Ajaveebid

Õhulahingud Moskva kohal

Pea nädalajagu päevi hävitavad lennukid Moskva kohal pilvi: http://www.epl.ee/artikkel/385165

Esimesed screenshotid Condorist

Teha on jäänud:
1. Rabad õiget värvi
2. Istutada puud
3. Kalibreerida kaart (praegu ca. 5km põhja pool)
4. Panna paika objektid (kohutav töö. vajan abilisi)
5. Teha termika kaart

Pildid asuvad siin: http://www.purilend.ee/v/users/kaido/Condor/

Käisime Endla rabas matkamas

Eelmine nädalavahetus käisime Endla rabas matkamas. Oli väga tore ja saime suurel hulgal ilusaid pilte.

Endla raba

Margaret Endla rabas

Vapustav enesekindlus. Tüüp ehitas ise lennuki, luges hoolega raamatuid ja arvas, et oskab nüüd lennata. Lendaski. Aga maanduda ei osanud. Tulemus on kuu aega haiglat. Lugu ise siin: http://www.stuff.co.nz/4023089a4560.html

Ikaldus selle veebikaameraga

See nädal on Ridalis kindlasti palju sebimist olnud. Kas on kellegi mahti olnud vaadata, on see kaamera seal posti otsas üldse alles?

Hendrik

Meisterdasin pedaalid lennusimulaatori jaoks.

Et kõik ausalt ära rääkida tuleb alustada sellest kui ma Alari utsitusel omale Condori lennusimu hankisin. Sellega lendamiseks sai välja urgitsetud oma vana joystick. Selgus aga, et sedagi vaevab Logitechi rõõmupulkade tavaline probleem - potekad hakkavad jupsima. Minul väljendus see selles, et püsivat kiirust polnud võimalik hoida, kuna kõrgustüür tillerdas kogu aeg teatavas diapasoonis üles-alla. Lennuk oli küll kontrollitav, kuid tore lennata ei olnud. Ostsin siis omale uue pulga Saitekilt (Cyborg 3D kui kedagi huvitab).

Vana pulka ei tahtnud niisama ära visata. Saati, et poiss tundis huvi, mis seal sees on. Ühel õhtul võtsin siis kruvika pihku ja lammutasime asja ära. Alles jäi miskine 3x7cm trükiplaat ühe kiviga ja sinna külge ühendatud kolme poteka ja 6 mikrolülitiga. Muu plastmasskola pildusin prügikasti, kuid elektroonika panin miskipärast kilekotiga kappi. Ja juba järgmisel päeval tuli mõte, et kuna x-telje potekas on ju terve, siis saaks sellest teha pedaalid.

Reedel kui naist kodus polnud võtsingi asja koos poisiga ette. Aluseks sai võetud rõdule põranda panekust üle jäänud 50x50 cm põrandaplaat, mis on nikerdatud 70mm laiustest immutatud laudadest. Pedaalide veeremise tagamiseks ostsin mööblifurnituuri poest neli sahtliliugurit. Muud jubalakad olid peaaeagu kõik kodus olemas.Juurde pidin ostma veel kummid, nööriratta ja nööri. Miskit veel aga kõike ei mäleta.

Tagumisel poolel on näha poteka otsa pistetud valge latakas, mis on ex-deodorandi pudeli kork, millel on servad maha lõigatud. Sellest on läbi pistetud traat. See on lõigatud keemilisest puhastusest toodud traatriidepuust. Traadi otsi ei saanud pedaalide külge fikseerida, kuna isegi geomeetriat tundamata, on aru saada, et pedaalide vajutamisel hüpotenuus pikeneb. Selle probleemi lahendasid kaks voolikujuppi, mis sai õigete kohtade peale seotud ja kus traat saab vabalt liikuda. Kuna pedaalid tõmbavad üksteist nööri, mitte jäiga kangiga, siis ei saanud potekat paika liimida, sest nöör võib venida ja pöörlemiskese nihkuda (jalaga on imelihtne sellist pisikest junni puruks vajutada). Seega sai poteka jaoks ehitatud vana Neste kliendikaardi tükkidest lõigatud kelk. Kelgu alumist otsa hoiab koos potekas ise ja ülemine ots seisab paari traadijupi ja nende vahele paigutatud voolikutükkide varal.

Kogu värgenduse eelarve on kokku ca. 200 krooni. Kui odavaim saadaolev joystick aluseks võtta, läheb tulemus kusagile 350 krooni kanti. Oluliselt toredam igatahes kui 1500-2000 krooni, mis on laias laastus kulu, mis tuleb uute CH pedaalide eest välja laduda kui sellised õnnestub leida.

Testisin asja ära kah - täitsa toimib. Esialgu on päris imelik töötavate pedaalidega lennata.

Pedaalid1
Selline see tulemus välja näeb. Mitte just üleliia esteetiline aga mina isiklikult simulaatoriga tegelemise ajal laua alla ei vahi.

