Kasutaja alari ajaveeb

Navigatsiooniõppejõu praktikumi näide Ridalis

Lennukolledzi navigatsiooniõppejõu näide elavas tõestuses, kui tähtis on lennueelne ettevalmistus (kasvõi lohelennutamises). Harjutuse eesmärk: jõhvikamaitselise gaseertitud veepudeli tabamine lohega.
Vaata siit: http://www.youtube.com/watch?v=i7KpLmRh8Mw

Estonian Airi kõnepruugis ka õhuaugud?!

Järgnev väljalõige on tänasest Postimehe Tarbija lisast, rubriigist "Lugeja küsib".

Estonian Airi augud

Ma saan aru, et suvaline inimene tänavalt räägib õhuaukudest aga et Estonian Airi PR-direktor seda teeb, sellele ma küll "pihta ei saa"!

Isegi nende kodukal lastelehel (http://kids.estonian-air.ee/index.php?page=33&) selgitatakse kenasti, et selliseid asju nagu õhuaugud ei ole olemas. Ju on siis lapsed õpivõimelisemad ja neid tasub harida aga mitte Postimehe lugejaid. Kurb.

Raske töö sai eduka lõpu

Pühapäeval said Kostja juhendamisel Kerdi, Jaani ja Viktori poolt lõpetatud Wilgale lisabensupaagi paigaldamine.

Lisapaagiga Wilga

Töö oli küll väga keeruline ja kulus kõvasti aega ning närve kuid valmis ta sai. Edukalt lõppes ka esimene katsetamine. Lisatud paagiga võib eksperimentaalklassis lendav Wilga lennata üle 10 tunni järjest! Enam ei tohiks tekkida olukorda, kus termikasse kippuvad purilendurid peavad tankimise järel ootama.

Hüpe Leonardo da Vinci langevarjuga

36 aastane Oliver Vietti-Teppa hüppas edukalt Leonardo da Vinci jooniste järgi tehtud langevarjuga. 2002 aastal proovis Adrian Nicholas samalaadset üritust, kuid maandus tagavaravarjuga.

Da Vinci 1

Da Vinci 2

Da Vinci 3

OliverVietta

Videoklipike hüppest:
http://news.bbc.co.uk/2/hi/in_depth/7370151.stm

Üks artiklitest:
http://www.dailymail.co.uk/pages/live/articles/news/news.html?in_article...

5. aprillil jõustus majandus- kommunikatsiooniministri 26. märtsi 2008. aasta määrusega nr 26 kinnitatud lennureeglite muudatus.

Lennuamet selgitab: "Lennureeglite muutmine tuleneb vajadusest täiendada lennureegleid Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni ICAO poolt rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 2. lisasse „Rules of the Air ” (lennureeglid) ja sellega seotud protseduuridesse lisatud muudatustega (nr 40), mis jõustusid 22. novembril 2007.
Lisaks nimetatud muudatustele on tulenevalt pilootidelt saabunud tagasisidest lennureeglite teksti korrigeeritud selle parema arusaadavuse ja tõlgendamise huvides."

Aeg lendab :)

Internetiavarustest on võimalik ca 15 dollari eest muretseda endale öökapile mehhanism, mis tuletab teile otseselt meelde, et aeg lendab.

Kell-Cessna

Valik on lai ning igaühe maitsele on midagi.

minikellad

Mess (nii eesti kui inglise keeles)

Mariliis messiboksis

Osa messiboksi atribuutikat on juba üleval: pildid seintel (hiljem vaja vaid korralikult paigutada-sobitada) ning vitriinis mudellennukid, näitlikustamaks erinevaid pukseerimisviise ja muidu lennuvälja. Boks läheb veel veidi ümberehitamisele (lisatakse üks seinamoodul vasakule ning paremale esiserva post), et saaks paigaldada ka videoprojektori ning esiserva klubi nime.

Mudelitevitreiin

Jama on jantari-projektiga, sest lõpuks saabus talv (nii kuradi valel ajal) ja tohutud lumehanged maas. Ridali on lumevangis ning seega ka käru ning purjeka kättesaamine rakendatud. Heal juhul saab sahk neljapäeval Ridalis olukorda veidi leevendada ning pääseme lennukile ja kärule ligi. Probleemne on ka sellise ilmaga käru vedamine. Kahju, et Smarti käepärast võtta pole, peab Kerdi Maverikuga hakkama saama Wink

Messiesine plats kolmapäeval

Peavalu valmitab lumehangede alla mattunud messihoone esine plats, kuhu "valge" panema peaks. Tuleb vist kõvasti labidaga ennem vehkimist. Ja siis jälle täitsa "jama majas" kui nädalavahetusel peaks sulaks minema (nii tegelt ka ennustatakse) - siis tatsatakse lennukiümbrus täitsa mutta. Kas kellegil ei ole neid plastist rõdumatte või mingit vana vaipa?
Lisaks kõigele on veel tublid haljastajad kaks kuuse või kadakamütakat platsile kasvama pistnud. Ehh - raske!

