Vigurlennu õppimine nõuab oluliselt rohkem kui „julgust ja 45 tundi lennukogemust”, millest paljude purilendurite arvates paistab piisavat. Pigem tuleb vigurlendu vaadelda kui täiesti uue distsipliini õppimist, millesse tuleb suhtuda samasuguse tähelepannuga kui esmasesse lennuõppesse.

Vigurlennu õppimise protsess nõuab olulisi eeldusi:

• Arusaamist kõigist turvalisust puudutavatest kaalutlustest
• Kogu teooria mõistmist
• Korralik õpetamine asjatundja poolt
• Distsiplineeritud lähenemist
• Harjutamist kogenenud juhendaja jälgimisel maalt

Vigurlennu teooria
Vigurlennu teooria koosneb neljast põhipunktist:

1. Turvalisus
2. Lennatav koormuste ja kiiruste piirkond
3. Purilennuki ehitus
4. Aresti figuurid

Turvalisus
Vigurlennus omab turvanõuete range ja ühene täitmine oluliselt suuremat kaalu kui normaalsete lennudistsipliinide puhul, kuna vigureid tehes lennatakse oluliselt sagedamini lennuki ehituslike piiride lähedal. Seetõttu on ka võimalik eksimisruum oluliselt väiksem. Paljude vigurite puhul on viguri alguses tehtud eksimust viguri keskel praktiliselt võimatu parandada. Mistõttu kehtib vigurlennus sama reegel, mis paljude teiste ohtlike alade puhul – teadmine turvanõuetest peab olema proportsioonis ala ohtlikkusega.

Ükski ala ei ole iseenesest „tappev”, eeldusel, et jälgitakse kõiki vajalikke ohutusnõudeid. Väga tähtis osa vigurlennu turvalisusest on lennatavate koorumuste ja kiiruste piirkonna teadmine ja mõistmine. See peab olema selge ja peas alati kui vigureid lennatakse. Tegemist on vigurlennu põhialusega ning see peab olema iga vigurlenduri teine kirjaoskus.

Alati pea silmas, et Sind jälgivad silmapaarid ning Sa võid saada kellelegi eeskujuks. Sina võid olla ükskõik kui korrektne oma manöövreid sooritades, kuid kui noor piloot seda korrata üritades surma saab, oled Sina andnud suure panuse tema hukkumisse. Seetõttu vali alati oma tegevus sõltuvalt pealtvaatajatest, ära tee spontaanseid manöövreid (madalad ülelennud järgneva üle tiiva pööranguga ja teise ülelennuga on eriti ahvatlevad kuna tunduvad olevat efektsed ja lihtsad).

Seega enda ja teiste turvalisuse tagamiseks on lihtne reegel: Hoia asja turvalisena, püsi kõrgel ja ole nii leebe kui saad.

Vigurlennus satud Sa oma tegevuste tagajärjel asenditesse, mis tunduvad võõrad nii Sinu instinktidele kui ka kõige selle suhtes, mis Sa oled siiani purilennus harjunud kogema.
ÄRA IIAL kaota olukorraga harjudes ettekujutust enda ja purilennuki piiridest.
Kasuta ALATI iga viguri lendamiseks täpselt nii palju kiirust ja ülekoormust kui selle korrektseks sooritamiseks vajalik ja mitte grammigi rohkem ega vähem.

Hädaolukorrad
Juhul kui Sa jälgid loogilist ja täpselt defineeritud teed vigurlennule lähenemisel, suurendades vigurite raskusastet järk-järgult, ei tohiks Sa hädaolukordadesse sattuda. Kui siiski tekib tõsiseid ohuolukordi, on need tavaliselt tingitud ülekiirusest, ülekoormusest, orientatsiooni kaost ja selili asendis pöörisesse sattumisest. Seetõttu on oluline teada, mida sellistes olukordades teha.

