Purilennuk välisvaade
Purilennuki ehitust on hea seletada õppelennuki "Blanik" L-13 näitel, mis on pildil 1. "Blanik" L-13 on laialt levinud algväljaõppe purilennuk. Omal ajal oli tegu väga moodsa ja edumeelse õppepurilennukiga. Blanikuga on püstitatud omaaegseid maailmarekordeidki. Oma hea juhitavuse ja lihtsa käsitsusega on Blanik andestavalt sõbralik lennuk algajale purilendurile ka esimeste kogemuste omandamiseks termikalendudel.
Pilt 1
"Blanik" on vabaltkandva ülaasetusega tiivaga kahekohaline täismetall-monokokkonstruktsiooniga monoplaan. Õppeotstarbel on selle purilennuki juhtimisseadmed täielikult dubleeritud (teise istekoha jaoks).
Alljärgnevatel piltidel on näha kõik "Blaniku" tüürpinnad ning seletatud, kuidas tüürpindade kallutus lennul mõjub.
Pilt 2
Kaldtüürid (eleronid) on lennuki kallutamiseks küljelt küljele. Kaldtüüre kallutatakse purilennuki kokpitis asuva juhisega vasakule või paremale. Sellel pildil on olukord, kus piloot on kallutanud juhise paremale, mistõttu vasakpoolse tiiva kaldtüür on suunatud allapoole (suurendamaks vasaku tiiva tõstejõudu) ja parema tiiva eleron üles (vähendamaks parema tiiva tõstejõudu). Selle tulemusena kallutab lennuk ennast paremale. See aga ei tähenda, et lennuk sinna keerama hakkaks. Pigem hakkab ta parem külg ees libisema, mida näitab lennuki kabiinikuplile kleebitud niit.
Pilt 3
Teisele poole kallutades toimub kõik vastupidi. Kahte eelmist pilti võrreldes märkab tähelepanelik vaatleja, et ülespoole liigub kaldtüür rohkem kui allapoole. Selline diferentsiaalne tüüride väljalöök on vajalik selleks, et tagada tõhus kallutamine ja vähendada lennuki iseeneslikku pööramist vastupidises suunas. Näiteks kallutades pööramisel vasakule, oleks kaldtüüride võrdse väljalöögi korral üles kallutatud tüüriga tiivapoole takistus väiksem ja alla kallutatud tüüriga tiivapoole takistus suurem ning lennuk püüaks pöörata hoopis paremale, selle nähtuse tasakaalustamiseks on kaldtüüri nurk seatud väljalöögile üles 30 kraadi ja alla 15 kraadi.
Pilt 4
Saba on juhtimise seisukohast purilennuki kõige tähtsam osa. Kui näiteks kaldtüüride üles ütlemist saab pöördetüüriga kompenseerida, siis kõrgustüüri riket kompenseerida pole võimalik. Kiilu küljes asuv pöördetüür on vajalik lennuki pööramiseks ja seda kasutatakse koostöös kaldtüüridega. Stabilisaatori (lennuki hoidmiseks horisondi suhtes stabiilsena) küljes asuvad kõrgustüürid, millega saab lennuki nina suunata kas alla- või üles.
Ülaloleval pildil on lennuki pöördetüür paremal, mis tähendab, et purilendur on vajutanud paremat pedaali ning lennuk pöörab paremale (eeldusel, et seda ka kallutatakse paremale nagu pildil 2. Vastupidine pöördetüüri asend tähendaks vasakule keeramist ja sellele vastab kaldtüüride asend pildil 3. Kõrgustüür on alumises asendis, mis tähendab, et juhis on lükatud ette, ning lennuk sukeldub nina ees allapoole. Selle tagajärjel purilennuki kiirus suureneb.
Pilt 5
Pöördetüür otse, kõrgustüür üleval. Pikaajaliselt sellist asendit hoides kaotab purilennuk kiiruse, lennuki tiib ületab kriitilise kohtumisnurga ning ta langeb pöörisesse.
Pilt 6
Trimmerit kasutatakse purilennuki kõrgustüürile mõjuva aerodünaamiliste jõudude kompenseerimiseks, ehk juhisele mõjuva koormuse vähendamiseks. "Blanikul" on aerodünaamiline trimmer, kabiinis vastavat hooba liigutades muudetakse kõrgustüüri tagaservas oleva lisatüürpinna kallutusnurka. Näiteks allapoole suunatud trimmer tähendab seda, et õhuvool surub kõrgustüüri ülespoole, lennuki nina tõuseb ja lennukiirus väheneb.
Näiteks purilennukil Jantar Standard on vedrutrimmer. Ridali lennuklubis on aerodünaamiline trimmer veel ka purilennukil Pirat.
Pilt 7
Purilennuki maandumise lihtsustamiseks kasutatakse tiivapooltel aerodünaamilisi pidureid. Need vähendavad tõhusalt purilennuki lauglemisväärtust maandumisel.
Pilt 8
"Blaniku" kabiini sisu. Keskel asub juhis, millega on ühendatud kaldtüürid ja kõrgustüür. Vaskul pardal asuvast kahest hoovast halli käepidemega hoovaga saab reguleerida tagatiiva asendit, sinise käepidemega hoovaga piduriklappide avamist, kohe selle all asuv ümmarguse nupuga hoovaga, trimmeri asendit. Vasakul põrandal asub rattapiduri hoob. Paremal pardal, otse polstri serva all, asub teliku sisse sisse/välja hoob. Pöördetüüri pedaalid asuvad kabiini ninaosas armatuurlaua all piloodi jalgade ulatuses. Piloodi ees oleva näidikutepaneeli keskel asub sleppluku avamishoob. Kupli parempolse alaserva raami küljes asub punase nupuga kupli avariiheitehoob. Istmel lebab langevari. Näidikud esipaneelil on põhimõtteliselt samad, mis purilennukil "Jantar Standard" (vt. allpool), kuid erineva paigutusega.
Purilennuki kabiin
Purilennuki kabinis on terve rida näidikuid ("kellasid") ja muid juhtimisseadmeid, mis on lendamiseks ühel või teisel viisil vajalikud. Allpool on toodud purilennuki "Jantar Standard 3" (registritunnusega ES 1004) kokpiti pilt koos seletustega.
1 - Spidomeeter
2 - Altimeeter
3 - Erinevat tüüpi variomeetrid koos integraatoriga
4 - Pöörangu-libisemisnäidik
5 - Raadiojaam
6 - Sleppluku avamishoob
7 - Pedalide asendi reguleerimise käepide
8 - Pihuarvuti ( navigeerimiseks koos purilennuki paikse GPS-iga)
9 - Juhis
10 - Piduriklappide ja rattapiduri juhtimise hoob
11 - Telik sisse / välja hoob
12 - Ballastvee kraani avamis- / sulgemishoob
13 - Urineerimissüsteem
14 - Mikrofon
15 - turvavööd
16 - Variomeetrite termosed
17 - Õhufilter niiskuse ja prügi instrumentidesse sattumise vältimsieks
18 - Pöördetüüri tross (asub numbrist vasakul)