suudab. Ja ega ta siis mingi muidusööja pole.Täieõiguslik klubi liige! Aga sellest tsipake hiljem.
Aeg liikuma hakata.Veel ei pea Miira midagi muud tegema kui hobusejuhi Einariga raudvägilase seltsis lennuraja lõppu jalutama. Väärikalt puhkides ,kaks meest kukil ja käru põhupallidega taga veeremas,suundub AURUVINTS Lonni tööpaigale.
Kostub paar põntsu,koorem lööb kõikuma ja mitu põhupalli kukub maha.Kuradi maakera keskpunkt,hüüab Jaan ja võtab kangiga kiirust maha.Einar viskab pallid koormasse tagasi,Miira napsab paar rohuliblet ja tümpsutab raudkingadega oma rütmi.
Taamal ,päiksest üle kullatud rajal,lükkab purilendurite salk rõõmsate hõigete saatel pikkade tiibadega õhulindu stardijoonele.Kõige ees Mati ,Kaido,Henri.Päev tõotab tulla lenduderohke.
Ja peatubki raudvägilane kuumalt lõõtsutades.
Nüüd on hobujuhi Einari etteaste.Kogenud käega võtab ta sitkeimast materjalist suurele trumlile keritud nööri otsa ja klõpsab Miira rakmete külge.Hoogsalt lennutab mees end hobusele ja sõit läheb lennuraja teise otsa,kus ootab juba meile tuttav lennusõprade seltskond.Siin kinnitatakse nöör lennumasina külge ja ärev ootus haarab kõiki.
Kaugel taamal susiseb LONNI ,kohe-kohe peaks tõusma punane lipp lennumasina kõrval.Siis on tema etteaste ! Viktor viskab viimase palli koldesse,pühib lapiga higist nägu.Raputa tuharesti,hõikab Jaan,ise binokliga pingsalt lipu tõusu jälgides.Käsi sirutub vilenööri poole.
Heleda häälega hüüab LONNI vastuseks lipu signaalile,nöör tõmbub pingule ja siis see sünnib.Tehislind kerkib maast mõne hetkega ja võtab kindla suuna kõrgustesse.LONNI ähib ja väriseb pingutusest.Vintsimasinist Jaan jälgib kotkapilguga tehislindu ja katlakütja Viktor jõuab veel ühe palli raudmasina lõugade vahele heita. Ta on kõrgustesse tõusnud,ta on vabalennus,purilendur on võitnud end maa tõmbest vabaks. Miira jaoks pole selles midagi uut,tema kõpsutab rahulikult LONNI poole et nöör järgmise linnu juurde tuua.
- Kommenteerimiseks logi sisse