Koostöös Eesti Tervisekaitseinspektsiooni Epidemioloogia Keskusega alustab AS Pakker Avio aprillist lende Eesti metsa- ja lagendikemassiivide kohal, eesmärgiga külvata puukidevastase vaktsiingaasiga kapsleid. Programmi eesmärgiks on vähendada inimeste nakatumist kokkupuutel puukidega puukentsefaliiti ja puukborrelioosi.
Nii puukentsefaliit kui ka puukborrelioos on looduskoldelised haigused ning nende haigustekitajate loodusperemeesteks on linnud, pisinärilised ja ka suuremad imetajad. Haigustekitajad ringlevad loodusperemeeste vahel puukide vahendusel. Sellest tuleneb ka haiguse erisugune ilmnemine piirkonniti ja sesoonselt.
Eestis levinud puugiliikidest on haiguste levitajatena ohtlikud võsapuuk (Ixodes ricinus), keda võib leida kogu Eestis, ja laanepuuk (Ixodes persulcatus), kes elutseb Läänemaal, Pärnumaal, Valgamaal, Võrumaal, Põlvamaal, Viljandimaal, Tartumaal, Jõgevamaal ja Ida-Virumaal. Võsapuuk eelistab elamiseks niiskeid ja varjulisi kohti, seega leidub teda tihti tiheda alusmetsaga hõredates sega- ja lehtmetsades, metsaservadel ja puisniitudel. Laanepuuk on sagedane põlistes okas- ja segametsades. Aktiivne puuk varitseb tihti rohukõrrel mõnikümmend sentimeetrit maapinnast kõrgemal ja ootab sobiva ohvri möödumist.
Epidemioloogia Keskuse koostatud kaartide järgi läheb aprillist juulini külvamisele 420000 kapslit. Kapslid kujutavad endast 120 grammiseid 9 cm pikkuseid silindrikujulisi metallist kinniseid anumaid, mille üks ots on kumer ja teises otsas paiknevad kaanetatud avad. Kapslid heidetakse lennukilt 150-250 meetri kõrguselt. Kokkupuutel maaga segunevad ja aktiveeruvad kapslis paiknevad kemikaalid, tekib keemiline reaktsioon ning gaas väljub kapsli tagumisest avadega osast. Gaas levib sõltuvalt tuule kiirusest ja õhu temperatuurist ning niiskusest ca poole hektari suurusel alal ja paralüseerib puukidel kidadega varustatud iminoka töö, mispeale ei ole puuk enam võimeline hammustuseks.
AS Pakker Avio, kes tõestas ennast eelnevatel aastatel koostöös Veterinaar- ja Toiduametiga metsaloomade marutaudivastase suukaudse vaktsiini külvamisega, peab kolme väikelennukiga nelja kuu jooksul teostatavaid külvamislende heaks väljakutseks. Lennukipark on valmis ning mehitatud on ka meeskonnad, mis koosnevad piloodist ja abitöölisest, kelle ülesandeks on kapslite väljutamine ettemääratud kohtades.
Kogu külv kaardistatakse GPS-seadmete abil ning augustist oktoobrini toimub tühjenenud kapslite kokkukogumisprotsess. Läbiviijateks on Kaitseliidu noorteorganisatsioonide Noorkotkad ja Kodutütred liikmed, kes GPS seadmete ja metalliotsijatega varustatult kammivad vastavad piirkonnad läbi ja toimetavad kapslid kogumispunktidesse.
Videot gaasikapsli toimisest näed siit: http://www.youtube.com/watch?v=TlVjWSuzOUk
