1. Võistlustele saabumine ja registreerimine
1.1 Võistluspaika saabunud osalejad registreeritakse peakohtuniku või
tema poolt selleks volitatud isiku poolt.
1.2 Mootorlennukitel võistlustel osalejad lisavad registreerimisel andmed
selle kohta millist (tüüp, ja registritunnus) õhusõidukit
ta kavatseb võistlustel kasutada.
1.3 Võistluspaigas peab võistleja peakohtunikule või tema
poolt selleks volitatud isikule esitama kehtiva piloodiloa koos kehtiva tervisetõendiga
ning Ridali Lennuklubi -välise õhusõiduki kasutamisel ka
selle kehtiva lennukõlblikkustunnistuse.
1.4 Registreerimisel nõuetekohased dokumendid esitanule antakse mandaat
ja lubatakse võistlema.
2. Ettevalmistus lendudeks
2.1 Võistlema lubatud osalejate vahel viiakse läbi stardijärjekorra
loosimine
2.2 Purilennukid ja mootorlennukid võistlevad eraldi ning nende pilootide
stardijärjekorrad loositakse eraldi.
2.3 Pärast stardijärjekorra määramist viiakse võistluspaigas
läbi stardibriifing ulatuses, mis on vajalik lennuohutuse tagamiseks.
2.4 Vajadusel selgitab peakohtunik briifingul täiendavalt võistluste
reegleid ja punktiarvestuse süsteemi.
3. Võistluslennud
3.1 Iga võistleja sooritab 3 võistluslendu.
3.2 Purilennukite piloodid võistlevad õppe-treeningpurilennukil
L-13. Mootorlennukite piloodid võistlevad enda poolt valitud mootorlennuki
tüübil.
3.3 Lennud toimuvad mööda lennuväljaringi, purilennukite lahtihaakimine
toimub kasutusel oleva purilennukite ringi pärituuleosal, lennuraja keskpunkti
traaversil, 200 meetri kõrgusel.
3.4 Mootorlennukite puhul otsustab peakohtunik võistlejate arvust jm
tingimustest sõltuvalt selle, kas iga võistleja sooritab oma võistluslennud
nn. konveieril, teineteisele järgnevalt või toimuvad lennud ühekaupa
(nn. full-stop landing).
3.5 Võistlejate tulemusi hinnatakse maandumistäpsuse ja korrektsuse
osas.
3.6 Purilennukite maandumisalale märgitakse selgelteristatavalt, ohutute
vahenditega (valge liiv, plastmasskoonused ja peene varrega lipud) maha maandumiskoridor,
mis ületab purilennuki tiivaulatuse 5 meetri võrra.
3.7 Maandumistäpsuse hindamiseks on maandumiskoridoris, kindlaksmääratud
kohale koridori ja raja kulgemisega risti maha märgitud 0,5 meetri laiune
ja 1meetri pikkune selgelteristatav joon. Joone puudutamine maandumisel kasvõi
ühe põhiteliku rattaga annab 120 punkti.
3.8 Joonest ette- ja tahapoole arvatuna on koridor mõlemas suunas jagatud
ristkülikukujulisteks aladeks, millesse maandumine annab punktis. 3.6 kirjeldatud
joonest mõlemas suunas kaugenevalt vastavalt 90, 60 ja 30 punkti. Väljaspool
määratud alasid maandumine punkti ei anna. Korrektse maandumise eest
(purilennukitel ja ninatelikuga mootorlennukitel 2 punktile, sabatelikuga mootorlennukitel
3 punktile) antakse lisaks täpsuspunktidele lisaks 60 stiilipunkti. Ühe
maandumise eest saadav maksimumpunktide hulk on 180.
3.9 Nina- ja sabatelikuga mootorlennukite erisusi arvesse võttes võib
peakohtunik lugeda korrektseks ja stiilipunktide vääriliseks maandumise,
kus sabatelikuga lennuk maandub raja suhtes mõjuva külgtuulekomponendi
tingimustes kahele punktile, milleks on tuulepoolne põhiteliku ratas
ja sabaratas.
3.10 Õhusõidukitel on lubatud kasutada pidurdusklappe ja tagatiibu.
Tagatiibade kasutamisel on keelatud maandumisarvestuse parandamine juba väljalastud
tagatiibade sissetõmbamise teel maandumise väljajoondumis-, väljahoidmis-
ja läbivajumisetapil.
3.11 Maandumiskohaks on koht, kus õhusõiduk mistahes oma osaga
(näiteks ka sabakark, kui on) esimest korda maad puudutab.
3.12 Juhul kui õhusõiduk eraldub pärast esimest puudutust
uuesti maast (teeb nn.”kitse”), maandumise punkte ei anta.
3.13 Punktide summade järgi määratakse kindlaks võistlejate
paremusjärjestus kohtadena.
3.14 Juhul kui mitu võistlejat jagavad võrdse punktisummaga ühte
kohta, loetakse paremaks selle võistleja tulemus, kellel on arvuliselt
rohkem maandumisi rohkem punkte andvasse maandumisalasse (sarnaselt laskevõistlustega,
kus võrdse punktisumma korral on võitjaks see, kes omab rohkem
tabamusi kümnesse)
3.15 Juhul, kui võistlejate tulemused on võrdsed ka punktis 3.14.
toodud näitajate osas, viiakse nende vahel läbi lisalennud, kus kumbki
võistleja sooritab ühe lisamaandumise .
3.16 Vajadusel võib lisalendude stardijärjekorra loosida uuesti.
3.17 Võitjaks on võistleja kes on kogunud kõige suurema
punktisumma.