Veel üks lend lõunapoolkeral

Natuke piinlik on, et ei ole saanud miljonimajakese projekti lõpuspurdile kaasa lööma tulla,
ja veel piinlikum on saata siit päikeselisi tervitusi,
aga nagu uus eesti vanasõna kõlab: "häbi on, aga ei tunne!",
siis raporteerin siit Tšiilist, et sai Aconcagua kõrvalt mööda lennatud.
Ei midagi erilist - mägi nagu mägi ikka, lisan pildi kah Smile

Põhjalikum memo siis, kui korralikku netti saan. Seniks tervitusi siit maakera alumiselt küljelt!
Lendamine Vitacuras

Kommentaarid

Väga ilus. Jube kadedaks teeb küll (häbi selle pärast ei ole).

Kui väga tahta, siis saaksid ka meiesugused lihtsurelikud mägedesse lendama minna.
Eesmärk, plaan paika ja koht kuhu minna, on ka olemas. Isegi Zaffi saab sinna kaasa võtta:). Kade ma ei ole ja häbi samuti mitte, lihtsalt rahalised võimalused panevad meie igapäevaelu paika. Raha ei jätku enamusel, et isegi Ridalis lennata.
Samas, kui ikka päriselt tahta, siis kõik võimalik !
Ja et head enesetunnet saada, lennake alustuseks Ridalis 100 km maha...

einar

Kevadel võiks ntx ühe Leedu-laagri teha?

Selle eeliseks on odavus ja lähedus. Sinna pole häbi ka Jantaridega minna.

Võtke vaevaks ja vaadake uuesti http://www.wgc2012.com.ar/teams.html, algav purilennu MM, kus Club klassis osaleb 10 Jantarit. Häbist ei saa kuidagi rääkida, lihtsalt mehi ei ole meil, kes läheks.

einar

Oleks siis veel nii, et meie meestest keegi lihtsalt ei lähe, et kas raha vähe või rahast hirmsasti kahju või ei viitsi või nii ja naa?

Meil pole tegelikult võistluspilooti, kes vastaks FAI MM-võistluste miinimumnõuetele. Hea võimalusena saaksime riigina oma võistlejad küll välja panna, kuid meil pole ühtegi (juba üle aastakümne) ühelgi arvestataval võistlustel lennanud pilooti. Ega võitluste korraldajad ikka enesetapjaid ka õhku lase tõsta.

Väga purilennukauge isikuna tunnen huvi, et mis need FAI MM miinimumnõuded on, kui küsida tohib. Kas see, et piloodil on käed jalad otsas? Smile Eks kõik on kuskilt alustanud. Arusaadav et meistrid tulevad ikka suurte kogemustega klubidest. Samas kui meie preagune klubijuhatus jätkab, vaatamata rasketele aegadela ja puistele ametnikele, nõnda head ja jätkusuutlikku tegevust, siis pole välistatud, et kunagi sünnib ma meie klubis mõni talent, kes vähemalt saaks Eesti nime mõnes võistlusnimekirjas ära märkida.

Tõepoolest, selgituseks laiemale ringile. Purilennuspordikaugele inimesele on täiesti arusaamatu, mille peale purilennus üldse võisteldakse. Lühike vastus - kiirus, kiirus, ei midagi muud!
Üldiselt, tehnikaspordialadel (eriti lennuspordis) tuleb kogemus enamasti võistlustel, ainult võistlustel. Kahjuks pole loodus andnud inimesele võimalust sündida lennuvõimelisena, pealegi andeka lendajana veel?

Mida rohkem võistluslende (pühapäevalendurile sageli väga ebameeldivates tingimustes), seda tugevama võistluspiloodi saame.
Selge, et MM võistlus ei ole algajale võistlejale alustamise koht.

Lennuspordialasid ühendava spordiliidu - Rahvusvahelise Lennuspordiföderatsiooni (FAI) portaalilt (www:fai.org) leiab kõik, mis puudutab lennusporti. Näiteks purilend. Klikake "gliding", "documents", "Sporting Code and Cliding Rules", "Sporting Code Section 3", "Sailplane Grand Prix Rules".

Täname Smile

Ei maksa Slovakkiat/Poolat unustada. Samuti pole väga kallis ning mäed samuti olemas.

