71 a. tagune tekst

Termiline purilend. Purilennu arengu algaastail kasutati ainult mäeveeru tuult. Termiliste püstvoolude avastamisel avanes uus, peaaegu piiramata ulatusega tegevusväli. Nagu varem meteoroloogias vaatlesime, tekivad termilised püstvoolud maapinna ebaühtlase soojenemise tagajärjel. Seepärast on termiliste püstvoolude tekkimine kõige intensiivsem tuulevaikusega ja täiesti pilvitu taevaga. Selliseid ilmu on meil suvel juuni-, juuli- ja augusti-kuul, aga vahel ka mais ja septembris, teistel aastaaegadel väljavaateid termiliseks purilennuks ei ole. Purilennuks vajaliku tugevusega püstvoole on leida kesksuvel, alates juba hommikul kella 9~st; kõige sobivamaeg on aga kella 11- 17~ni.

Päikese kiired võivad mõnel juhul maapinna kuumendada kuni 70º, kuna õhutemperatuur sel ajal 2 m kõrgusel on kõigest 25-30º. Juba võrdlemisi nõrga tuulega on maapinna temperatuur palju madalam. Tuul kannab kuumenenud maa kohale järjest uusi jahedaid õhumasse, mis maapinna soojuse endasse neelavad ja edasi kannavad. Õhk soojeneb niiviisi ühtlselt suurte kõrgusteni. Tuulega võivad tugevamad püstvoolud tekkida ainult lainelisel, künklisel maastikul, kui tuulest varjatud orupõhja saavad koguneda suuremad soojaõhu massid. Õhkkonnas on alati suuremal või vähemal määral liikumine, absoluutset rahu ei ole enne kui -273º C juures (absoluutne null). Ümbritsev õhk avaldab liikuvale õhumassile kahesugust mõju: tekib takistus hõõrumise näol esi- ja külgpindadele, mis püüab pidurdada liikumist ja teiseks segunevad üksikud vähemad õhuosakesed kokkupuute piiril; liikuvast massist tungivad osakesed ümbritsevasse massi ja ümberpöördult.

Liikuva õhumassi rindtakistus on seda suurem, mida laiem ta võrreldes pikkusega, ja hõõrumine suureneb proportsionaalselt külgpindade suurusega (samuti kui kindlal kehal). Kuuma maapinna kohal tekkiva sooja õhukihi rindtakistus vertikaalliikumiseks on liig suur, seepärast ta ei suuda tõusma hakata. Teame, et normaalselt langeb õhu temperatuur kõrgemale tõustes iga 150 m umbes 1º C. On temperatuuri vahe mingil põhjusel suurem, siis hakkab kord liikuma pandud õhumass tõusma edasi, kuna ta on kergem samas kõrgustasapinnas ümbritsevaist õhuosakesist. Maapinna kohal asetsev lame soe õhukiht on labiilses (tasakaalutus) olukorras, s. t., ta on kergem ümbritsevaist õhuosakesist. Kõige vähem takistus vertikaalliikumisel on piklikul, silindrikujulisel õhumassil. On vaja mingi „tõuge“, mis muudaks lameda õhumassi kuju, siis kord liikuma hakanud õhumass tõuseb edasi senikaua, kuni ta pidurdub hõõrumise mõjul või muutub raskemaks ümbritsevaist õhuosakesist.

94