1. aprillist algab Eesti lennunduspersonali kohustuslik kiibistamine

Lähinädalal võtab Eesti Lennuamet ka­su­tusele uue, len­nuo­hu­tu­sa­last jä­re­le­val­vet pa­ran­da­va in­fosüstee­mi PAMS (Physiological Avia­tion Ma­na­ge­ment Sys­tem ehk füsioloogiline len­nuo­hu­tu­se in­fosüsteem – H. R) ning paralleelselt PAMS-i rakendamisega asutakse ka kogu Eesti lennunduspersonalile paigaldama paremasse tuharasse elektroonilisi mikrokiipe, millese on kantud kõik andmed lennundusloa väljastamise, tervisekontrolli läbimise, pädevuste kehtivuse jms kohta (kliki: loe edasi).
Kiibi paigaldamine algab 1. aprillil 2009. ja lõpeb 1. aprillil 2010 .
Kiip on unikaalne ja võimaldab lennuametil igal ajal teostada isiku kontrolli ja viia kiipi sisse vajalikke muudatusi. Kiip paigaldatakse süstlataolise esemega Lennuameti inspektori või volitatud lennundusarsti poolt. Nõnda saab lennunduslubade osakond saata lennundusloa taotleja peale andmete kontrolli eraldi nn operatsioonikabinetti, kus lennundusmeditsiini inspektor siirdab kiibi. Kuigi kiibi kontrollimiseks ja muudatuste teostamiseks on soetatud uus, kallihinnaline aparatuur, siis vaatamata sellele riigilõivud ei muutu.
Kiibi ja tarkvara väl­ja töö­ta­nud AS Medmee­dia soo­vib sa­ma too­det müüa veel pal­ju­de teis­te rii­ki­de len­nua­me­ti­te­le.

„Meie süsteem on üles ehi­ta­tud sel­leks, et abis­ta­da len­nuame­tit prot­ses­si­de lä­bi­vii­mi­sel õigeaeg­selt, võima­li­kult efek­tiiv­selt ja täp­selt,” rää­kis Med­mee­dia kiibipro­jek­ti ­juht Lennu Lõpp. Ta sel­gi­tas, et len­nua­me­til on kok­ku sa­du eri jä­re­le­val­ve­ko­hus­tu­si ning vaatamata eelarves tehtud kärbetele kasvab kohustuste hulk iga aastaga. „Len­nua­met peab jä­re­le­val­vet teos­ta­ma len­nu­jaa­ma­de, len­nu­ki­te, pi­loo­ti­de, len­nu­tee­nis­tu­se, juh­ti­mis­kes­kus­te, hool­dus­fir­ma­de ja pal­ju teis­te operaatorite üle ning uus kiibisüsteem aitab kontrollida kogu Eesti lennnunduspersonali.” Paberkandjal lennundusload kaotavad kehtivuse aasta pärast.

Len­nua­me­ti tundmatuks jääda sooviv töötaja kinnitusel on inspektorid se­ni ka­su­ta­nud enamasti pa­ber­ku­jul do­ku­men­te või on iga ins­pek­to­ri do­ku­men­did pei­de­tud eri ar­vu­ti­te erinevatesse kaus­ta­des­se. Vä­ga suu­re osa tö­öa­jast vee­da­vad ins­pek­to­rid väl­jasõitu­del ning ins­pek­tee­ri­mi­sel saa­dud and­med tu­leb jällegi kon­to­ris uues­ti ar­vu­tis­se si­ses­ta­da.

Paanikaks pole aga põhjust! Kui näiteks meespiloot tunneb lennujaamas õrna puudutust oma istmikul ning ümber pöörates näeb enda läheduses teist, malbelt naeratavat meeskodanikku, siis ei maksa mingil juhul arvata seda, tegu oleks tegemist samasooihara tegelasega. Pigem võib olla tegu kontrolliaparaati kasutava inspektoriga, kes lihtsalt teeb oma igapäevast tööd! NAMSI ja kiibi ristkontroll tagab senisest oluliselt tõhusama järelvalve meie lennunduspersonali üle.

Kontrollimisel saadud info on kohe kättesaadav. „Uue süstee­mi­ga jook­seb suur osa in­fost ju­ba en­ne ko­ha­pea­le mi­ne­kut Len­nua­me­tis­se ja on rist­ka­su­ta­ta­va­tes re­gist­ri­tes kõigi­le as­jao­sa­lis­te­le ko­he kät­te­saa­dav,” on inspektorid rahul.

Kui pal­ju PAMS-i ja kiibi ka­su­ta­mi­ne len­nua­me­ti tööd efek­tiiv­se­maks muu­dab, sel­gub tõen­äo­li­selt juba aas­ta lõpus, kui ko­gu prog­ramm loo­de­tak­se täiel mää­ral töö­le saa­da. „Pä­ris kind­las­ti ai­tab see suu­ren­da­da len­nun­du­se ohu­tust, sest ära kaob inim­fak­to­rist tu­lev in­for­mat­sioo­ni väär­hal­da­mi­se risk,” kinnitati Lennuametist.

Len­nua­me­ti tel­li­mi­sel prog­ram­mi väl­ja töö­ta­nud Medme­edia asub kiipi hoo­le­ga pro­pa­gee­ri­ma ka teis­te rii­ki­de len­nua­me­ti­te­le. „O­le­me val­mis se­da vä­lis­tur­gu­de­le pak­ku­ma ja ole­me se­da te­ge­li­kult ka tei­nud,” rää­kis Lennu Lõpp. Prog­ram­mi on tut­vus­ta­tud näi­teks Gua­te­ma­las, El Sal­va­do­ris, Cos­ta Ri­cas, Ka­ta­ris, Sau­di Araa­bias ning His­paa­nias ja Lee­dus. „Len­nun­du­se jä­re­le­val­ve põhimõtted on üle maail­ma suh­te­li­selt stan­dard­sed, mis ai­tab too­te müümi­se­le kind­las­ti kaa­sa,” rää­kis Lennu Lõpp.

Len­nua­me­ti jaoks läks kiibi in­fosüsteem maks­ma li­gi­kau­du seit­se mil­jo­nit kroo­ni, ra­ha saa­di Eu­roo­pa Lii­du tu­gip­rog­ram­mi­dest.

Medmeedia näeb suurt turgu Aafrikas

••Lisaks Lähis-Ida, Ladina-Ameerika ja Euroopa maadele loodab Medmeedia lennunduspersonali kiibiprogrammiga trügida ka Aafrika turule.

•• Selleks on ettevõte appi palganud Hispaania lennundusspetsialistidest müügimehed ja on kiipi tutvustatud ühel Aafrikas toimunud lennunduskonverentsil. „Aafrika turg on väga huvitav, sest neil puuduvad varasemad kogemused ja turg on avatud,” rääkis Medmeedia kiibiprojekti juht Lennu Lõpp ning lisas, et paljudel Aafrika lennukompaniidel on seni ohutuse kaalutlustel keelatud lennata Euroopasse. Aafrika turule pääsemisel loodab Lõpp sealse lennuametite liidu peale, mis garanteeriks rahalised vahendid.

•• Euroopas pakub Medmeediale samas valdkonnas seni konkurentsi vaid koertele ja kassidele kiipe valmistav firma. „Nende ees me ei kohku, sest mõlemal on oma eripärad.”

Lennuameti logoga kiip