Meisterdasin pedaalid lennusimulaatori jaoks.

Et kõik ausalt ära rääkida tuleb alustada sellest kui ma Alari utsitusel omale Condori lennusimu hankisin. Sellega lendamiseks sai välja urgitsetud oma vana joystick. Selgus aga, et sedagi vaevab Logitechi rõõmupulkade tavaline probleem - potekad hakkavad jupsima. Minul väljendus see selles, et püsivat kiirust polnud võimalik hoida, kuna kõrgustüür tillerdas kogu aeg teatavas diapasoonis üles-alla. Lennuk oli küll kontrollitav, kuid tore lennata ei olnud. Ostsin siis omale uue pulga Saitekilt (Cyborg 3D kui kedagi huvitab).

Vana pulka ei tahtnud niisama ära visata. Saati, et poiss tundis huvi, mis seal sees on. Ühel õhtul võtsin siis kruvika pihku ja lammutasime asja ära. Alles jäi miskine 3x7cm trükiplaat ühe kiviga ja sinna külge ühendatud kolme poteka ja 6 mikrolülitiga. Muu plastmasskola pildusin prügikasti, kuid elektroonika panin miskipärast kilekotiga kappi. Ja juba järgmisel päeval tuli mõte, et kuna x-telje potekas on ju terve, siis saaks sellest teha pedaalid.

Reedel kui naist kodus polnud võtsingi asja koos poisiga ette. Aluseks sai võetud rõdule põranda panekust üle jäänud 50x50 cm põrandaplaat, mis on nikerdatud 70mm laiustest immutatud laudadest. Pedaalide veeremise tagamiseks ostsin mööblifurnituuri poest neli sahtliliugurit. Muud jubalakad olid peaaeagu kõik kodus olemas.Juurde pidin ostma veel kummid, nööriratta ja nööri. Miskit veel aga kõike ei mäleta.

Tagumisel poolel on näha poteka otsa pistetud valge latakas, mis on ex-deodorandi pudeli kork, millel on servad maha lõigatud. Sellest on läbi pistetud traat. See on lõigatud keemilisest puhastusest toodud traatriidepuust. Traadi otsi ei saanud pedaalide külge fikseerida, kuna isegi geomeetriat tundamata, on aru saada, et pedaalide vajutamisel hüpotenuus pikeneb. Selle probleemi lahendasid kaks voolikujuppi, mis sai õigete kohtade peale seotud ja kus traat saab vabalt liikuda. Kuna pedaalid tõmbavad üksteist nööri, mitte jäiga kangiga, siis ei saanud potekat paika liimida, sest nöör võib venida ja pöörlemiskese nihkuda (jalaga on imelihtne sellist pisikest junni puruks vajutada). Seega sai poteka jaoks ehitatud vana Neste kliendikaardi tükkidest lõigatud kelk. Kelgu alumist otsa hoiab koos potekas ise ja ülemine ots seisab paari traadijupi ja nende vahele paigutatud voolikutükkide varal.

Kogu värgenduse eelarve on kokku ca. 200 krooni. Kui odavaim saadaolev joystick aluseks võtta, läheb tulemus kusagile 350 krooni kanti. Oluliselt toredam igatahes kui 1500-2000 krooni, mis on laias laastus kulu, mis tuleb uute CH pedaalide eest välja laduda kui sellised õnnestub leida.

Testisin asja ära kah - täitsa toimib. Esialgu on päris imelik töötavate pedaalidega lennata.

Pedaalid1
Selline see tulemus välja näeb. Mitte just üleliia esteetiline aga mina isiklikult simulaatoriga tegelemise ajal laua alla ei vahi.

Pedaalid2
Siin on näha need sahtliliugurid. Maksid kokku 142 krooni kui ma õieti mäletan.

Pedaalid3
Alumine pool. Näha kummid ja poteka otsa pistetud valge värgendus. Jõleroosa kile alla on peidetud elektroonika.

Pedaalid4
Potekas isiklikult.

