Kasutaja matti ajaveeb

Eesti purilennu ajalugu

Päkapikkude ...

Lennukiosad eesti keeles.

Lennuki osadLennuki osad

Millegipärast on osa varasematest päeviku sissekannetest kustunud. Sellepärast panen sellise pildi veel kord üles, et saaks meie kodulehel olevale teabele viidata.
Ega klubi rahvale niigi teadaolevate asjade meenutamine ka paha tee.

Rohelise lennu väljkutse 2011 võitja on selgunud.

Google sponsoreeritud võistluse "Rohelise lennu väljakutse 2011", võitis Pipistrel- USA tiim, elektimootorlennukiga Taurus G4. Auhinnaks 1,35 miljonit dollarit.
Võistluse tingimuse kohaselt võis vähemalt ekvivalentsel 400 miilisel lennul ühe reisija kohta kulutada 1 gallon kütust.

Võidulennuk kulutas ekvivalentselt natuke rohkem kui pool gallonit kütust reisija kohta 200 miilisel lennul.

Võidulennuk Pipistrel G4

Tõeline tegelikus

Tõelisuse simuleerimise teemal käib kodulehel elav arutelu, kuid tõeline hea termikailmaga lendamine, nagu täna 5. septembril, on leidnud vaid ühe purilenduri...

Kas teate , et ...

Kas teate, et puhtalt inimjõul liikumise kiirus tunni aja jooksul maismaal horisontaalpinnal on nüüd 95,6km/h! See on ühtlasi ka uus maailmarekord.

Sellise rekordi püstitamisele andis panuse ka Sloveenia väikelennukite ehitamise firma Pipistrel.
Ikka rekordi jaoks
Samuti tegi hiljuti USA-s esmalennu Pipistreli uus rekordlennuk "Taurus G4", millega üritatakse võita USA-s välja pandud auhind.
ikka rekord

Purilennukid Läti lennukiteregistris

Läti tsiviil-lennukite registris (seisuga 22 juuni 2010) on muu hulgas ka: ... 10 Wilga 35; 3 LAK-12; 6 Jantar St.; 11 Blanik L-13 ja 6 moto-Blanik.

Eesti Lennuameti vastav register on lätlaste registriga võrreldes abitult mannetu.
Läti lennukiteregistris on näidatud lennukite (ka purilennukite) valmistamise aasta, täielik tüübi nimetus, seerianumber ja iga lennuki registritunnus. Ei mingit rumalat salatsemist ega meie ametnikele omast võhiklikust, muidugi lennuki omanikku pole mõistetavatel põhjustel näidatud.

Lühendatud tähelepanek "Eesti Päevalehest"

Millesse eestlane usub?

Eestlased on eriline rahvas - nõiarahvas.
Sensitiivid, hiietargad, ilmaennustajad, vitsakeerutajad – jah, tänapäeval nõid enam luuaga ei lenda, kuid nüüd nad ravivad, võtavad maha needusi ja teevad muid imetegusid. Autoriteeti lisavad pseudoteaduslikud mõisted „ kvantfüüsika“, „alfatasand“, „negatiivsed võnkesagedused“ ja selgeltnägija enda „magistrikraad“.

Alternatiivsed teooriad.
Kõik, mis siin sünnib, toimub kellegi meile hoomamatu tahtel. Meist üldiselt ei sõltu midagi.

Talupojatarkus.
Skepsis, mis sunnib meid uhkusega ütlema, et oleme kahtlustavad igasuguste „kahtlaste“ uuenduste suhtes, mõistmata ise seejuures , et tegu on ju kolklusega. Teeme ikka nii, nagu alati on tehtud.

Küllaga leidub Eesti ametkondades alaväärsuskompleksis ja oma töökohast kinnihoidvaid ametnikke, kes kaitsevad siiras usus oma dogmaatilist veendumust: “Aga Brüsselis öeldi ju nii…“, „Sest seadustes on ju kirjutatud nii“, „See on keelatud sellepärast, et pole lubatud“, „Igasugune isetegevus tuleb ära keelata!“ , seda võib sulle öelda suvaline kalasilmne ametnik ka Lennuametist.

Eestlase lapsed on andekad.
Kui laps kukub koolist välja, siis on ta liiga nutikas, et mahtuda meie iganenud koolisüsteemi.

Teame, et Eestil on maailmas eriline koht.
Sest oleme väike, kuid suure võimekusega rahvas. Keegi meie teadlastest vist sai kah Nobeli preemia? Või kui ei saanud, siis tundub, nagu saanuks.

Kõige tipuks usume, et siit Eestist tuleb esimesel võimalusel maksku mis maksab minema pääseda.
Meie palgad on kesised, karjääriredel lühike, kliima kõle ja siinsed inimesed nõmedad.

Meeldetuletus

Ridali lennuväljalt on kellegi hea inimese (purilenduri?) autoga ära sõitnud Blanukute maapeal sleppimiseks kasutatav abiratas. Viimati olla seda ratast nähtud 2010 aasta sügisel, samast hilis-sügisest alates pole abiratast enam nähtud.
Palve - toodagu Blaniku abiratas heaga tagasi, muidu ...
Vaadake oma autod üle, võite leida neist lennuväljalt ära toodud sleppköisi ja veel muud lennuväljal toimetamiseks vajalikke asjandusi!