Samas sai valmis nikerdatud uus infovoldik, sest meil on nüüd mida pakkuda!

Infovoldik

Soomes suuskamas

Sai käidud põhjanaabrite juures äri-ja spordireisil.
Sportliku poole pealt oli eesmärk tutvuda ja esmaõpe saada mäesuusatamise vallas.

Kui aus olla, siis olen korra mäesuuskadel varem olnud. See, kümmekond aastat tagasi toimunud sündmus, jäi tookord väga üürikeseks ja meenutas küll rohkem sööstlaskumist. Kuutsemäelt alla lastes ei julgenud ma kordagi suuskadel keerata ning nii ma täishooga all tuiskasingi kuni Hawaii Expressi plakatini (teate küll, see kus kenad näitsikud tagumikud urvakil rattasadulatel istuvad).

Tahkos mäel

Seekord Soome keskosas Tahko suusakuurordis läks tükk maad edukamalt. Esimese päeva jooksul said põhitõed selgeks ning järgmistel päevadel sai rinda pistetud juba täispikkade radadega (tõsi küll laugematel - niipalju kui see võimalik oli).

Tahko

Aga ei pääsenud ma suusamäelgi ilma lennundusega kokkupuutumata (õnneks enda "lennud" suuskadel jäid lühikesteks ja harvadeks). Ukerdades keset mäge jäi kõrvu lennukimootori hääl. Tõstsin silmad korraks üles ja ... peale enda püsti ajamist ja põlvede lumest puhtaks kloppimist nägin väikest valget ühepinnalist orgu lähenemas.

Lödipind lähenemas

Suusakeskuse mäe jalamil järvejääl oli improviseeritud lennurada, kust siis tõusis ning maandus turiste loksutades ultralight.

Lödipind rajal

Käis korra peast läbi mõte, et läheks ligi ja uuriks palju üks ring ka maksab ning kui kapitalistist põdrad väga ei nööri, laseks endalegi ühe tiiru teha. Loobusin aga sellest mõttest peale ühe maandumise jälgimist Smile

Lödipind 2

Lennuki piloodil ütlesid keset lendu närvid üles

Torontost õhku tõusnud ning Londoni Heatrow lennujaama maanduma pidanud lennuk tegi hädamaandumise Iirimaal, Shannoni lennuväljal, kuna väidetavalt abipiloot "keeras ära".

http://www.sloleht.ee/index.aspx?id=264544&rss=1

Hüpe ilma langevarjuta

Basejumper Jeb Corliss kavatseb teha hüppe ja maandumise ilma langevarjuta.
Skeem näeb välja selline:
Varjuta hüpe

Väike uudistevideo kah, kus kutt ise plaanitut seletab:
http://www.neatorama.com/2007/12/13/man-plans-to-jump-from-helicopter-an...

Lennukat uut aastat!

Piparkoogiplaanerid

Tööpäev Ridalis 07.jaanuaril 2005

Saabusin Ridalisse veidi pärast seda kui Kristiina Shmigun 0,2 sekundiga 30 kilomeetrit Ridalist loode pool norrakalt pähe sai. Ridalis võttis mind vastu unise näoga teki alt piiluv Margus ning sabaotsani vitaalne Korsaar, kes arvas, et mul kotis kohe kindlasti talle midagi head on. Ta pidi pettuma.
Korsaar

Tõin küttepuid, panin köögis bullerjaani uugama ning läksin angaari uste relsse jääst lahti raiuma. Peale mehist kangiga vehkimist ja lumeloopimist sain päevavalguse angaari ning asusin Wilga kallale. Nagu arvata, oli parempoolne ratas õhust kõmmeldunud ning portsjon surveballoonist meeldis talle väga. Õlikraan kinni, kasukas mootorikattele ja Marguse abiga sai Wilga angaari ukselävele. Põrgumasin käivitus ilma tavapärase suitsupahvakuta.
Kui Kert, Jaan ja Kati lennuväljale jõudsid oli nii lennumasin kui ka bullerjaanil istuv õli juba kenasti üles soojenenud.
Põrgumasina juures

