Mõned tsitaadid Helmut Reichmanni raamatust.

Naudi lendamist! Positiivne hoiak aitab sul luua õige motivatsiooni ilma soovimatu stressita. Lõppudelõpuks teed sa pika lennu ju oma rõõmuks...kas see pole siis nii?

Saa põllumajanduseksperdiks võttes endale tihti ambitsioonikaid lennuülesandeid. Üpris sagedasti üllatad sa ennast tagasijõudmisega, aga kui mitte, siis maandud platsile, sest see oli rohkem või vähem juba sinu lennuplaani sisse programmeeritud ning annab nii sulle, kui ka kaaslastele kasuliku õppetunni. Igal juhul on platsile maandumine tõeline elamus ja piloodid, kes liialt pelgavad ja jõuavad alati tagasi lennuväljale, ei tea, millest nad on ilma jäänud. Selle üle peaksid ka motopurilendurid mõtlema.

Tähtsaim tegur edukal pikal lennul pole purilennuk vaid piloot. Puudulikke teadmisi või võimeid on võimatu asendada parema või kallima lennukiga. Olen alati hämmingus nähes, kuidas nii eraomanikud kui ka klubid kulutavad suurema osa oma kallist rahast heade näitajatega masina hankimiseks, seejärel käituvad sellega, nagu see oleks kullast, hoiavad seda kiivalt kaugel igasugusest riskist ja lubavad sellega lennata ainult prestiizhivaeguritel ehk niinimetatud "kogenud pilootidel", aga ainult lennuvälja lähedal! Kaasaegsed standardklassi purilennukid ja veel enam kuumad vabaklassi masinad on spetsiaalselt konstrueeritud suurte kiiruste jaoks. See on varustus, mida vajatakse minutite ja sekundite võitmiseks. Kohalike lendude ja ka pikkade "jalutuskäikude" jaoks ei vajata suurt kiirust ega ka võidetud minuteid. Sageli näitavad võistlused, et mitte ainult pikad lennud vaid ka kõrgtasemel purilend üldse, joonistub parimal viisil välja vanadel treening- ja klubipurilennukitel lennates. Ainult kõige karmimatel võistlustel on hädavajalik omada plaanerit, mis on teistega enam-vähem võrdne või pisut parem.

1.Esimene purilennuk tõusus määrab spiraali suuna kõigile hiljemtulijatele.
2.Hiljemtulija ei tohi häirida varasemaid tõusus olijaid.
3.Igaüks, kes nihutab oma spiraali asukohta, ei tohi takistada teisi tõusus olijaid.
4.Teisest mööda tõustes ei tohi nõrgemat tõusjat takistada.
5.Peamine seadus: Ära kunagi lenda teise purilennuki all lähedal, kuna ülemisel pole seljuhul kiireks spiraalist väljumiseks ruumi, seda eriti väikesel kiirusel.
6.Jälgi alati oma lähedast õhuruumi ning tea, kes on kus ja millal.
7.Ürita lennata nii, et teised piloodid alati võiksid sind näha.

Mida ühtlasema struktuuriga on maapind ja selle kohal olev õhukiht, seda väiksemad ebaühtlused töötavad tõusvate õhuvoolude päästikuna.
Mõned üldistavad näited:
1.PÄÄSTIKUD VAIKSES ÕHUS
-TEMPERATUURIKONTRASTID
mäeahelikud (eri küljed on erinevalt soojenenud)
metsaservad, lumepiirid mägedes
järve-ja jõekaldad
-KOHALIKUD VÄGA KÕRGED TEMPERATUURID
tööstuslik kuumus, eriti rauasulatusahjud
-PÄÄSTIK ÕHU LIIKUMISES
maapeal liikuvad masinad
purilennukite vintsistart
õhu liikumine konvektsiooni tõttu
2.PÄÄSTIKUD TUULES
-need on väga lihtsad, eriti nõlvad, mis tekitavad nn.mäeveerutõusu(ka siis, kui mäeveerutõusu seal parajasti pole, toimivad nad päästikutena).
-kaljunõlvad, pikad kitsad orud, horisontaalselt pikad ehitised
-metsaservad jne.
-merekaldad (briisiga)
Tugev tuul muudab jälle olukorda. Tugev turbulents hoiab ära sooja õhu "reservuaaride" tekkimise maapinna kohal ja kogu soojusenergia kandub üle piirikihti. Kui see kiht on ebastabiilne, tekitab tema endasisene turbulents termikat, mis on suurel määral sõltumatu maapinna päästikutest.

Mitte nii hea, kui jälgida linde, kuid palju parem mõõteriistade vahtimisest, on vaadata samas piirkonnas ja samal kõrgusel teisi purilennukeid. Piloot, kes on kinni mõõteriistades, pole mitte ainult ohtlik endale ja teistele, vaid tal jääb teiste mittejälgimise tõttu saamata info paremast tõusust.

Eriti tume ala pilve all ei tähenda mitte ainult seda, et pilv on seal kõige paksem, vaid ka, et seal on palju suuri veetilku, mis viitab sellele, et selles kohas on tõusev õhumass säilitanud rohkem niiskust(soojust) ja pole segunenud ümbritseva kuivema õhuga. Sageli näitab maksimumtõusuga ala pilve põhja sisse tekkinud lohk, kus kondensatsioon algab pisut kõrgemalt, kui ümbritsev pilvepõhi. Samuti võib parimale tõusule viidata see, kui pilve servast alla rippuvad ribad pöörduvad ülespoole ja imetakse pilve sisse.

Pilv jätkab kasvamist, kuni jätkub altpoolt tõusvat sooja õhku. Kui sooja õhu reservuaar on tühjaks saanud, siis ilusa ilma Cumuluse kasv peatub. Esimese märgina kukuvad pilve põhja servad ära, kuna nad segunevad ümbritseva õhuga ja kondenseerunud niiskus absorbeerub ümbritsevasse õhku. Selles faasis on pilv ikka veel ümar ja teravate piirjoontega ning isegi jätkab mingil määral kasvamist, kuid tihti on lõppeva termika märgiks just kitsenenud pilvepõhi võrreldes pilve kõrgema osa läbimõõduga. Kui pilv ei kasva, on termika igal juhul läbi.