Quintus M

Friedrichshafeni AERO messi paljude eksponaatide hulgas oli kaks tähelepanuväärset FAI vabaklassi liigituvat uut purilennukit,"Quintus M" ja "Antares 23E", tiivaulatus 23m."

.Quintus MQuintus M: .

Selline on õige angaar

Nii näeb välja õige angaar
Nii suur angaar, et... Pole sõnu!

Vähempakkumiseks Eesti õhuväele

Superhävitaja Eesti õhuväeleSuperhävitaja Eesti õhuväele[img_assist|fid=1951|thumb=1|alt=Superhävitaja Eesti õhuväele]
Eesti riik kuulutas välja vähempakkumise paari hävituslennuki rentimiseks. Mikrojet 200B on selleks igati sobilik nunnu lennuk. Säästlik ja ruumikas pealegi.
Microjet 200 taktikalised andmed:
tiivaulatus - 7,38 m
pikkus - 6,05 m
maks. kaal - 1050 kg
Vmaks. - ca 550 km/h
jõuallikas: 2x TRS 22, tõukejõud - 2x 135 kg
kütusevaru - 380 liitrit
lennuaeg - 2h 15 min
lennukaugus - 1000 km (+10% varu)
lennulagi - 9000 m

Seostub ka varasema plaaniga:

26. mai 1997

Rootsi kaitseväe juhataja kindral Owe Wiktorin, kes käis Eestis ka eelmise aasta mais, tuleb täna taas Eestisse visiidile.
Wiktorin kohtub peaminister Mart Siimanni, kaitseminister Andrus Ööveli, kaitseväe juhataja Johannes Kerdi ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni liikmetega. Rootsis on praegu päevakorral võimalik kaitseväe õppelennukite kinkimine Balti riikidele. Seni pole ei Eestis ega Rootsis lennukite kinkimise osas poliitilist otsust vastu võetud. Lähim aeg, mil poliitiline otsus võidakse vastu võtta, on juunis Saaremaal peetaval Põhjamaade ja Balti kaitseministrite kohtumisel.
Rootsi õhujõud esitavad juuni lõpuks kaitseministeeriumile oma arvamuse, kas õppelennukite kinkimine Balti riikidele on reaalne või mitte. Rootsi kaitseministeerium andis õhujõududele möödunud aasta novembris ülesande analüüsida Eestile, Lätile ja Leedule õppelennukite kinkimise ja lendurite väljaõppe võimalusi. Õhujõud peavad oma aruande esitama kaitseministeeriumile 30. juuniks.

Eesti vajab oma õhuruumi rahuaegseks kontrollimiseks nelja kuni kuut kergehävitajat ja peab võimalikuks, et selleks sobivad lennukid tulevad Rootsist. Eesti, Läti ja Leedu kaitseväe juhid arutasid kergehävitajate hankimist Rootsist esmaspäeval ja teisipäeval Riias. Eesti kaitseväel on praegu mõned AN-2 transpordilennukid ja MI-2 väikekopterid. Lisaks kuuluvad piirivalve lennusalgale kaks kahemootorilist Tššehhi lennukit L-410 ja neli suurt MI-8 kopterit.
Kaitsejõudude ametliku relvastusprogrammi järgi kavatseb Eesti lähiaastatel piirduda eeskätt abistava iseloomuga lennukite ja kopterite soetamisega. (BNS)

Unistuste slepp-lennuk PIK 27

Hea töölind

Töölind 2

Hea töölind 3
Meie põhjanaaber Soomes on ehitatud asjalik purilennukite sleppimise lennuk PIK 27, mille teostamisel ei ole tehtud mingeid kompromisse. See on ühe asja töövahend, purilennukite sleppimise töölind. Lennuki esmaslend toimus 21.detsembril 2006. Lennuki tõusukiirus on ca 7 m/s, õhkutõusmisel kõrguseni 15 m, kulub ca 190m. Mootor Rotax 914S 115 hp.

ELf-i aastakoosolek 20. jaan.2007

Eesti Lennuspordi Föderatsiooni aastakoosolek toimub 20. jaanuaril 2007.a. algusega kell 11.00 Tallinnas, THK „Kullo“ ruumis nr 201.

Purilennuk JS-1 Lõuna-Aafrika 2006. a.meister

JS-1 L-Aafrika vaba- ja 18M klassi meister
Aastavahetusel toimunud Lõuna-Aafrika meistrivõistlustel võitis vaba- ja 18M purilennukite klassis Attie Jonker, purilennukil JS-1. Võistlus toimus 27. detsembrist 2006 kuni 06. jaanuarini 2007, võistluspäevi sai 9.

Purilennuk Taurus

Saadaval on praegu ainukene maailmas sarjana ehitatav kõrvuti asetsevate istmetega kaheistmeline purilennuk Taurus. See Sloveenias ehitatud purilennuk on ka ainsana toaoline lennuk, mis on varustatud iseseivaks õhkutõusmiseks vajaliku sisepõlemis abimootoriga. Kõigele lisaks liigitub Taurus ülikergete purilennukite klassi. Vaata lähemalt veebilehekülge http://www.pipistrel.si/planes/533

Lehed