Pole piiblis,pole olemas.

Lühinoppeid suviseks vahelugemiseks .
(Puri)lendurid on ka inimesed ja nendel on kindlasti naissõbrad kes armastavad ehteid rohkem kui lendamist.Seega viimane aeg valmistuda masu lõppemise puhul ehete ostuks.
Valisin Plaatina.
Plaatina on haruldane väärismetall. Ühe grammi plaatina saamiseks tuleb mõnigi kord töödelda vagunitäis maaki. Õige oli käibeväljend: üks gramm toodangut – üks aasta tööd.
Plaatinat leidub looduses ehedalt ja mineraalidena. Viimaseid on teada üle saja
Põhjalikult kirjeldas hispaanlasest maailmarändur don Antonio de Ulloa oma Lõuna-Ameerika reisil kogetud kullapesemist, mille käigus eraldati kuld ja plaatina. Plaatina oli kullast odavam. Et plaatina tihedus on lähedane kulla tihedusele, siis oli võimalik plaatinaga kulda võltsida, sulatades teda kullasse. Seepärast käskis kuningas oma dekreediga heita plaatina jõgedesse. 1750. a ilmus Inglise filosoofiakirjas William Watsoni ja William Brownriggi kirjutis "Poolmetallist nimega plaatina del Pinto".
". Seda loetakse esimeseks teaduslikuks artikliks plaatinast. Möödus veel paar aastat ja 1752. a soovitas Rootsi rahapaja direktor Henric Theophil Scheffer Pinto hõbedakese ümber nimetada valgeks kullaks (Aurum album) ja lugeda teda seitsmendaks täisväärtuslikuks metalliks.
Sel ajal oli metallide arv piibli kaanonitega piiratud. Et piiblis on nimetatud vaid kuus metalli (Fe, Cu, Au, Ag, Sn ja Pb), siis deklareeris kirik, et seitsmendat metalli olla ei saa.
Alkeemikud väitsid küll, et piiblis on 18 korda mainitud koera ja kassi mitte kordagi, see ei takista aga kasside eksistentsi. Sama lugu olevat ka metallidega. Kuid kirik neid väiteid ei arvestanud.
Riikides, kus valitsevaks polnud ristiusk, arvati metalle olevat 7. Juba Aristotelese ajast seostati 7 taevakeha 7 metalliga. Igale taevakehale vastas üks metall ja lisaks eespool mainituile loeti seitsmendaks metalliks elavhõbedat. Nii ei olnud ka selles süsteemis plaatina jaoks kohta. Seepärast toodi sisse poolmetallid. Kiriku kaanonid lubasid 6 metalli kõrvale veel 6 poolmetalli.
Ühed väidavad et täpselt plaatina avastamise aastat ega avastajat ei ole võimalik määrata. Teatmeteosed dateerivad avastust aastaga 1750 (Watsoni tööd).
Meile sobivad mõlemad.

Ühesõnaga, varsti demonstreerib pr Muni meile plaatinast ehteid. :);)

Tsssssss!Ta pole veel sellise asja peale tulnud.

Viktoril on ikka palju vaba aega, et sellistele asjadele mõelda ...

einar

Ajalooliste dokumentide alusel õnnestus Richard F. Stephensonil määratleda et aastatuhandete jooksul on ööpäev muutunud pikemaks peaaegu kaks tuhat sekundit. Mõõtmised, mida viimaste aastakümnete vältel satelliitide abil on teostatud, kinnitavad Maa pöörlemise aeglustumise tendentsi.
Selgub, et Babüloonia tsivilisatsiooni õitseaegadel olid ööpäevad umbes neli sajandiksekundit lühemad kui täna.
530 miljonit aastat tagasi oli ööpäeva pikkuseks 21 tundi. Dinosauruste ajal – nende õitseaeg meie koduplaneedil oli umbes 100 miljonit aastat tagasi – algas uus päev iga 23 tunni tagant. Seda on võimalik järeldada korallide lubjaladestuste põhjal. Teadlase sõnul peavad korallid nagu omamoodi kalendrit, moodustades iga päev uusi lubjaladestusi, mille paksus oleneb aastaajast.
Siit siis minu näiv aja üleküllus.Kasutan seda mis 24 tunnist iga päev aina rohkem üle jääb.

Paistab, et kuumus ja päikesep(a)iste on teinud oma töö.

Autori "intsidendid" lennunduses, mida ei ole piiblis kirjas, ei ole seega kunagi toimunud ?

einar

Selle jutukese peab ümber tõstma "Proosa" alla, teiste Viktori samalaadsete juttude juurde.