Mõtlemapanev päev

Tegin kodus remonti ja olin Briti ralli vastu praktiliselt huvi kaotanud, kuna Märtini koht polnud kiita. Ja siis leidsin telefonist SMS-i, mis ütles, et Märtin sõitis vastu puud ja Park on surnud.

Ma ei tea, mida Markko praegu tunneb, kuid teadmine, et su hea sõber on sinu tegevuse otsestel või kaudsetel tagajärgedel surma saanud, võib olla kohutav. Sõltumata sellest, kas sa oled selles otseselt süüdi või mitte. Ma väga loodan, et Märtiniga läheks samamoodi kui Tõnisega, kes maandumisvõistlustel paistis (piltide järgi) olevat oma endises headuses. Seda ilmselt põhjusel, et on üsna kindel, et Tõnis poleks saanud teha midagi oluliselt paremini õnnetuse ära hoidmiseks. Ma väga loodan, et Märtini õnnetuse uurimisel leitaks midagi sarnast - et mees poleks saanud midagi paremini teha.

Aga põhjus, miks ma selle siia kirjutan on järgmine: Ma väga loodan, et ükski purilendur ei peaks kunagi elama teadmisega, et "oh, oleks ma ometi...". Elame ja lendame nii, et me ei peaks oma tegemisi või tegemata jätmisi kahetsema.