Väike võrdlus purilennust ja hüppamisest USAs. Vastupidiselt purilennule elab langevarjundus (vähemalt USAs) häid aegu. 2007 aastal kasvas USPA (U.S. Parachute Association) liikmeskond üle 30.000, samuti anti välja varasemast rohkem litsentse.
Ohutuse poolest samuti rekord, nii vähe õnnetusi oli viimati 1962 aastal, kui USPA liikmeskond oli vaid 10% tänasest. Siin sees ei tohiks olla armee hüpped...
Loe lisaks http://www.dropzone.com/cgi-bin/safety/detail_page.cgi?ID=684
Mõtlesin võtta http://www.glidingmagazine.com/ veebist võrdluseks ühe USA purilennu hetkeseisu kirjeldava artikli, kuid neil server maas. Eks see näita ka natuke, mis seis on. http://www.ssa.org annab USA purilendurite koguarvuks ca 12.000. Trende ei ole käepärast võtta, kuid minu mäletamist mööda on SSA probleem liikmeskonna pidevas kokkukuivamises ja vananemises.
Huvitav oleks teada, kas ja kui palju on selline spordialade populaarsuse muutus seotud valdkonda vedava organisatsiooni aktiivsuse ja töö tulemuslikkusega. USPA on väidetavalt panustanud klubidele ohutusalaste koolituste ja seminaridele korraldamisele. SSA tegevuse kohta on lugeda olnud enamasti aastat kokkuvõtvate sümpoosiumide ja srateegiaseminaride osas, kus tõdetakse seda, et olukord on halb ja midagi peaks ette võtma. Kas midagi sisuliselt ka ära tehakse, on arusaamatu.
- Kasutaja tanel ajaveeb
- Kommenteerimiseks logi sisse
Kommentaarid
Huvitav oleks võrrelda
Huvitav oleks võrrelda purilennundust purjetamisega. Ka viimasel on kindlasti omad head ja halavad ajad. Hüppamine on purilennundusele olnud juba ammusest ajast rohkem adrenaliini pakkuvaks alternatiiviks, kuid purjetamisele tekkis analoogiline alternatiiv alles hiljuti - windsurfing. Analoogia varustuse sarnasuse osas on täiesti olemas ja ala on üha rohkem populaarsust võitmas. Raske on muidugi öelda, kui palju potensiaalseid purjesportlasi see harrastus eest napsab. Usun, et üks ala teist päris välja ei sureta, vaid trend pidurdub mingi vahekorra juures. Heaks näiteks mäesuusatamine ja lumelaudamine. Viimane on küll populaarne, kuid spordialana vähe tunnustatud ja piirdub rohkem show tegemisega. Muideks, windsrufingut harrastatakse lumelauaga ka talvel. On vist harrastatud ka Ridalis?
Ei tea, kas ka 9/11 USA purilennundusele mõju on avaldanud?
Hendrik
Purilennu väheneva
Purilennu väheneva populaarsuse taga maailmas on minu tagasihoidlikku arvamist mööda järgmised probleemid:
1. Purilennuga seotud seltskonna peamine aur läheb mujale kui uute liikmete värbamisele (bürokraatia, lennukite nunnutamine jms. Kogu väikelennundus on vähemalt Euroopas juba pikka aega langustrendis)
2. Purilend on väga palju üksiolemist nõudev ala. Erinevalt näiteks purjetamisest, kus saab pardal kambaga viskit juua ja möliseda. Ka langevarjurid on suurema osa ajast ninapidi koos, sest erinevalt purilenduritest veedavad nad valdava osa ajast maas varju pakkides ja omavahel mölisedes
3. Purilend on suhteliselt kallis
4. Purilend pole olümpiaala (olümpiaalaks saamise võimalus magati maha kui kardeti teha monotüübi klasse 50-datel ja nüüd ei tule seda enam iial)
5. Purilenduri vägitegudest ei saa asjatundmatud midagi aru. Neil pole vahet kas lendasid 300 km või 1000. Tormiga läbi Turu saarestiku purjetamine on jällegi mõistetav.
Äkki on selle taga
Äkki on selle taga sotsialismi kokku varisemine?
Sotsialismi õitsvates tingimustes polnud ju eraomand mõeldav. Pealegi sellisel alal, nagu lennundus. Ei tahetud ka nii innovatiivse alaga maailmas tahaplaanile jääda. Seepärast käis kõik riigi toel ja elame me siiani ju sisuliselt vanast rasvast. Võibolla mõjutas selline lähenemine ka globaalselt purilennundust. Tehased said suuremaid tellimusi, suudeti odavamalt toota. Ja eks ka kapitalistlikus ühiskonnas, kus klubid eraomandusel tuginesid, saadi aru, et sotsialistidega on raske konkureerida ja said ehk riigi poolt toetusi. Kas polnud see rootsis, kus aerokülv ära kaotati ja kõik lennukud klubidele puksiirlennukiteks kingiti. See on ainult üks näide. Mistahes riiklik abi (majutus, lennuväljad, vintsid, lennukid, koolitus) edendab purilennundust. Ega ilma kõrvalise toetuseta poleks ka purjesporti, merd seilaksid vaid üksikud luksusjahid. Oleks jah purilennundus olümpia ala, oleks olukord teine, oleks võimalik riiklik tugi sponsoritega asendada. Praegu ei näe muud võimalust, kui riigilt (EL-lt) abi küsida.
Eks konkurents ole ka siin valdkonna arengu alus.
Hendrik