Muud juttu ka:
Neil on klubis umbes 200 liiget ja klubil 20 lennukit. Viimase vindi peal klubi lennukeid siiski väga palju pole. Üks Duo Discus T XL, millega mina lendasin, Janused, Ventused, vt http://www.planeadores.cl/main/escuela-de-vuelo/material-de-vuelo.html.
Blanikuga on neil vedanud - kunagi vigastas tiiba, see parandati ära ja temast sai Blanik 13A, mis ei ole lennukeelu all. Superblanikud lendavad aga igasuguse mureta.

Kolm puksiirlennukit. Ühel päeval jooksurajale minnes nägin, kuidas pukseeriti mäeveerule veel selgelt paar minutit peale päikeseloojangut. Sealkandis läheb järsku kottpimedaks ja mäed ka, päris julgete meeste ettevõtmine.

Lennuväli on neil vast 80 meetrit lai ainult. Mitte maandumisrada, vaid kogu väli. Vaata linki http://goo.gl/maps/oceyd ja näed, kuidas see on jäänud kiirteede vahele. Nad rääkisid legendi, et keegi sõber linnavalitsuses sättis asjad nii, et linna laienedes tehti kiirteele looge sisse selleks, et lennuväli alles jääks. Ladinaameerikalik värk, ikka saab rääkida...!
Maanduma tulles oli mäeveerul näha umbes paarikümmet paragliderit ja purilennukit. Teine pukseeriti sinna summa juurde. See polnud veel midagi. Maanduma tulles pandi meid (purilennukiga!) ooteringe tegema, sest lennuväli oli parasjagu natuke busy :-). Kui angaari ette maandusin, siis tõusis sealt rahva vahelt õhku helikopter, ja paar minutit hiljem selgus, et see polnudki niisama rahvas, vaid punt paraglidereid, kuhu hakkas neid juurde sadama. Õpilasi pukseeriti aga järjest sealt kõrvalt edasi.

Õhtul tegi kõrval toimuva show jaoks üks mees Pilatusega ka vigurlendu. Ei midagi eriti rohkemat kui Ridalis teinekord näha saab, aga väga madalal. Viimane pöörang oli paarikümne meetri kõrgusel ja siis mürtsti lennuraja lõppu maha. Õhus jätab mulje, et sõlme teeb kiiruselt 100 kmh, ikka hästi väikese raadiusega.

Tšiilis purilennukitel langevarje ei kasutata. Pole nõutud ja kuna lennatakse põhiliselt mägedes, siis poleks varju eriti aega avada ka, oli instruktori seletus.
Meie lendasime põhja poole Acongaqua-st mööda, aga osad panid otse Argentiina poole, selleks 5000-6000 m kõrgust mäeahelikku ületades. Jäigi segaseks, et kui ametlik see Argentiinasse lendamine on. Käivad seal tihti, aga maanduda ta seal ei soovitanud, maksad end haigeks (altkäe)maksu. Üks nende klubi liige oli ka seal purilennuki puruks maandunud ja siis 3 päeva kadunud. Esimese öö elas üle, siis hakkas külmuma, aga sattus salakaubavedajate peale. Matkas siis nendega, ja arusaadavatel põhjustel ei olnud salakaubavedajad valmis päästeteenistusse helistama Smile Sellest ajast peale on neil purilennukitel Spot-träkkimine peal üle satelliidi.

Purjekatele kaskokindlustust osta ei saa, on klubikindlustus. Õnnetuse põhjustaja maksab 10%, ülejäänu klapivad teised klubi liikmed. 200 liikmega täiesti tehtav asi.
200 liiget ja 20 purjekat tundub palju, aga Santiago elanikkond on 8 miljonit ja purilennuväli mugavalt kohe linna sees + mäed on kohe kilomeetri kaugusel, ehk lennuilmadest puudus pole. Niipidi võttes ei midagi müstilist.

Mägedes lendamine on teistmoodi küll - alla 110 kmh kiirust ei lasta ja hoitakse suhteliselt aupaklikku kaugust (võibolla kardeti ka natuke minusugust tundmatut gringot). Asja pärast, ühel korral pidin juhise täiesti paremale andma, aga purilennuk ikka kaldus vasakule, mäekülje poole. Maanduma tullakse ka peaaegu majade vahel laveerides ja piduriklapid täiega lahti juba enne neljandat pöörangut.

Kutsuti tagasi, klubi pidavat sellest suvest hakkama Std Libellet ja Mini Nimbust välja rentima.