Jaani, Kati ja vahepeal saabunud Meremehega lükkasime Wilga välja, lasime surtsaka õhku ka lennumasinasina tühja õhukerasse, kobisime Jaaniga kabiini ja andsime „punni”. Istusime siis kahekesi ja kaifisime vaikselt rappuvat lennukit. Lennukimüra oli kui muusika me kõrvadele. Mõnus kodune tunne tuli kohe.
Kui lennuväljalt minekule asusin, algas parasjagu operatsioon „Rajamärgid väljalt ära”.
Wilga kasti kaanest lohisti

Selleks puhuks koostas Kert vedamise mehhanismi, mis koosnes kahesillaveoga Audist, Wilga kasti kaanest ja neid ühendavast jupist faalast. Meremees läks lihtsama vastupanu teed ja vedas rajamärke oma valge „seljakotiga”.
Rajamärkide vedu
Kuidas neil operatsioon õnnestus veel ei tea. Kööki jäid "maailma parandama" ja kütuse 30L viimaseid liitreid põletama Jaan ja Margus.

Sõitsin meelega mööda vana-võrut ja nautisin talvist metsavaheteed. Vaatamata lummavale vaatepildile mõtlesin, et tuleks see kevad juba kiiremini.

Maailma suurim purilennuk Ju 322

Kui siin läks juba ülisuurte purilennikite peale teema, siis leidsin pildi, sõna otsese mõttes, sellisest Mammutist (mis oligi purjeka nimi).

Junkers 322 Mammut

Junkers kompaniilt telliti selliseid puust lennumasinaid 200 tükki. Mõeldud olid Junkers 322 Mammut Inglismaa invasiooniks nagu ka analoog transpordi purilennuk Messershmitt 321 (esialgu Me 263) "Gigant". Kasutatama pidi neid operatsioonil "Merelõvi", mis nägi ette Britannia vallutamist õhudessandi näol.

1.novebril 1941, kõigest 14 päeva peale plaani ja käsku välja töötada selleks purilennuk, esitati purjeka eskiisid. Projekti nimeks sai "Varssav".
Purilennuk pidi kandma kas sõjavarustust, 88 millimeetriseid kahureid, tanke T-IV või 100 dessantnikut. Lennuki tiiva siruulatus oli 62 meetrit ja kandevõime pidi olema 20 tonni.

Kuna Junkersi tehasel puudusid kogemused sellise konstruktsiooniga puiturilennukite tegemiseks, tekkisid koheselt probleemid. Purilennuki katselaadimise ajal vajus tank T-IV läbi puitpõranda. Seepeale vähendati 20 tonnist kandevõimet 12 tonnile.

Katselendudeks valmistuti märtsis 1941. Probleem oli piisava võimsusega puksiirlennuki leidmisega. Esialgu oli plaanis lennuaparaadi ette rakendada kolm lennukit BF 110C-d aga ennem katselendu peeti sellist ettevõtmist liiga riskantseks ning lõpuks jäi valik Junkers 90-V7 peale, mis pidi suutma tõstma õhku 4 tonnise kogukaaluga purjeka.

Esimene lend toimus märtsis 1941, mil valmis lõplikult Ju 322-V1 ja Ju 322-V2.
Purilennuk kinnitati Junkers 90-V7 taha 120 meetrise ja 16 mm tossi abil. Täis gaasiga minema rühkinud lennurong suutsi vaevu enne raja lõppu maast lahti rebida, kusjuures stardiks mõeldud käru andis maalt põrgates hoobi purilennukile. Õhus olles hakkas Mammut lennuki taha "laperdama" ja oli väga ebapüsiv. Purjekas tõusis vaatamata lenduri pigutustele pukseerijast kõrgemale. Peagi oldi situatsioonis, kus purilennuk oleks mootorlennukile tagant sisse sõitnud. Mootorlennuk pikeeris täisgaasil ja veidi ennem tagant sisse sõitu, haakis purjeka juht end aerorongist lahti. Mootorlennuk tuli vaid mõni meeter ennem maapinda pikeest välja. Peale lahtihaakimist lõpetas Mammut laperdamise ja maandus ilusti põllule, kust ta kaks nädalat hiljem kahe tanki abil tagasi veeti.

Koheselt hakati parandama suurima purilennuki lennuomadusi, kuid peagi loobuti, kuna oli ilmne, et seda ei suudeta. Teostati veel mõned lennud, tõsi küll mitte eriti edukad. Mais 1941 tuli käsk programm lõpetada ning 98 erinevas valmimisjärgus purjekat läksid tuleroaks. Kogu projekt läks saklastele maksma 45 miljonit marka.

