Galerii: raamatu «Eesti lennunduse 100 aastat» esitlus

Kommentaarid

Veidi sellest uuest raamatust. Eesti vabariigi 100. aastapäevale pühendatud sarja raamatute pealkirjad lõpevad kõik ühtemoodi, "Eesti ... (lennunduse) 100 aastat" jne. Raamatu maht oli autorile ette antud ja ega autorgi selle raamatu kirjutamisest vaimustuses olnud, tegi asja kohusetundest ära, nagu ma allikatest kuulsin. Sisu järgi peaks raamatu pealkiri hoopis olema: '100 aastat lennundust Eestis', sest ega okupatsiooniaegade NSV Liidu lennundust ei saa kuidagi 'Eesti lennunduse' omaks pidada.

Eesti lennunduse lõpuks ongi tegelikult 1940. aasta ja taassünd 1990. algus. Juba algusosas  vähendas raamatu usaldusväärsust natuke selline väide, näiteks, et Eestis 1932- 1933 riigi lennukitehase asutamise tugisambana ja lennukeid ehitanud  Saksa lendur ja lennukikonstruktor Antonius Raab lahkus Eestist teadmata põhjusel. Tegelikult Saksa natsionaalsotsialistide hambusse sattunud Raabi väljaandmist Saksamaale nõudis Hitler isiklikult. Laidoner pidi Raabile kahetsusega tõdema, et Eestis ei või Raab tegevust enam jätkata ning parem oleks kui Raab Eestist lahkub.

Raamatu lõppsõnas tõdeb autor, et taasiseseisvunud Eesti era- ja sportlennundus ei mahtunud kahjuks kaante vahele, seetõttu paneb eriti imestama ebaproportsionaalselt palju pühendumist raamatu mahust Estonian Airi saagale, üle mitme leheküljesuurused pildid Tupolevi ja üldse Aerofloti lennukitest. Nõutuks teevad ka Punaarmee lennukite kahe lehekülje suurused udused pildid, ilmse rõhuasetusega Punalennuväele.  Pea olematule Eesti õhuväele on samuti palju lehekülgi kulunud.

Kindlasti Nõukogude Liidu sotsialistlikku süsteemi tundvale autorile, väide ALMAVÜ kõrval toimivast ELF (Eesti NSV Lennuspordiföderatsioon)  organisatsioonist, on enam kui kahtlane. ELF oli Eesti NSV ALMAVÜ juures poollegaalne tegutsev ühiskondlik algatus, mis oli vajalik purilennu spordikohtunike tegutsemiseks ja võistlejate paremusjärjestuse selgitamiseks. NSV Liit oli küll FAI liige, kuid ALMAVÜ-d (DOSAAF-i) juhtinud polkovnikud ja erusõjaväelased ei teadnud sellisest rahvusvaheliset organisatsionist suurt midagi. Kehtisid NSVL enda juurutatud spordijärgud ning jutt raamatus E. Laan'ele ja I.Link'ile mingite FAI kõrgete autasude andmisest on müüt. (nad täitsid FAI vastava märgi (nagu N.Liidus kehtisid spordijärgud) nõuded). Üldiselt oli see ELF-i lugu Eesti sisemine asjaajamine, mida polkovnikud ametlikuks ei pidanud.

Parajat hämmastust tekitasid raamatus tervelt kaks lehekülge üksikasjalikku kirjeldust  Eestis asunud okupatsioonivägede lennuväeüksustest ja nende ümberpaiknemisest SRÜ-sse, milleks?