Pedaalid2
Siin on näha need sahtliliugurid. Maksid kokku 142 krooni kui ma õieti mäletan.

Pedaalid3
Alumine pool. Näha kummid ja poteka otsa pistetud valge värgendus. Jõleroosa kile alla on peidetud elektroonika.

Pedaalid4
Potekas isiklikult.

Parasiili blog

1. Lendamisest Ruhnu näitel
2. 2 langevarjurit vähem (video)
3. Lendamisest Tallinna näitel

http://parasiil.blogspot.com/

Inglismaal kukkus mudellennuk alla

Pealkirja järgi nagu poleks tegu miskise erilise uudisega ainult, et mainitud lennuk oli üle 5m pikk neljamootoriline reaktiivpommitaja Vickers Valiant ja maksis ehitajale 2 aastat hukkaläinud vaba aega ning ca. 300 000 EEK.

Lugu ise siin: http://www.thesun.co.uk/article/0,,2-2007120134,00.html

Vickers Valiant mudel - 16 jalga pikk koos oma omaniku Simon Steggall-iga

Täna lennatud: 204,71km ja 102,29km/h

Alari utsitusel sai ära ostetud selline purilennusimu nagu Condor.

Pealkirjas mainitud numbrid on tänaõhtuse lennu tulemus. Lennatud Martini lennuväljalt Slovakkias. Ilma kruttisin muidugi üsna tugevaks nii, et kui oleks otsustavamalt lennanud, oleks oluliselt kiiremini saanud läbitud. Hätta jäin finiši poole tulles, sest kaart ei näidanud, et eesolevad mäeharjad nii kõrged on. Kuidagiviisi sain üle ja siis padavai lennuväljale tagasi. Lendasin Ventus2-ga.

Igatahes on tegu ühe kõige realistlikuma purilennusimuga, millele mina näpud külge olen saanud.
Lisasin juurde lennulogi igc faili kah. Näeb välja nagu päriselt oleks lennanud.

Kommentaare veel. Kui keegi simulaatoriga lendab, siis tuleks vältida Logitech-i Joysticke. Viimased on eriti COndori foorumis tümitada saanud, kuna ei pea vastu ja hakkavad "hüplema". Minul esines sama sündroom ja olin sunnitud vahetama pulga välja Saiteki oma vastu. Kindlasti peaks vaatama, et ostetaval pulgal oleks peal see "minipulk" või 8-suunaline kiiklüliti. Sellega on pagana mugav vaadet vahetada. Muidugi on Condoris võimalus ringi vaadata ka hiire abil.

Ilus ilm täna

Äkki keegi kohalik ärataks veebikaamera talveunest. Januneb teine vist väikese voolukatkestuse järgi. Või siis ruuter.

Tahaks kangesti näha, kas ka lennuväljal päike särab.
Hendrik

Mõned artiklid wingletide kohta

Kuna pets wingletijutu lahti tegi ja Jaan teema vastu tõsisemat huvi ilmutas, lisan siia oma aja jooksul kogutud purilennumaterjalide hulgas vedelevad neli artiklit wingletide kohta. Miks ma nad kunagi netist välja kaevasin - ei mäleta. Võimalik, et lihtsalt jäi mingi OSTIV-i materjalide kataloog ette ja tirisin sealt asjad alla enne kui auk kinni pannakse. Igatahes ise ma neid artikleid põhjalikult lugenud ei ole. Diagonaalis küll.

Miks wingletid ja kuidas need töötavad on vist kõige populaarteaduslikumalt ära kirjeldatud artiklis WL-Soaring. Isegi miskised võrdlevad graafikud ja illustratsioonid on juures. Nii palju kui mina kiirvaatlusel registreerisin, on sisu selles, et wingletiga tekitatakse väljapoole suunatud õhuvool, mistõttu ei teki sissepoole suunatud õhuvoolu tiiva kohal koos sellest tingitud rõhu kasvuga tiiva peal.

Muud artiklid on kohe siin all.

Ilus luuletus lendavast lohemaost.

Vene poeet Afanassi Fet (1820-1892) Andres Ehini tõlkes

Madu

Siis, kui langeb õhtukaste
rohumaale kaela,
ennäe mustakulmset leske-
kammib, peseb kaela.

Lesel läbi hämaruse
silm käib taevaradu.
Juba loogeldes sealt tuleb
pikk ja ergav madu.

Tulemühal teeb ta tiiru
ümber lese õue.
Maandub õlekatusele,
volksab korstnapõue.

Mustakulmuline naine
akna suleb ruttu.
Juba kostab tagakambrist
suudlusi ja juttu.

