Põige ajalukku

Teadlikult lendas 1937.-al aastal esimesena oma ülelennukiiruste teooria põhjal arvutatud tabelite järgi, tollal veel üliõpilane, Wolfgang Späte, kellele oli nõuandjaks sama ülikooli matemaatikakateedri rektor.
Rhöni võistlustel Saksamaal, lendas ta tugevdatud tiivatalaga "Reiher-I" purilennukil, mis oli samatüübilistest 88,3 kg raskem. Tugevate termiliste tõusude puhul lendas ta ülelennul kuni 150 km/h, vastavalt oma tabelitele. Teised purilendurid, kuuldes sellisest hullumeelsusest, käisid pead vangutades Wolfgangi manitsemas. Üldise arusaama kohaselt oli selline kiirus vajalik ainult surmasõlme tegemiseks. Kaaslaste arvamuse kohaselt polnud Wolfgangil mingit väljavaadet tulla võistlustel auhinnalisele kohale. Kui Wolf võistluse võitis, teatas ta ka teistele võiduretseptist. Teda ei usutud, mitte keegi ei uskunud...
Selliseid julgeid lennundust edasiviivaid inimesi nagu Späte, läks Saksa rahval hiljem II maailmasõjas vägagi vaja. Idarindel oli W.Späte pikemat aega tuntud äss-hävituslendur. Enne sõja algust tuntud kogenud purilendurina, kutsuti 1942. aasta lõpul Späte idarindelt tagasi rakettlennuki Me-163 "Komet" katselenduriks. Katselendude käigus oli Spätel õnne lennata ka reaktiivlennki Me-262 prototüübil. Novaatorliku lendurina mõistis hauptmann Späte kohe reaktiivlennuki taktikalist üleolekut kolbmootoriga lennukite ees. Hauptmann Späte oligi 1943. aastal Luftwaffe lennuväekindrali A.Gallandi Me-262 proovilennule kutsujaks. Tänu A.Gallandi legendaarsele tuntusele, sai reaktiivlennuki areng otsustava pöörde. Sõja lõpus lendas Wolfgang reaktiivlennukil Me-262, millel tulistas alla 5 liitlasvägede neljamootorilist pommituslennukit, kokkuvõttes tõusis seega tema poolt allatulistatud lennukite koguarv 99-ni. Õpetlik ajalooline näide Eesti riigi-isadele.
Peale II maailmasõda kasutati ülelennuks palju erinevaid tabeleid, levinuim oli Nickeli termikalükat. Aastal 1950 sai ajakirjas "Aero Revue" hr. Nickeli vahendusel tuntuks Mc Cready leiutatud variomeetri sihverplaadile kohandatud ülelennukiiruste ringskaala, nn. McCreadyring. Kaasajal nüüd ka ülelennul arvutisse viidav McCready suurus (arv). Siinjuures tekkis vajadus koguenergia kompensatsiooniga variomeetri järele, mida võimaldasid ventuuridüüs, nixi toru, braunschwiegi toru jne. kasutamine.

Tänud hea ülevaate eest, Mati.

Muide, Wikipedia märgib ülelennuteooriaga seotult veel kahte nime: Ernest Dewing ja George Pirie (siin: http://en.wikipedia.org/wiki/Speed_to_fly). Oskad sa kommenteerida, mis rolli need mehed mängisid asja juures?

<a href="http://condor.ephemeride.com/graduate/0/?id=832">
<img src="http://condor.ephemeride.com/i/bdg/832.jpg" /></a>

Sageli võtame vana aasta lõpus kokku tehtut või teeme ülevaate möödunust. Ka minul vilksatas nüüd Ridali veebi kodulehte lapates üks Kaido kommentaar, kus ta viitas wikipedias leitud nimedele, kellel justkui ka teeneid purilennu ülelennukiiruste teooria loomisel. Kangesti kahtlustan, et samastatakse ekslikult kahte erinevat asja: üks on ülelennukiiruste teooria ja teine Mc Cready ringkalkulaatori ülesehitusteooria.
Wikipediat tuleb tema ülesehituse tõttu usaldada teatud mööndustega, ka Kaido viites nähtub, et tegu on ainult ingliskeelse infoga (puudub võimalus teistesse keeltesse sama asi üle kanda).
Kui wikipedias olevat saksakeelset teavet lugeda, võib näiteks Euroopa ajalooliste sündmuste kohta saada palju põhjalikumat nö. teise poole käsitlust. Ka ülelennukiiruste teooria saamisega on nagu sageli, tagantjärgi selgub, et samadele tulemustele jõuti paralleelselt ka mujal. Nagu Vene leiutajatega, kõik on maailmas nende leiutatud, mis sest et kasutusele võeti leiutis mujal leiutajate poolt!!!
Näiteks 30.-te aastate teisel poolel jõuti ka Poolas, kus purilend on alati heal järjel olnud, ligilähedastele järeldustele, kuid laiema praktilise kasutuse osaks sai palju uut purilennu vallas just Saksamaa kaudu.

Hea on lugeda teemadest,mille vastu on huvi aga 24 tunnist ööpäevas ei jätku,et ise allikaid leida.

Tänud ,sulle Matti ja ka teistele,kes harivaid asju kodukal kirjutanud on.