Lihtustatult on nii: H=125*(T-Td)

Kus T on temperatuur ja Td on kastepunkti temperatuur.

Valem ütleb lühidalt: iga kuue kuni kümne kraadi kastepunkti ja temperatuuri vahe kohta on kondensatsioonitase 1km kõrgemal.

Nii võib kuni 2x mööda panna.

Keerulisem valem: Kuivõrd Ridalis ei näe kastepunkti temperatuuri vaid suhtelist õhuniiskust, siis tuleb kastepunkti temperatuur arvutada

e = (rH/100)* 0.611*EXP(17.27*T/(T+237.3))

Td = [116.9+237.3ln(e)]/[16.78-ln(e)]

rH on siin suhteline õhuniiskus samal kõrgusel, kus mõõdeti T

Siis tuleb kõrguse leidmiseks pöörduda tabelisse, mida ma netist hetkel uuesti ei leidnud.

Kuna aga temperatuuri muutus kõrguse kasvades sõltub palju rohkem õhumassi omadustest kui valemi täpsusest, siis ei hakkaks sellega ka pingutama.

Õhupallilt mõõdetud: Reaalselt on õhus erinevaid kihte ja neis on erinevaid niiskusi ja temperatuurilangusi ."Vanal heal Vene ajal", kui ressurssi oli palju, lasti õhku õhupall ja saadi stratifikatsioonikõver - ehk lihtsalt mõõdeti ära. Tänases Eestis laseb seda üles EMHI, kuid kahjuks alles pärastlõunal. Peaks nendega kaupa tegema, et laseksid hommikul ja annaks meile andmed. Neist andmetest saab juba üsna täpselt ennustada päevase termikalennu ilma ja võimalused.

Ülikoolis ennustatud mõned aastad tagasi käis klubis mees, kes tegi ennustuselehe internetis, eesti jaoks. Tema oleks pädevam vastama, tuleks otsida kontaktid. Tegelt võiks siin selle pika jutu asemel ollagi lihtsalt tema proge või EMHIst stratifikatsioonikõver.

Laseriga mõõdetud suured lennujaamad omavad laserkõrgusmõõtjat. Tallinna oma saab kuulata ATISe telefonilt, 3 tunni järel avaldab andmeid ka
Pihkva . Tallinnas on teinegi mõõtja, Copterline's, samuti telefonitsi kättesaadav, sest Tallinna lennuvälja ja lahe peal on pilveolukord tihti väga erinev.