Leidin ühe laheda saidi, kus tehakse lihtsalt selgeks kuidas lennukit juhitakse. Lõpus on ka väike proov, kus saad graafiliselt kujutatud lennuaparaati näiteks vastu maad põrutada Smile

Juhi lennukit

Lehekülg asub sellisel aadressil: http://www.youngeagles.org/games/pyr/

Talvised lohesurfarid

Sattusin pühapäeval oma kodu ligiduses peale kambale tuulelohedega surfareile, kes lumelaudadel lumisel väljal rigi kihutasid. Tuul polnud nende ütluste järgi küll piisavalt tugev, kuid minu arust kihutasid nad igatahes väga vinge kiirusega. Olen ennemgi huviga selliseid lohesurfareid väikese kadedusega jälginud. Nüüd sain seda täitsa ninapidi juures uudistada.

Surfarid

Sain vendadega jutu peale ja kutsusin neid meile Ridalisse külla. Meil ju nende jaoks hiilgavalt hea plats 300 korda 1000 meetrit lagedat siledat välja, ilma elektriliinideta. Päeval näitaks neile oma lennumasinaid ja naudiks nende surfamist, õhtul teeks ühiselt sauna, õllede ja muu sinna kuuluvaga. Nad olid huvitatud ning leppisime kokku, et võtame jaanuaris ühendust.

Surfarid 2

Galeriis leiate vastavanimelise albumi, kus rohkem pildimaterjali.
Rohkem infi nende tegemiste kohta leiate kodukalt aadressiga: http://surf.triip.ee/index.php

Lennuklubi LSV Goch külastus Saksamaal 2003 a. märtsis

2003 aasta märtsikuus sai Saksamaad külastades loomulikult läbi astutud ühest lähimast lennuväljast. Asub teine Saksamaa lääneosas, viie kilomeetri kaugusel Hollandi piirist väikese saksa linnakese Goch külje all.

Lennuvälja putka

Klubi veebisaiti saate kiigata siit: http://www.lsv-goch.de/index2.html

Lennuväljak oma suuruselt meenutas väga Ridali lennuväljakut, ehk veidi pikem ja kogu laiusest kenasti kasutatav. Klubile kuulub seitse purilennukit, kaks mootorlennukit, üks mootorpurilennuk ja kaks ultralighti. Janeli ja Ka8
Loomulikult seisid rivis veel erapurilennukid haagistes.

Esimesel päeval tegin perega koos lihtsalt luuret. Uudishimulikult trügisime kõikjale ninapidi juurde ja tutvusime elu-olu ja lennupargiga. ASW25 tiiva otsast

K21 uudistamas

Kuna külastasime seda lennuvälja praktiliselt selle aasta esimesel klubi aktiivsemal lennupäeval oli sagimist suhteliselt palju ja seda minu õnneks – oli rohkem näha. Sagimine Gochi lennuväljalRahvas oli sõbralik ja lasi rahulikult ringi kollata, mis tekitas kohe meeldiva paralleeli meie klubiga :) Tehti esimesi lende, seetõttu külalisi ei saadud lennutada. Küsisin järgi järgmise lennupäeva, et siis tagasi tulla.

Nädala pärast lasin end võõrustajatel hommikul lennuväljale visata, võileivakarp ja fotokas kaasas ning palusin endale õhtul järgi tulla. Lennupäeva alustanud sakslastega ei hakanud rida ajama, kuna enamus olid ühekohaliste purjekatega. Startisid nad mootorlennuki slepis.ASW19 slepis
Puksiirlennukiks oli neljakohaline alatiivaline Rigent, millel faala ei tolgendanud taga vaid keris ennast peale lahtihaakimist kenasti lennuki sisse trumlile. Puksiir Rigent
Lennuk oli nagu ikka dubleeritud juhtimisega, pulkjuhisega (Ridali rahvas loe: "junnjuhis" :) ) ning mugavate nahkistmetega (pöörake erilist tähelepanu tahavaatepeeglitele tiibade küljes!)Rigenti cokpit

Aeg-ajalt põristas üle lennuvälja ka üks klubi ja üks era-mootorpurilennuk. Motopurjekas1
Motopurjekas2

Sügava mulje jättis mulle ASW25, mis algul mulle kummalisel kombel ise tõusis. Hetke pärast alles taipasin, et ennem minu poolt uudistatud purjekal oli ka mootor, mille abil ta nüüd üksi keset lennuvälja tõusu võttis :) ASW25

Seadsin sammud hollandlaste poole, kes olid külas naaberklubist. Nende lennuväljak oli veel veidi porine ja ei kannatanud lennutegevust. Sain jutule ühe habemikust sõbraliku hollandlasega, nimega Joop, kes meenutas veidi meie Ervinit.