Praeguseaegsete võistluspurilennukite aerodünaamiline väärtus ulatub 15 m tiivaulatuse klassis 50 ligi ja piiranguta klassis 65 ligi. Tervikuna heade lennuomadustega purilennuki konstrueerimine on aga märksa keerukam ülesanne, kui kõrge lauglemisväärtuse saavutamine. Seda seetõttu, et pika vahemaa läbilendamiseks peab purilennuk olema suuteline termikas tõhusalt kõrgust koguma ja samahästi läbima termiliste tõusude vahesid suurel kiirusel. Seega edukas konstruktsioon eeldab tasakaalu ja kompromisse heade tõusuomaduste ja laia lauglemistingimuste skaala vastandlike nõudmiste vahel. Tõhusaks tõusuks peab purilennuk olema võimeline tegema väikese horisontaalkiirusega ja väikese vajumiskiirusega kitsaid ringe omades samal ajal suurt tõstejõutegurit. Sellistes tingimustes moodustab tiiva induktiivtakistus suurima osa purilennuki kogutakistusest. Teisest küljest, termikatõusude vaheline lend eeldab suurt kiirust ja väikest tõstejõutegurit ja seega moodustab purilennuki kogutakistusest suurima osa tiiva rindtakistus.
Purilennukite võimekuse edasiseks parendamiseks hakati 1980-te teisel poolel konstrueerima purilennukitele winglette, kusjuures eesmärgiks oli vähendada tiiva induktiivtakistust rohkem, kui lisanduva wingletiga kaasneb rindtakistust. Kuna õhuvoolu kiiruse kasvades väheneb tiiva induktiivtakistus ja kasvab rindtakistus, siis vastuvõetava kompromissi saavutamine sõltub ennekõike lennus kasutatavate kiiruste vahemikust. Seega wingleti kasutegur on suurim väikesel kiirusel ja väheneb kiiruse kasvades üpris järsult, seetõttu võib winglet osutuda ka üpris kriitiliseks asjaoluks, kui ta ei tööta nii, kui oli soovitud. Et tõhustada tõusu väikesel kiirusel, peab winglet omama tiiva suhtes põhjendatult kõrget tõstejõutegurit, suurel kiirusel saab aga otsustavaks madal rindtakistustegur.
Kuna winglet töötab tiivast mõnevõrra erinevalt, tuleb konstrueerimisel selle tõhususe tagamiseks määratleda täpselt toimimistingimused ning vastastikmõjud konkreetse tiivaga. Kuna wingleti põhitöö tuleb teha tõusus, põhjustab wl-i varisemine purilennuki võimekuse olulise halvenemise. Sel hetkel, kui purilennuki tiib jõuab varisemiseni, peab winglet omama maksimaalset tõstejõutegurit. Teisest küljest, kuna õhutakistus kasvab kiiruse suurenedes ruutprogressioonis, halvendab wl-i profiili suur takistustegur järsult purilennuki võimekust suurel kiirusel. Seda, kuivõrd wingleti kasutamise tõhusus ületab kadusid suurtel kiirustel, tuleb analüüsida pika vahemaa läbilennu taustal.
Tingituna tiiva indutseeritud õhuvoolust, on wl-i kasutatav tõstejõutegurite vahemik väiksem, kui tiival. Wl-i vähima takistusega kohtumisnurkade piirkond peab olema sobitatud samaaegseks toimimiseks tiiva vähima takistuse kohtumisnurkadega. Väikesel kiirusel ei tohi wl variseda enne tiiba. Wingleti tõstejõuteguri ja tiiva suhe on igas kombinatsioonis ainulaadne ja seega nõuab iga kombinatsioon erilise wl-i profiili kujundamist. Wl-i konstrueerimiseks vajalik teave sõltub wl-i kujust, mis omakorda sõltub wl-i profiili aerodünaamilistest näitajatest. Seega on wl-i kujundamine soovitud tulemusele vastavaks järkjärgulist astmelist lähenemist nõudev töö. Hoolimata kaasaegsete võistluspurilennukite sarnasusest, ei pruugi ühele purilennukile väikese eelise andnud wl teisele sobida. Väikesed kompromissid tõhususe arvel võimaldavad ühe wl-i kasutamist erinevatel purilennukitel.
Üks wingleti konstrueerimise põhiraskus seisneb tema kasutusvajaduses laias Re arvu vahemikus. Wl-i kitsus ja väike kiirus viivad ta eriti madala Re arvu alasse. Teisest küljest vaatamata ka suhteliselt suurele rindtakistustegurile on wl mõõtmetelt niivõrd väike, et tema osatakistus on vähemäärav. Erinevalt tiivaprofiilist ei oma wl-i profiilil väändemoment tähtsust.

(P.S.Kuna winglet on selgelt võõrsõna, siis oleks huvitav, kui pakutaks sellele mingeid maakeelseid vasteid. Matti pakkus soomlaste mugandust "vinklet", ise mõtlesin sõnale "otstiib", kuid see on pisut kohmakam ning ma pole kindel, et see juba midagi muud ei tähenda.)

Lehed