Ülekiiruse korral on eluliselt oluline vähendada kiirust suurendades ülekoormust, mitte piduriklappe avades. Seda põhjustel, mis on lahti räägitud järgmises osas, mis räägib lennatavate kiiruste ja koormuste piirkondadest.

Samas on suure kiiruse korral ülilihtne lennuk üle koormata, mistõttu tuleb kindlasti jälgida koormuse kasvatamise kiirust ning koormuse suurust (G-meeter ehk koormusemõõtja on vigurlendude lendamisel kohustuslik varustus).

Moodsate purilennukite ehituse puhul arvestatud turvavarud annavad võimaluse koormata lennuvahendit kuni 50% rohkem kui ehituslikud maksimaalsed koormused ette näevad enne kui tekib fataalne purunemine. Ehkki püsivad kahjustused on võimalikud. Purilennuk, mida on koormatud rohkem kui manuaalis lubatud, tuleb allutada põhjalikule läbivaatusele ja vajadusel remondile enne kui sellega uuesti lennata võib.

Kui lennus on purilennukit koormatud üle ehituspiiride ja kõrgusvaru on piisav (üle 500m), kontrolli, et lennuk oleks kõigi kolme telje suunas juhitav ning, et kõik juhtimisseadmed töötaksid laitmatult. Kui kõik on korras tule rahuliku ja stabiilse lennuga maanduma, hoidudes järskudest manöövritest.
Kui purilennuk on oluliselt viga saanud, on sul ilmselt turvalisem lahkuda lennukist ning usaldada oma elu langevarju hoolde. Seda eeldusel, et kontrollimatult laskuv purilennuk ei ohusta teiste inimeste elu ja nende vara. Langevarjuga välja hüppamise korral tuleb seda teha kiiresti, kuna varju avanemine ja kukkumiskiiruse pidurdumine talutava määrani võib võtta aega 7-10 sek.

Orientatsiooni kadu tekib kõige tõenäolisemalt siis kui satutakse selililennus pöörisesse. Sellised purilennukid, mis on ehitatud tavaolukorras raskesti pöörisesse sattuvatena, satuvad palju kergemini pöörisesse selililennus. Tegevused, mis tuleb teha orientatsiooni kao ja selili pöörise korral on samad – pidevad ja püsivad positiivsesse pöörisesse sisenemiseks vajalikud juhtimisseadmete asendid ning hilisem positiivsest pöörisest väljumine. Mõnede lennukite puhul (ASK-21) võib pöörise asemel arenda välja spiraalne pikee, millest väljumine nõuab kiiret ja täpset tegevust.

