Tere
Mingi kindla allika soovitamine Teie abistamiseks on raske, sest vastavaid allikaid on tänapäeval saadaval palju. Abi on rohkem õigetest märksõnadedest vajaliku allika otsimiseks. Ilmselt on Teie soovitava uurimuse eesmärgiks tõusvate õhuvoolude mõju just keskkonnale.
Põhimõtteliselt on õige, et õhk soojeneb ebaühtlaselt erinevate maastike
(aluspinna) kohal, kuna õhk on halb soojusjuht. Nendeks erinevateks maastikeks on: 1) suuremad veekogud, 2) mäestikualad, 3) lauskmaa. Ookeanid on natuke teine teema. Eesti puhul ongi õhu soojenemisel kaks erinevat aluspinda: a) meri, Võrtsjärv, Peipsi järv ja b) lauskmaa.
Eesti maismaa-alal on üheks õhu erinava soojenemise maastikuelementideks suured rabad, millel on oma eripära. Tõepoolest eestikeelses kirjanduses, milles kirjeldatakse atmosfääris toimuvat konvektsiooni, pole õhu vertikaalset liikumist põhjustavatest protsessidest selget arusaamist.
Nüüd need vajalikud märksõnad: Kui kõrgele ulatub maapinna mõju õhkkonna konvektiivsel liikumisel? Kõigis üldmetereoloogia õpikutest leiate selle atmosfääri stratifikatsiooni (õhkkonna püstloodne temperatuuri ja niiskuse seisund) selgitavate peatükkide alt.
Miks õhk üldse hakkab püstsuunas liikuma? - leiate atmosfääri vertikaalse tasakaalu (püsivuse) alt ning adiabaatilised protsessid õhkkonnas, alt. Üldiselt tasub meeles pidada,
kuivadiabaatilne temperatuuri gradient ( ºC 100m kohta) on praktikas kõrgusteni 3000-4000m alati ~1 ning märgadiabaatiline ~ 0,6. Antud hetkel meie kohal ilma kujundava
õhkkonna stratifikatsioon moodustub aga enamasti paljudest vaheldi olevate erinevate õhukihtide omadustest,on seega juhuslik ning täpselt ennustamatu, nagu ilm ikka