Hollandlased startisid oma kaasa toodud vitsiga (sakslased startisid enamasti mootorlenukiga). Veokile ehitatud vints oli nelja trumliga ning suurepärases korras. Alari vintsi juures
Raadiosaatja abil käis suhtlus teises lennuvälja otsas oleva stardi korrapidajaga. Kui kõik neli tõusu oli teostatud sõitis vintsi juurde traktor koos järelkäruga, millel küljes spetsiaalsed haaratsid, kuhu sai kinnitada trossi otsad. Trosside vedamise käruTraktor popsutas üle lennuvälja vedades trossid jälle starti. Ladusa töö korral pidi saama niimoodi kuni 4 tõususeeriat tunnis teha (s.t. 16 starti tunnis!).Traktor

Vestlesin mitu tundi Joopiga, kes istus vintsi puldi taga ning rääkisin talle lendamisest meil ja pärisin lendamisest neil. Vintsi armatuurlaudTüürisin siis ikka jutu sinna, et saaks kah korra kätt proovida. Tõus maksvat 20 EUR-i aga ta kahtles kas sel päeval võimalik, kuna oma lendajaid oli palju. Kuna mul oli aega küll ja Ridalist ootamise tehnika omandatud jäin siiski lennuväljale jõlkuma, sest mine tea.

Vahepeal vaatasin kuidas uhked Volvod ja Mersud vurasid järjest lennuväljale, kõigil purjeka kärud taga. Uudistasin sealt välja võetud purjekaid, mis ausalt öeldes tegid sigakadedaks. Ventus 2 cokpit
Ühel veidi tõreda olemisega sakslasel aitasin kärust välja võtta Ventus 2 kere, millele olla just installeeritud uus kompuuter, mida "vana" ise uurima hakkas. Ventus 2 kompuuter
Kahjuks ei soovinud ta mulle selgitada uhke atribuudi võimalusi aga võib-olla ei teadnud ta neid veel isegi.

Vahepealne ootamine tasuski end lõpuks ära, sest õhtupoolikul viipas mulle purjekast Joop, kes selleks ajaks oli vahetanud oma vintsi-operaatori koha instruktori oma vastu. Istusin ASK-21 tagaistmele (ju siis ikka eriti ei usaldatud, sest muidu istus nagu meilgi instruktor taga) ja tõmbasin rihmad kõvasti kinni. Alari ennem starti
Stardi korrapidaja andis korralduse raadiosaatjasse ja viipas meile käega. Kümme meetrit hoojooksu ning olimegi õhus. Imelik tunne oli sellise vinge tõusunurgaga jalad ülespoole tõusta. Enne lahtihaakimist
Lahtihaakimine toimus ca` 400 meeti peal (samas puidust KA8 hoojooks oli vaid 5-6 meetrit ja tõusis ca` 600 meetrile). Tegin mõned viirangud erinevate kallakutega. Lennuk oli kergelt juhitav, hoovad käisid hästi sujuvalt ja oma erksuselt meenutas veidi Jantari. Tegime seejärel ühe suurema ringi ning maandusime. ASK21 tuleb maanduma

Peale lendu pärisin, et kellele ja palju maksta tuleb, mispeale mees lõi käega, pilgutas silma ja ütles, et klubi teeb välja. Ütles, et saab minu lennuhuvist aru ja oleks/ootaks sama isegi võõral lennuväljal olles. Vahetasime meili-aadresse ning kutsusin ta lahkesti meile külla. Parim oli see, kuidas ta minu särgi seljalt luges meie veebilehe aadressi, nimelt "u" hääldamine käis talle üle jõu ning seetõttu kõlas “purilend” asemel “püürilend”.

Nädala pärast saatsin talle Eestist meili tänuavaldusega ning seal tehtud piltidega, millest siin alljärgneva riputas ta endale arvuti desktopile.ASK21 maandumas Oli külastanud ka meie veebilehte ning kirjutas, et meil paistab olema väga ilus keel, millest ta küll midagi aru ei saanud aga oli meelitatud, et veebilehte ka ingliskeelsena lugeda sai.

Lehed