Vigurlennu käsud ja keelud

Käsud	Keelud
Alati tegele vigurlennuga süsteemselt ja järjepidevalt	Ära tegele pilotaažiga ilma g-meetrita ja ilma hooldatud langevarjuta
Alati arenda endas harjumust ülekoormuste ja kiiruste pidevaks jälgimiseks	Ära tegele vigurlennuga linnade, aktiivselt tegutsevate lennuväljade, rahvahulkade kohal või kontrollitavas õhuruumis
Alati loe enne uue lennukitüübiga lendamist lennuki manuaali ja saa aru selle lennuki lennatavatest piirkondadest	Ära tule selililennust välja „läbi tõmbamise” abil
Alati suhtu igasse manöövrisse kui individuaalsesse harjutusse, millesse tuleb siseneda ja millest tuleb väljuda enne järgmise manöövri alustamist	Ära võta ette suure ülekoormusega pilotaažimanöövreid turbulentse ilma korral
Alati lõpeta igasugune vigurlend kõrgemal kui 400m – tee seda kõrgel – eriti uusi ja keerulisemaid manöövreid	Ära ületa purilennuki ehituslikke koormuspiiranguid (räägi inimestele kui sa seda teinud oled!!!)
Alati tee KARTMA kontrolle (vt. altpoolt) enne vigurlendude alustamist	Ära proovi uusi manöövreid ilma eelneva instruktoripoolse treeningu ja kontroll-lennuta
Alati räägi teistele oma kavatsustest enne lendu	Ära hoia sabale vajumisel juhist ja pedaale neutraalis. Sabale vajumise tekkimisel vii juhis ja pedaalid äärmistesse asenditesse ning hoia neid jõuga seal, et vältida nende löömist piirajate vastu
Alati jälgi, et sinu praktika oleks pidev ja suuremate vahedeta. Tee kontroll-lende instruktoriga kui tekivad vahed.	Ära unusta välja vaatamise vajadust. Tee vigurite lendamises ümbritseva situatsiooni tajumiseks ja teiste lennukite leidmiseks vajalikke pause
Alati suhtu pöörisesse kui äratuntavasse standardmanöövrisse, millest väljumise protseduur on ühene ja teada. Tarvita pöörist juhtudel kui asjad lähevad käest ära.	Ära tegele vigurlennuga toimekatele lennupäevadel, mil õhus on palju lennukeid
Alati hoia distsiplineeritud lähenemist pilotaaži	Ära lenda manöövreid, mis tekitavad sinus hirmu
Alati ole uhke heade ja korrektsete piloteerimiskogemuste, täpsuse ja puri- ning vigurlennule hea nime teenimise üle	Ära lenda kui sa tunned ennast ärritatuna või oled halvas tujus
Alati valmista lennuk enne lende korralikult ette	Ära edvista lennates
Alati katkesta manööver kui see kipub viltu kiskuma eeldusel, et katkestamine on turvaliselt võimalik (see ei pruugi alati nii olla)	Ära püüa imiteerida kogenumaid piloote ilma vastava treeninguta
Alati tee regulaarseid puhkepause	Ära lenda kui sa oled stressis, ärritunud, tõbine, „pidune”, unine või haigusest taastumas
Alati naudi lendamist	Ära tee pilotaaži kui sa seda ei naudi

 

KARTMA kontroll

K nagu kõrgus	Kõrgus olgu piisav, et manööver lõpeks kõrgemal kui 400m pidades samas meeles kaugust lennuväljast ja iga figuuri madalaimat punkti
A nagu aeroplaan	Piirkiirused (Va ja Vne – pea meeles spidomeetri osuti vastavad asendid), lennatav piirkond, klappide ja pidurite asendid, koormusmõõtja piirkoormused ja nendele vastavad osutite asendid
R nagu rihmad	Sülerihm olgu nii tugevasti kinni kui võimalik (ilma ebamugavaks muutumata). Kui võimalik, hangi viierihmaline komplekt. Kontrolli üle rihmade pingutus alati enne pilotaaþi alustamist
T nagu turvalisus	Ei mingeid lahtisi esemeid kusagil lennukis! Kaamerad, päikeseprillid, akud – kõik olgu korralikult kinni
M nagu maa	Ei mingit pilotaaþi asustatud alade, aktiivselt tegutsevate lennuväljade kohal jne.
A nagu aeroruum	Ei ühtegi lennukit allpool (korraliku kaldega vaatluspöörangud) või piirkonda lendamas. Suurel kiirusel lendad sekunditega suuri vahemaid nii, et katsu olla kindel vabas õhuruumis eespool samuti kui allpool.

Siin on kirjas vaid osa vigurlennu turvalisust puudutavast jutust. Rohkemaks käesoleva veebilehe raames ruumi pole. Ja rohkem ei julge ka vastutust tunnetades kirjutada.

Ja lõpuks tähtsaim:

Hangi omale enne vigurlennu alustamist pädev instruktor ning teoreetiline pagas.
Viimast aitavad omandada mitmed väliskeelsed raamatud. Nagu näiteks "The Handbook of Glider Aerobatics", mille sisul baseerub paljuski siinne jutt. Kogenud vigurlennuinstruktorit Eestist kahjuks ei leia. Kes väidab ennast seda olevat, valetab. Lähimad purilennu pilotaažiinstruktorid asuvad Leedus, kus on võimalik leppida kokku mingi perioodi pikkune laager vigurlennu õppimiseks.