Kommentaarid

Sa nagu Agu Sihvka: kui kõik ausalt ära rääkida, nii nagu oli, siis tuleb alustada sellest päevast, kui... Äge, meeldib see, et naturaalne puit, mitte plast.

einar

Tuleb tunnistada, et mul oli andud kirjatüki puhul tõepoolest mõningaid kirjanduslikke eeskujusid.

Kaido_signature

Eileõhtune pikem lendamine demonstreeris mõningaid vigu konstruktsioonis. Peamine probleem on seotud põrandal libisemisega. Liimisin alguses libisemise takistamiseks plaadi alla mõned silikoonpadjakesed, kuid nende liim on sihuke voolav ja need tulid sealt ära. Pealegi peaks seda kaadervärki maast veidi tõstma. Mistõttu on praegu plaan miskised jalgade moodi asjad otsida.

Kaido_signature

Kui keegi tahab vähe ägedamaid pedaale teha, siis tiblad on minu meelest leidunud väga hea lahenduse parallelogrammi ja PVC torudega.


Jalgade paigaldamise asemel tõmbasin kruvidega alusplaadi külge vaiba. Nüüd lendan nii, et vaiba üks ots on pedaalide aluse küljes ja teine ots on tooli jalgade all. Libisemine on välistatud.


Njah. Varsti on simulaator juba sellisel tasemel, et täiusest lahutab vaid jalutskäik apteeki ja pisut meisterdamist. Muidu jääb veel külge harjumus otsida lennu ajal pause nuppu, kui põis liiga pingule läheb Wink

Hendrik

No karmimad militaarsimude hullud lendavad sellistes omatehtud kokpitides: http://www.xflight.de/f16/pg_sim_pic_out.htm
http://members.aol.com/wietlpachm/howto/newpics.htm
http://virtualf16.20m.com/photo2.html
http://users.bestweb.net/~kcoyne/f100proj.htm
http://cust.idl.com.au/0297000123/latest_pictures.htm

Perfektsionistid lendavad hävituslenduri kostüümides, kuhu ülekoormuse ajal lastakse ikka rõhk kah sisse nii, et hing kinni jääb. Ainult, et mida ei ole, on ülekoormus Smile

Lisaks muidugi tsiviilsimulaatoritel lendavad rahamehed, kes ehitavad selliseid asju: http://www.hyway.com.au/747/


Hõm. Meenus, et aasta või siis paar tagasi tuli kah jutuks ehitada ehe simulaator. See oli vist seoses õpperuumidega. Siis osutas Rait tähelepanu, et meil on täiesti olemas pooleks saetud blaniku kere...

Praegu turgatas pähe, et kui oleks selline pisike blaniku kerejupp, millest teha korralik ja esinduslik simulaator, siis sellega oleks võimalik väga edukalt purilennundust propageerida. Vaja see teha selline, et oleks võimalik ürituselt-üritusele käia ja rahval lasta kätt proovida koos insturuktoriga ja omapäi. Muidugi käiks asja juurde ka väljapanek purilennudnuse juurde käiba informatsiooniga. Kujutan ette, et iga simut proovinu järgmine loogiline samm oleks Ridalise päris asja proovima tulek.

Mõelda, kui saaksime sellise väljapanekuga näiteks õllesummeri hordide keskel esineda, kui hullumeelseks siis suvi kujuneks?
Hendrik

Vajalikud jupid:

1. Purilennuki kokpit (muidu?)
2. Projektor (5 000 - 10 000)
3. Lina ja stend (ca. 1 000)
4. Arvuti (5 000 - 10 000)
5. Tarkvara litsents (600)
6. Pedaalid (saab kasutada purjekas olevaid - vajalik joystick lammutamiseks) (200)
7. FF Joystick (800)
8. Igasuguseid abimaterjale (1000 - 2000)
9. Tööd ca. 100-150 inimtundi. (hindamatu Lol

Kokku ca. 15-25 tuhat krooni.

Minu isiklik arvamine on, et kui meil sellise investeeringu tagasi teenimiseks selget äriplaani pole, on selle rahaga mõistlikumat teha. Selge äriplaan saab olla näiteks talvise koolituse atraktiivsemaks muutmine.